• Meist
• Üldinfo
• Tarbijakaebuste komisjon
• Õigusaktid
• Infopäringu/kaebuse esitamise vorm
• Euronõu
• KKK
• Kontakt
• Pressile

Ettevõtjale » Ebaausad kauplemisvõtted

 

NB! Euroopa Komisjon avas uue tarbijatele mõeldud veebilehe, mis on kättesaadav ka eesti keeles  http://www.isitfair.eu. 

12.12.2007 jõustusid Tarbijakaitseseaduse muudatused, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid.

Ebaausate kaubandustavade direktiiv (2005/29/EÜ) keelab kauplejatel ebaausate, sh eksitavate ja agressiivsete kaubandusvõtete kasutamise. Direktiiviga saab tutvuda aadressil :

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2005/l_149/l_14920050611et00220039.pdf

 Direktiiv käsitleb:

• kaubandusvõtteid, mis on otseselt seotud tarbija poolt kauba või teenuse suhtes tehtavate tehinguotsuste mõjutamisega;
• ei käsitle kaitse- ja moraalinormidega seotud õiguslikke nõudeid, mis on liikmesriigiti väga erinevad;
• kaitseb kaudselt seadusekuulekate ettevõtjate huve, takistades ebaausaid võtteid kasutatavate ettevõtjate tegevusest; soodustav ausat konkurentsi.

 Nimetatud direktiivi eesmärgiks on:

1)     kaitsta tarbijate kollektiivseid majandushuve

2)     aidata kaasa siseturu paremale toimimisele ja muuta piiriülene kauplemine ettevõtjale lihtsamaks;

3)     ühtlustada liikmesriikide tarbijakaitse taset ja muuta tarbijate õigused selgemaks.

 Tegemist on maksimaalset harmoneerimist taotleva direktiiviga, mis tähendab, et liikmesriigid ei või kehtestada direktiivis sätestatust erinevaid või rangemaid nõudeid.

 Tarbijakaitseseaduse 3 peatüki 2 jagu on täiendatud kauplemisvõtete regulatsiooniga.

 Kauplemisvõtete regulatsioon:

• annab ebaausa kaubandustava üldise määratluse,
• kehtestab reeglid, mille alusel hinnata, kas kaubandustava on ebaaus, ning
• sätestab tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade kasutamise keelu.

 Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sh reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

 Kauplemisvõte on ebaaus, kui see:

• on vastuolus ametialase hoolsuse nõuetega ja
• moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist

 Üldnorm – Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal

 Eelkõige on ebaausad tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted

 Eksitavad kauplemisvõtted on kauplemisvõtted, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse  õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas siis teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele.

 Kauplemisvõte on eksitav, kui:

• esitatud teave on ebaõige või faktiliselt õige teave on esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat (eksitav tegevus §12³ lg 2)

                     või

• oluline teave jäetakse esitamata või esitatakse ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal (eksitav tegevusetus §12³ lg 6))

                    ja        

• selle tulemusena mõlemal juhul keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

 Samuti keelab seadus agressiivsete kauplemisvõtete kasutamise, millega tarbija valikuvabadust piiratakse kaupmehepoolse ahistamise, sunni või liigse mõjutamise tõttu. Keelatud on näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi või e-posti teel, tasu nõudmine tarbijale saadetud tellimata kauba eest  jms.

Tarbijakaitseseaduses on esitletud ka lõplik loetelu ehk nn „must nimekiri” eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Nii näiteks on keelatud järgmised eksitavad kauplemisvõtted (loetelus on kokku 23 kauplemisvõtet):

 tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul;

Kaupluses on kaubariiuli juures reklaam „Need kaubad eriti soodsa hinnaga ainult täna” . Riiulil olevate kaupade valik ja hind on aga sama mitme nädala jooksul.

• tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta muuta;
• väide, et kaup või teenus aitab võita õnnemängudes;
• auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhinda või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata;

Kirjastus lubab tarbijale kingitust ajakirja tellimisel. Tarbija tellib ajakirja, kuid kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas. Ei ole oluline, kas kingituse lubamine mõjutas tarbija otsust ajakiri tellida või mitte.

•  tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana;

On-line kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid ja selle juures on järgmine teave „Ostes meilt videokaamera võimaldame sul sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi.”

• Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid;

Suuloputusvedeliku reklaam, mis teavitab, et toode parandab maohaavad, ägedad kõhuhädad, allergilise nohu jne 

• müügiskeemi loomine ja kasutamine, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest (püramiidskeem)
• turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitava samalaadse dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud;

Otsepostitusega saadetakse tarbijatele turundusmaterjal, mis sisaldab postkaartide komplekti ja arvet 100 kroonile. Tarbijale jääb mulje, et saadetud kaartide eest tuleb tal tasuda.

 Samuti on näiteks keelatud järgmised agressiivsed kauplemisvõtted (loetelus on kokku 8 kauplemisvõtet):

• tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla;

Tarbija juurde koju tuleb vaakumtolmuimejaid müüv müügiagent, et tutvustada oma toodet. Mõne aja pärast on tarbijale selge, et ta seda tolmuimejat ei soovi, kuid agent jätkab järjekindlalt oma esitlust ega soovi lahkuda

• järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil;
• kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba eest, mida tarbija ei ole tellinud;
• mulje loomine, et tarbija ei saa lahkuda enne lepingu sõlmimist;
• mulje loomine, et tarbija on juba võitnud, võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud samaväärset kasu, kui tegelikult auhind või muu samaväärne kasu puudub või kui auhinna või muu samaväärse kasu kättesaamine eeldab tarbijalt rahamaksmist või muud kulutusega seotud tegevust.

Otsepostitusega saadetakse tarbijatele kaubakataloogid ja kataloogil on teave „Olete võitnud tasuta CD”. Tegelikult peab aga tarbija kataloogist tellima, et lubatud võitu saada.

• tarbijale antud sõnaselge teadaanne, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut;

 Iga konkreetset kauplemisvõtet hinnatakse eraldi järgmise skeemi järgi:

 1.     Pädev asutus teeb kindlaks, kas tegemist on “mustas nimekirjas” sisalduva kauplemisvõttega. Kui “jah” on kauplemisvõte ebaaus ja keelatud.

               Kui “ei” siis →

 2.     Pädev asutus teeb kindlaks, kas kauplemisvõte vastab eksitava või agressiivse kauplemisvõtte kirjeldusele ja hindab kauplemisvõtte mõju keskmise tarbija majanduskäitumisele. Kui kauplemisvõte vastab eksitava või agressiivse kauplemisvõtte määratlusele ja moonutab oluliselt keskmise tarbija majandus-käitumist on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud.

              Kui “ei” siis →

 3.   Pädev asutus hindab kauplemisvõtet üldnormi alusel ja teeb kindlaks, kas kauplemisvõte on vastuolus ametialase hoolsuse nõuetega ja moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist. Kauplemisvõte on ebaaus, kui mõlemad tingimused on täidetud

 NB! Ebaausaks hinnatud kauplemisvõtte keeld ei too kaasa tehingu tühisust. Näiteks kui kaupleja edastab tarbijale kauba kohta vale teavet, on tegemist eksitava kauplemisvõttega, mis on keelatud, siis sellise kauplemisvõtte tagajärjel sooritatud müügitehingud ei ole tühised. Ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud tarbijal on võimalus esitada hagi kohtusse ja nõuda hüvitust. Ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni pinnalt tõusetunud kohtuvaidluste puhul määratakse kohtualluvus kohtute pädevust kindlaksmääravate õigusaktide alusel. Küll aga on pädeval järelevalveasutusel õigus karistada kauplejat, kes kasutab ebaausaid kauplemisvõtteid.

 Pädevaks asutuseks seaduse nõuete täitmise järgimise osas on Tarbijakaitseamet, kellel on

• õigus teha ettekirjutusi, rakendada sanktsioone,
• õigus pöörduda hagiga kohtusse tarbijate kollektiivsete huvide kaitsjana

 Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise või kasutamise lõpetamise nõude täitmata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – rahatrahv kuni 50 000 krooni.