Küsitlus Arhiiv

Kas ja miks kasutaksite võimalust saada kaupluses väljastatava pabertšeki asemel oma internetipanka e-kviitung?

Tulemused:

  1. Jah, sest see oleks keskkonnasõbralikum - 60
  2. Jah, sest siis oleks tšekid ühes kohas ja parem ülevaade kulutustest - 140
  3. Ei, paberkandjal on kindlam - 25
  4. Ei, sest ei saa kohapeal kontrollida, kas kassapidaja sisestas õiged hinnad - 198
  5. Ei, sest internetti pääsemisega on probleeme - 6

Õpetajale » Mis on tarbijaharidus?

Mis on tarbijaharidus?

19.05.2009 Prindi

 
Tarbijapoliitika üheks oluliseks valdkonnaks on tarbijate teadlikkuse tõstmine ja tarbijahariduse edendamine. Euroopa Liidu Amsterdami lepingu artikkel 153 sätestab, et vaja on edendada tarbijate õigust koolitamisele ja teavitamisele. Tarbijakoolitus on seatud Amsterdami lepingu järgi üheks prioriteetseks tarbijakaitsepoliitika suunaks.

Tarbijaharidus keskendub tarbija rollile, kriitilisele mõtlemisele, tarbijaga seotud probleemide lahendamisele ja jätkusuutlikkusele.

Tarbijaharidus aitab kaasa ühiskonna elus osaleva, kriitiliselt mõtleva ja kompetentse kodaniku kujundamisele.
Õppesisus lähtutakse viimase aja jätkusuutlikkuse tagamise vajaduse ideest ning keskendutakse sellega seoses olulistele tarbimise aspektidele nagu tarbimise olemus ning eetika, tervis, rahalised vahendid, toit ja toitumine, rõivad ja jalatsid, ostmine ning müümine e. lepinguline vahekord, etiketid ja tooteinformatsioon, kodukeskkond, internet ja privaatsus, turism, tarbijakaitse. Õppijat suunatakse ennast nendes suhetes ja keskkondades toimijana teadvustama, oma tegevusi edaspidi põhimõttekindlalt eesmärgistama ja planeerima, planeeritu elluviimist jälgima ning saavutusi hindama.
 
Tarbijahariduse ülim eesmärk on tarbija enesekindluse suurendamine ja tema iseseisvuse tugevdamine. Selleks vajab tarbija teadmisi tarbimisega kaasnevatest riskidest ja probleemidest, oskusi neid riske ja probleeme ära tunda ning neid ennetada või nende suhtes kõige optimaalsemalt käituda, hoiakuid ja veendumusi õige eluviisi kujundamiseks ja hoidmiseks. Lõppkokkuvõttes tähendab see siiski kõik tarbija enda kohta käivaid teadmisi, mis on olulised elus hakkama saamisega.
 
Mitmete riikide sh Põhjamaade kogemus on, et tarbijaharidus on seotud erinevate õppeainetega sh ühiskonnaõpetus, kodundus, meediaõpe, keeleõpe, matemaatika jne, mis tagaks teoreetilise ja praktilise õppe tasakaalu ning seda on võetud arvesse ka koolis kasutavate õpikute koostamisel.
 
Tulenevalt tarbijahariduse sisuvaldkondadest taotletakse kaasaja tarbijakasvatusega seda, et kursuse läbinud:
  • oskavad jälgida oma õiguste täitmist ja teavad oma kohustusi tarbijatena ning mõistavad enda rolli ühiskonna liikmena (tarbijate õigused ja kohustused);
     
  • oskavad ümber käia endale suunatud kaubandusliku mõjutamisega (reklaam ja mõjutamine);
     
  • oskavad hinnata oma tarbimise keskkonnamõjusid (tarbimine ja keskkond);
     
  • osakavad kasutada ressursse mõistlikult, teha majapidamistöid arukalt ja hoolitseda oma raha-asjade eest (isiklik majandus ja eelarve planeerimine, kodu eest hoolitsemine);
     
  • oskavad organismi vajadusi ja keskkonnahoidu silmas pidades õigesti toituda (toit ja toitumine); 
     
  • oskavad tajuda ja hinnata riske, mis kaasnevad lepingute sõlmimisega ja kommunikatsioonivahendite kasutamisega (lepingulised suhted, infotehnoloogia kasutamisel kaasnevad riskid ja ohud);
     
  • oskavad hinnata toodete turvalisust ja kvaliteeti ning mõistavad tooteinformatsiooni (turvalisus, märgistus, kasutusjuhendid jt).