Küsitlus Arhiiv

Kas pretensiooni esitamise õigus ja garantii on samad?

15.märts on ülemaailmne tarbija õiguste päev



Ameerika ühendriikide president J. F. Kennedy ütles 15.märtsil 1962. aastal peetud kõnes: „Kõik me oleme tarbijad ning meie huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Meile müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja meil peab olema valikuvõimalus. Kaasaegne elukeskkond on nii keeruline ja komplitseeritud ning seaduste raamistik ei ole piisav nende õiguste kaitseks. Loomadel on õigused aastast 1913, aeg on sätestada ka meestele, naistele ja lastele omad õigused.“

Eeltooduga pandi alus tarbija õiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just 15.märtsi rahvusvahelise tarbija õiguste päevana, mille eesmärk on pöörata tavapärasest enam tähelepanu tarbija õigustele.

Eesti tarbijakaitse põhialused on sätestatud tarbijakaitseseaduses, mille kohaselt:

·         vastutab müüja kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb;

·         peab kaup olema ohutu ja eeldatavate tarbimisomadustega;

·         peab müüja andma tarbijale tõest teavet, et tarbija saaks teha teadliku valiku pakutavate kaupade ja teenuste hulgast.

Vaatamata vastu võetud ja rakendatud õigusaktidele ning järelevalve mehhanismile on oluline saavutada õiguste ja kohustuste tasakaal. Seadustega tagatud õiguste valguses on oluline saavutada kaupmeeste ning tarbijate vahel usalduslik suhe ja tarbijate õigustel peab olema igapäevaselt suurem tähendus.

 

John F. Kennedy ettekanne

Neljapäeval, 15. märtsil 1962

 

Eriteade tarbijate huvide kaitsmiseks

Täna saatsin Kongressile eriteate tarbijate huvide kaitsmiseks. Kõik meist on tarbijad. Kõigil meist on õigus saada kaitset petturlike ja eksitavate reklaamide ja siltide vastu, õigus saada kaitset ohtlike või vajaliku mõjuta rohtude või muude toodete vastu, õigus valida endale sobiv toode konkurentsivõimelise hinnaga.

Ent tänapäeva elu on niivõrd keeruline, et praegused põhikirjalised seadused on nende õiguste tagamiseks ebapiisavad. Tuhanded majapidamistarbed sisaldavad kahjulikke aineid. Igal aastal lisatakse meie toidule või pritsitakse meie viljale uusi kemikaale. Üheksakümmend protsenti tänapäeva ravimiretseptidest kirjutatakse ravimitele, mida kakskümmend aastat tagasi ei tuntudki. Et üks koduperenaine suudaks tänapäeval õigesti ja ökonoomselt majapidamisega tegeleda ja perele sisseoste teha, peab ta olema korraga dietoloog, matemaatik, keemik ja mehaanik.

Praegune juhtkond on juba astunud samme selleks, et tugevdada riiklikku järelevalvet toiduainete, ravimite, liha ja kodulindude üle, muuta maanteed ja lennutrassid ohutumaks, juurida välja petlikke kaubandustavasid, valelikku reklaami, monopole ja kõrgeid kommunaalarveid ning anda tarbijatele paremaid võimalusi osta vähem kulukas kodu ja nautida meelelahutuslikke üritusi.

Ent ära teha on vaja palju rohkem. Esmalt olen Kongressile teinud ettepaneku kehtestada tugevam järelevalve toiduainete, rohtude ja kosmeetika üle. Alates 1913. aastast on Kongressi seadus kaitsnud sigu, lambaid ja veiseid vajaliku mõjuta rohtude vastu. On aeg kehtestada sama kaitse meestele, naistele ja lastele.

Uusi rohtusid paisatakse turule iga päev ilma, et nõutaks tõestust nende ravitoime kohta haiguste puhul, mille puhul neid soovitatakse. Üle kahekümne protsendi alates 1956. aastast kasutusele võetud ravimitest on osutunud oma tootja väidetele osaliselt või täielikult mittevastavaks ja neil on puudunud soovitud mõju.

See tähendab, et inimesed ei raiska ainult raha, vaid ka kannatavad asjatult. Samuti müüakse igal aastal kahe miljardi dollari eest kosmeetikat ilma, et nõutaks selle eelnevat katsetamist. Selle tulemusel on tuhanded naised saanud põletusi ja muid kahjustusi silmadele, nahale ja juustele.

Põllumajandusosakonna kontrolli alt on väljas tervelt viiendik meie söödavast lihast. Käib vilgas maa-alune kauplemine sõltuvust tekitavate barbituraatide ja stimulantidega. Rohtusid, mida võiks müüa lihtsa nime all, müüakse sageli keerulise teadusliku nime all, mis ostja segadusse viib ja rohu hinda kergitada laseb.

Täna jagan Kongressile soovitusi kõigi nende probleemide lahendamiseks. Muude tarbijakaitse alaste puhul oleks vaja seadust, mis nõuaks tarbijate teavitamist sellest, kui palju intresse tuleb tasuda, kui nad ostavad kaupa krediidi või järelmaksuga. Samuti on vaja seadust, mis nõuaks, et uued televiisorid suudaksid vastu võtta seitsekümmend ultrakõrgsagedusega kanalit ja kahtteist VHF kanalit. Veel on vaja seadusi, mis aitaks võidelda tarbijate huve kahjustavate monopolide ja ettevõtete ühinemiste vastu.

Ükski neist soovitustest ei too kaasa suuri kulutusi. Ent usun, et nad võivad omandada tohutu tähtsuse iga Ameerika perekonna heaolu jaoks.