• Meist
• Üldinfo
• Tarbijakaebuste komisjon
• Õigusaktid
• Infopäringu/kaebuse esitamise vorm
• KKK
• Kontakt
• Must nimekiri
• Pressile

Uudised

 

Oktoobri lõpus võeti taas testimiseks 12 erinevat helkurit, millest 4 helkurit ei vastanud esitatud nõuetele. Testimised viidi läbi Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi Laserspektroskoopia laboris.

Kõigi nelja helkuri puhul avastati rikkumine seoses ebapiisava tagasipeegeldumisega ning ühel helkuril oli lisaks reflekteeruv ala lubatust väiksem. Kahe nõuetele mittevastava helkuri müüjaks oli eraisik, ülejäänud kaks olid müügil AS Prisma Peremarket kaupluses Mustika keskuses ning Eesti Tarbijaühistute Keskühistu kaupluses Lasnamäe Maksimarket. 

Helkureid müünud ettevõtteid kohustati peatama kohustuslikele nõuetele mittevastava kauba müük, teavitama tarbijaid müügikohas toodete puudustest ning korraldama viimaste tagasinõudmine tarbijalt, hüvitades tagastatud toote müügihinna.  Praeguseks on kõik ettevõtted nõuetele mittevastavad helkurid müügilt kõrvaldanud ja tarbijatele on pandud välja teade, et tooted ostetakse tagasi. 

Perioodil 01.01.2010.- 05.11.2010.a on Tarbijakaitseamet kokku testinud 22 erinevat isikukaitsevahendit. Testiti 7 helkurvesti, 14 jalakäijahelkurit ning 1 helkurpaeltega käiseid. 

Helkuritele esitatavatest nõuetest ning õige helkuri valimisest saab lugeda Tarbijakaitseameti koduleheküljelt: http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=14247
 

Viimase testimise põhjal ei vastanud nõuetele järgmised helkurid:

 

1. Helkur, must neerukujuline paelaga (ei vastanud nõuetele reflekteeruva ala pindala 12 cm² ning tagasipeegeldumisomaduste poolest) Müüja: eraisik


 

 2. Helkur, sädeleva sinise liivakiviga (ei vastanud nõuetele tagasipeegeldumisomaduste poolest) Müüja: eraisik

3. Helkur hall hüljes, EAN 4741299008143 (ei vastanud nõuetele tagasipeegeldumisomaduste poolest) Müüja: Eesti tarbijaühistute Keskühistu Lasnamäe Maksimarket

4. Helkur- võtmehoidja „Alligaator“, EAN 4742411000199 (ei vastanud nõuetele tagasipeegeldumisomaduste poolest) Müüja: AS Prisma Peremarket

Nõuetele vastasid järgmised helkurid:

 

5. Helkur nr 8, roosa tilgakujuline spiraaliga – vastas nõuetele
 

6. Helkur Slap Wrap musta mustriga EAN 4742411002018- vastas nõuetele

7. Helkur Slap Wrap rahvusmustriga, EAN 4742411002070- vastas nõuetele

 

8. Helkur Slap Wrap päkapikkudega, EAN 4742411002056  - vastas nõuetele

9. Helkur koolikoti nimesilt, EAN 4742411009147- vastas nõuetele


 

10. Helkur ringikujuline tumedal taustal sinine lill, EAN 4742411000083- vastas nõuetele




11. Jalgratta helkurkleeps jalgpalli kujuline, EAN 4742411007006  - vastas nõuetele

12. Jalgratta helkurkleeps liblika kujuline, EAN 4742411007020 - vastas nõuetele

 

 

 

Tarbijakaitseamet jätkas ka sel sügisel üleeelmisel aastal koos Maanteeametiga käivitatud aktsiooni erinevate kaubandusvõrgus müüdavate helkurite kontrollimiseks.Tarbijakaitseamet kontrollis, kas müügilolevad helkurid on nõuetekohaselt märgistatud ja kas nende peegeldusvõime vastab esitatud nõuetele. Järelevalvekäigusavastati poodidest mitmeidtooteid, mis sarnanevad väljanägemiselt helkuritele, kuid mille omadused ei vasta helkurite omadele.

 

Näiteks võib inimene helkuri pähe osta hoopis helkurpaelaga võtmehoidja, helkiva mänguasja,helkiva märgi vms. Mõnedes kauplustes müüakse helkureid ja helkurisarnaseid tooteid kõrvuti ning see võib tarbijat toote valikul eksitada, kuna reaalselt on tarbijal väga raske silmaga kindlaks määrata, kas müüdav helkur on nõuetele vastav või mitte.

Tarbijakaitseamet on järelvalve korras kontrollinud ning avastanud nõuetele mittevastavaid helkureid näiteks Jyski ja Tiimari kauplustest. Antud ettevõtete suhtes alustas amet ka menetluse.

Helkuri ostmisel tuleks tarbijatel tähelepanu pöörata eelkõige selle märgistusele. Helkuri märgistusel peab olema esitletud toote nimetus, kasutusjuhend, CE märkjateave tootja kohta. Helkurid peavad vastama VV määrusega nr 184 Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavusetõendamise kord kehtestatud nõuetele.

Juhime veelkord tarbijate tähelepanu asjaolule, et helkurisarnased tooted ei ole helkurid, ei asenda helkureid ega kaitse kandjat.

Tarbijakaitseamet juhib kauplejate tähelepanu asjaolule, et juhul kui müüakse helkurisarnaseid võtmehoidjaid, mänguasju või käepaelu peab tarbijaleolema üheselt mõistetav, et tegemist pole helkuritega (isikukaitsevahenditega) ning need tooted peavad olema selgelt helkuritest eraldatud. Samuti ei tohi helkurisarnaste toodete müügil olla hinnasildil juures teave, et tegemist on helkuriga.

Nõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, samuti sellise toote turult kõrvaldamata jätmise või tarbijalt tagasi nõudmata jätmise eest tootja või levitaja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni. 

Näited järelevalve korras avastatud nõuetele mittevastavatest helkuritest:

Tarbijakaitseamet jätkas koostöös Maanteeametiga eelmise aasta detsembrisalustatud helkurite nõuetele vastavuse kontrollimist. Järelkontrolli käigus leiti 12 nõuetele mittevastavat helkurit.

Möödunud aasta detsembris kontrolliti turujärelevalve korras helkurite märgistust ning testiti helkurite peegeldusvõime vastavust euronormatiivi nõuetele. Testimisekäigusavastati, et 14 testitud helkurist ei vastanud normidele 9. Toote ohutuse seaduse rikkumisest tulenevaltkoostati 3 ettekirjutust nõuetele mittevastavate helkurite müügilt kõrvaldamiseks ning algatati 4 väärteomenetlust, millede käigus määrati trahve kuni 5000.- krooni ulatuses.

Järelkontrolli raames viis Tarbijakaitseamet läbi uue helkurite testimise ning kontrollismärgistusnõuete täitmist helkurite müügil. Järelkontroll toimus 14 maakonnas, kus kokku kontrolliti 155 kauplust ja müügikohta, milledest 67 olid müügil helkurid.Kontrolli käigus avastati müügil mitmeid helkureid, millede märgistus ei vastanud nõuetele (puudusid eesti keelne märgistus, kasutusjuhend ja/või CE märk).

Järelkontrolli käigus valiti testimiseks välja 22 helkurit, mis esmalt vaadati üle koostöös Maanteeametiga, kes andis helkurite peegeldusomadustele esmase hinnangu ning sellest tulenevalt saadeti 12 helkurit täpsemaks testimiseks Tartu Füüsikainstituuti. Testimisel kontrolliti, kashelkurite fotomeetrilised näitajad ehk helkuri peegeldusvõime vastab euronormatiivisEN13356 esitatud nõuetele. Samuti mõõdeti helkurite suurust.

Testide tulemusena selgus, et ühelgi 12 testitud helkuril ei vastanud peegeldusomadused euronormatiivis EN 13356 kehtestud nõuetele.

 

• Jalakäijahelkur“roheline süda” - (maaletooja OÜ Silasko, testimiseks võetud OÜ Ajalevi müügipunktist (Tallinn), hind 15.-)

• jalakäijahelkur “hõbedane süda” (maaletooja OÜ Silasko, testimiseks võetud OÜ Ajalevi müügipunktist (Tallinn), hind 15.-)

• jalakäijahelkur “kollane ring”(maaletooja OÜ Silasko, testimiseks võetud OÜ Ajalevi müügipunktist (Tallinn), hind 15.-)

• helkur - käepael südametega (maaletooja Tiimari Baltic AS; testimiseks võetud Jõhvi Tiimari kauplusest, hind 35.- )

• helkur - käepael hõbedane(maaletooja Tiimari Baltic AS; testimiseks võetud Tartu Tiimari kauplusest, hind 45.-)

• helkur - käepael sinine (maaletooja Tiimari Baltic AS; testimiseks võetud Tartu Tiimari kauplusest, hind 45.-)

• pehme jalakäijahelkur “Natura” (maaletooja OÜ Kräss, testimiseks võetud Haapsalu Tiimari kauplusest, hind 19.50)

• helkur - käepaelTrek sinine (maaletooja OÜ Rademar; testimiseks võetud Viljandi Rademari kauplusest, hind 69.-)

• helkur - käepael Trek kollane (maaletooja OÜ Rademar; testimiseks võetud Viljandi Rademari kauplusest, hind 69.-)

• helkur “helesinine” (müüja AS Stockmann (hind 27.-), vahendaja AS Fifaa, tootja OÜ Intec Trade)

• helkur “ettevaatust doonor” (saadud Põhja - Eesti Verekeskusest, tootja OÜ Intec Trade)

Kontrollimise käigus avastas Tarbijakaitseamet müügilt ka nn “helkivaid märke”.OÜ-stMeverdon ostetud helkiva märgi saatis amet samuti testimisele.Testimistulemuste kohaselt on sellise märgi peegeldumisomadused alla helkuritele kehtestatud nõudeid ning seega juhime tarbijate tähelepanu asjaolule, et selline helkiv märk ei ole helkur, ei asenda helkurit ega kaitse kandjat.

• “helkiv märk”  (müüja OÜ-stMeverdon)

Tarbijakaitseamet on algatanud müüjate, maaletoojate ja tootjate suhtes toote ohustuse seaduse ja tarbijakaitseseaduse rikkumisest tulenevalt 10 väärteomenetlustning väljastanud 17.01.2005.aka ettekirjutusednõuetele mittevastavate helkurite koheseks müügi keelustamiseks. Kauplejad on kohustatud teavitama tarbijaid müüdud toodete ohtudest ja korraldama nende tarbijalt tagasi nõudmist. Vastavalt toote ohutuse seadusele peab tootja või levitaja toote tarbijalt tagasinõudmise korral hüvitama tarbijale tagastatud toote müügihinna ( § 6 lg 2)

NB! Tarbijad, need tooted ei kaitse ega taga ohutust nõutud määral.

3 / 19.01.2005

Tarbijakaitseamet algatas koostöös Maanteeametiga erinevate kaubandusvõrgus müüdavate helkurite testimise. Testimise eesmärgiks oli tuvastada, kas Eestis müüdavate helkurite fotomeetrilised näitajad ehk helkuri peegeldusvõime vastab euronormatiivis EN 13356 esitatud nõuetele.

Testimiseks võeti erinevaid kaubandusvõrgus müüdavaid helkureid ning üks
reklaamkingitusena jagatav helkur (kokku 14 helkurit). Testimised teostati Tartu Ülikooli Füüsikainstituudis. Testimised viidi läbi vastavalt euronormatiivile EN 13356, mõõtes valgusallikast 15,75 m kaugusel olevalt objektilt reflekteerunud valguse intensiivsust silma tundlikkusele parandatud fotodioodmõõturiga.

Testimise tulemused näitasid, et 14 testitud helkurist 9 peegeldusvõime ei vastanud
nõuetele.

Helkurid, millede peegeldusvõime vastas normidele, olid järgmised:

• Pehme helkur “roosa kass” (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Pehme helkur “helesinine auto” (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Isekinnituv helkurpael (maaletooja Tiimari Baltic AS)
   
  
• Jalakäijahelkur “kollane hiir” (maaletooja Trend Line OÜ)
  
  
• Jalakäijahelkur “roosa karu” (maaletooja Trend Line OÜ)
  

Helkurid, millede peegeldusvõime jäi alla lubatud normi, olid järgmised:

• Helkur-võtmehoidja “roheline karu” (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Helkur-võtmehoidja “sinine karu” (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Helkur-võtmehoidja “kollane täht” (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Komplekt isekleepuvatest helkuritest (maaletooja Tiimari Baltic AS)
  
  
• Helkur-võtmehoidja “roheline karu” (maaletooja Trend Line OÜ)
  
  
• Helkur-võtmehoidja “sinine karu” (maaletooja Trend Line OÜ)
  
  
• Helkur-võtmehoidja “sinine süda” (maaletooja Trend Line OÜ)
  
  
• Käepael Vanilla Ninja (maaletooja Trend Line OÜ) – Märkus: kaupluses jäi ebaselgeks, kas on tegemist helkuriga või lihtsalt käepaelaga. Kuna analoogsed helkur/käepaelad
  on väga laialt levinud, siis ei tohiks kauplustes tavalisi käepaelu müüa kõrvuti helkuritega.
  
  
• Helkur Lipton (maaletooja Unilever Eesti OÜ) – Selverites müüdavatel “Osta Liptoni teed saad helkuri” sildiga varustatud Liptoni teepakkidele olid kinnitatud kingituseks helkurid.
  
  
  

Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi labor andis helkuritele järgmise hinnangu: “normi piiresse ei mahu reeglina värvilised helkurid, kuna nad peegeldavad pealelangevast valgest valgusest tagasi vaid helkuri värvile vastava spektriosa (keskmiselt väheneb peegeldusvõime kolmekordselt). Värviliste helkurite efektiivsuse puudujääki saaks korvata valmistades nad maksimaalse lubatud suurusega (25 cm²) ning valides värvuse silma tundlikkuse maksimumi lähedal (kollased-rohekad) toonid. Tumedate toonide kasutamine on lubamatu. Ületrükk vähendab peegeldusvõimet vastavalt kirje suurusele. Normidele vastava helkuri valmistamine nõuab väga kõrget täpsust, mis muudab nende tootmise kulukaks. Odavalt ja ilma vajaliku oskusteabeta ei ole võimalik kvaliteetseid helkureid valmistada.” 

Helkur on isikukaitsevahend ning vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr  43 04.02.2004.a  Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord tähendab isikukaitsevahend inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat vahendit, mis on konstrueeritud  ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustatava teguri eest. Kõik turule lastavad isikukaitsevahendid peavad vastama määruse 2. peatükis sätestatud ohutusnõuetele. Müüja peab iga isikukaitsevahendiga kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Antud määruse § 42 kohaselt peab igal isikukaitsevahendil olema vastavusmärk (CE märk).

Tarbijakaitseamet on algatanud nõuetele mittevastavate helkurite müüjate suhtes toote ohustuse seaduse rikkumisest tulenevalt väärteomenetlused  ning väljastanud ka ettekirjutused helkurite müügi keelustamiseks ja tarbijatelt toodete tagasinõudmise kohta.

NB! Tähelepanu kõikidele kauplejatele, kes müüvad või jagavad kingitusena helkureid. Tarbijakaitseamet alustab neljapäeval 16.12.2004.a massilist kontrolli helkurite müügi üle. Helkurid peavad vastama VV määrusega nr 43 Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord kehtestatud nõuetele. Juhul, kui müüakse helkurisarnaseid võtmehoidjaid, mänguasju või käepaelu, peab tarbijale  olema üheselt mõistetav, et tegemist pole helkuritega (isikukaitsevahenditega) ning need peavad olema selgelt helkuritest eraldatud.

Nõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, samuti sellise toote turult kõrvaldamata jätmise või tarbijalt tagasi nõudmata jätmise eest tootja või levitaja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

33 / 14.12.04

Tarbijakaitseamet võttis juulikuus Tallinna erinevatest päikeseprillide müügikohtadest kokku 16 paari päikeseprille testimaks nende UV-kiirguse kaitsevõimet. Eesmärgiks oli kontrollida, kas Eesti turul müüdavad päikeseprillid vastavad Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 1836:1999 Silmakaitsevahendid nõuetele.

Arvestades, et päikeseprille müüakse erinevates müügikohtades (tööstuskaupade müügiga tegelevad kauplused, turud, prillipoed) ning väga erinevas hinnaklassis, on oluline, et tarbija saaks endale taskukohase hinnaga ohutu ning kvaliteetse toote. Testimiseks võetud prillid jäid hinnaklassi kuni 150 krooni.

Tarbijakaitseameti peainspektorid võtsid testimiseks 16 paari päikeseprille neljast erinevast müügikohast:

1. FIE Mykola Sabadyshin, Ostukeskus Kaubajaam müügipunkt nr 77, aadressil Toompuiestee 37;
2. Patrika OÜ, Magistrali Apteek aadressil Sõpruse pst 201/203;
3. Tiimari Baltic AS kauplus aadressil Sõpruse pst 201/203;
4. OÜ Nordoptika kauplus aadressil Punane 52.

Päikeseprille testiti Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi laboris. Testimise tulemusel selgus, et kontrollitud prillipaaride UV-kiirguse tõkestamise efektiivsus ületab standardis nõutavat. Prillide läbilaskvus spektri ultravioletses piirkonnas vastas täielikult Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 1836:1999 Silmakaitsevahendid nõuetele.

1. müüja - FIE Mykola Sabadyshin, Ostukeskus Kaubajaam müügipunkt nr 77 (Toompuiestee 37 Tallinn)

2. müüja - Patrika OÜ, Magistrali Apteek (pst 201/203 Tallinn)

3. müüja - Tiimari Baltic AS kauplus (Sõpruse pst 201/203 Tallinn)

 

4. müüja - OÜ Nordoptika kauplus (Punane 52 Tallinn)

25 / 24.08.04

 

Tarbijakaitseamet avastas järelevalve korras müügivõrgust lastele ohtlikud mänguasjad:

• kõristite komplektid MUSICAL MERRY GO ROUND ja HAPPY BABY;
• laste kiik.

Tarbijakaitseamet andis mänguasjad testimiseks Tervisekaitseinspektsiooni laborisse.

Tervisekaitseinspektsiooni otsuste kohaselt on nimetatud mänguasjad ohtlikud. Kõristid võivad põhjustada lämbumist ja vigastusi, kuna katsetamisel purunesid kõristid väikesteks osadeks,mille laps võib alla neelata või hingekõrisse tõmmata.

Laste kiik on lapsele ohtlik, kuna horisontaalne kaitsetõke on madalam kui 20 cm ja puudub T-kujuline tõke, mistõttu võib laps kiigest välja libiseda.

Kõristi komplektid on toodetud Hiinas ning toodete importija on OSAÜHING HONGER. Kiikede tootja ei ole teada ja importija on FIE Anna Bauman.

Kauplejatele on tehtud ettekirjutus eelmärgitud mänguasjade turult kõrvaldamiseks. Kauplejad on kohustatud teavitama tarbijaid müüdud mänguasjade ohtudest ja korraldama nende tarbijalt tagasi nõudmist. Vastavalt toote ohutuse seadusele peab tootja või levitaja toote tarbijalt tagasinõudmise korral hüvitama tarbijale tagastatud toote müügihinna. Tarbijakaitseamet algatas kaupleja suhtes väärteomenetluse.

kõristite komplekt MUSICAL MERRY GO ROUND

kõristite komplekt  HAPPY BABY

Kiik

35 / 29.12.04

Tarbijakaitseamet on müügilt avastanud kaks ohtlikku mänguasja:

1)poksikomplekt USA (vt pildilt);

2)vesi yo-yo (vt pildilt).

Poksikomplekti kuuluvad USA lipumotiividega poksikindad ja poksikott. Kauba maaletoojaks on Fenar OÜ ning kaup oli müügil Säästumarketi kauplustes. Vastavalt materjali uuringutele sisaldab poksikomplekt nitrobenseeni, mis kuulub ohtlike ainete loetellu, kuna on tervisele ohtlik.

Laboratooriumi katsetuste ja Tervisekaitseinspektsiooni otsuse alusel ning lähtudes Toote ohutuse seadusest kohustas Tarbijakaitseamet tervisele ohtlikud poksikomplektid müügilt kõrvaldama.

Nimetatud poksikomplekt on ohtlik, kuna võib põhjustada tervisehäireid.

Samuti on müügilt avastanud erineva tegumoega vesi yo-yod. Vesi yo-yod on vedelikuga täidetud umbes 5 cm läbimõõduga pallid ümmarguse paela ja sõrmeaasaga. Antud toode on paljudes Euroopa Liidu riikides keelustatud ja müügilt tagasi kutsutud.

Vesi yo-yode maaletoojaks oli OÜ Kräss ja toode oli müügil Juku Lastekaupade kauplustes.

Nimetatud toode on ohtlik, kuna alla 3-aastane laps võib kumminööri silmuse tüki tõmmata hingetorusse. Igas vanuses lastele võib mänguasi keerdudes ümber kaela põhjustada lämbumist.

Poksikomplekti või vesi yo-yo ostnud tarbijatel on õigus kaup kauplusesse tagasi viia. Kauba maksumus tagastatakse ostutðeki alusel.

Kauba maaletoojatele on koostatud ettekirjutused ja määratud rahatrahv.

19 / 17.06.03

 

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 31
10. oktoober  2001

Kauplustes müügilolevad teatud kõristid on ohtlikud alla 3-aastastele lastele. Kontrollimisel leiti neli nimetust ohtlikke kõristeid:

• liblikakujuline kõristi-vile;
• kolme palliga kollases ringis kõristi-vile;
• jänese pildiga kõristite komplekt (2 tk pakis);
• vankrisse mõeldud kõristi.

Nimetatud kõristite päritolumaa on Hiina. Tervisekaitse hügieeniosakonna poolt korraldatud katsetamisel eraldusid kõristitest kergesti väikesed osad, mis võivad põhjustada lapse lämbumise.

Müügikohas - Tulundusühistu Autogrill kaupluses Sadama 6/8 Tallinnas - puudus mänguasjadel eestikeelne märgistus. Inglisekeelne märgistus sisaldas hoiatust: “Ei ole sobiv alla kolme aasta vanustele lastele”, kuigi kõristi on ettenähtud just antud vanusegruppi lastele.

Laboratooriumi katsetuste alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001.a määrusega nr 36 kinnitatud mänguasja ohutusnõuetest ja nõuetele vastavuse tõendamise korrast Tarbijakaitseamet kohustas müügilt kõrvaldama ohtlikud kõristid ning kohaldas sanktsiooni õigusrikkuja suhtes.

Tarbijakaitseamet hoiatab lastevanemaid, et nimetatud kõristite kasutamine on ohtlik, kuna võib põhjustada õnnetusi ning soovitab antud kauba ostnud tarbijatel selle müüjale tagastada, saades tagasi kauba maksumuse.

Müügilt kõrvaldatud ja tarbijate poolt tagastatud kaubaga toimitakse seaduses ettenähtud korras.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 4
3. veebruaril 1998

Tarbijakaitseamet kontrollis 1997.aastal koos maakondade talitustega 3504 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd, s.h. kontrolliti 1635 toidukauplust e. 47% kontrollitud ettevõtetest, 875 tööstuskaupade kauplust e. 25% kontrollitud ettevõtetest, 510 toitlustusettevõtet e. 15% kontrollitud ettevõtetest, 220 turgudel ja tänavatel kauplevaid müügikohti e. 6% kontrollitud ettevõtetest, 112 hulgiladu e. 3% kontrollitud ettevõtetest, 152 teenindusettevõtetest e. 4% kontrollitud ettevõtetest:

Piirkond
 Kontrollitud
ettevõtted
kokku:
 S.h.
Toidukauplused,
Tööstuskaupade kauplused,
Toitlustusettevõtted,
Turud,
tänavad,
Hulgilaod,
Teenindusettevõtted
 
Tallinn
 1187
 452
 241
 280
 110
 66
 38
 
Harju
 72
 30
 23
 6
 2
 2
 9
 
Põlva
 59
 30
 20
 9
 -
 -
 -
 
Võru
 184
 74
 66
 22
 17
 -
 5
 
Lääne
 184
 89
 35
 24
 16
 16
 4
 
Järva
 99
 71
 12
 4
 7
 2
 3
 
Ida-Viru
 303
 100
 122
 31
 13
 16
 21
 
Hiiumaa
 53
 31
 14
 8
 -
 -
 -
 
Rapla
 138
 72
 40
 7
 7
 -
 12
 
Saare
 97
 55
 32
 8
 2
 -
 -
 
Viljandi
 141
 79
 24
 24
 2
 2
 10
 
Tartu
 159
 148
 60
 35
 -
 -
 16
 
Lääne-Viru
 147
 100
 28
 12
 2
 4
 1
 
Jõgeva
 114
 77
 27
 5
 -
 -
 5
 
Pärnu
 292
 142
 79
 16
 31
 4
 20
 
Valga
 175
 85
 52
 19
 11
 -
 8
 
Kokku:
 3504
100%
 1635
47%
 875
25%
 510
15%
 220
6%
 112
3%
 152
4%
 

Kontrollimise tulemuste põhjal kohaldati 1595 õigusrikkujale rahatrahve 1 113 927 krooni ulatuses, s.o. 698 krooni ühe õigusrikkuja kohta:

Piirkond
 Kontrollitud
ettevõtete
arv
 Õigus-
rikkujate
arv
 Kohaldatud
trahvisumma
(EEK)
 Trahvisumma
ühe õigus-
rikkuja kohta
(EEK)
 
Tallinn
 1187
 569
 375 573
 660
 
Harjumaa
 72
 36
 31 590
 877
 
Põlvamaa
 59
 42
 33 194
 790
 
Võrumaa
 184
 126
 103 180
 818
 
Läänemaa
 184
 41
 27 750
 676
 
Järvamaa
 99
 67
 42 512
 634
 
Ida-Virumaa
 303
 118
 61 162
 518
 
Hiiumaa
 53
 22
 7 430
 337
 
Raplamaa
 138
 49
 41 500
 846
 
Saaremaa
 97
 40
 25 196
 629
 
Viljandimaa
 141
 20
 15 860
 793
 
Tartumaa
 259
 147
 88.562
 602
 
Lääne-Virumaa
 147
 111
 118 112
 1064
 
Jõgevamaa
 114
 30
 16 888
 562
 
Pärnumaa
 292
 135
 92 902
 688
 
Valgamaa
 175
 42
 32 510
 774
 
Kokku:
 3504
 1595
 1 113 927
 698
 

1997. aastal laekus ametisse 3841 kirjalikku ja suulist avaldust tarbijatelt, nendest 2267 avaldust e. 59% käsitles kaubanduse ja 1574 avaldust e. 41% kommunaalteenuste probleeme.

Eraldi võiks välja tuua kontrollkäigud seoses rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja kehtima hakkamisega alates 1. septembrist. Kontrolliti 98 müügikohta, puudusi avastati 85 müügikohas. Enamesinevaks puuduseks oli kiusisalduse märgistamine võõrkeelsena, kuid müüjad oskasid anda nõuetekohast teavet. Vigu esines suurustähistuse märgistamisel. Hooldustähistuse märkimise põhiliseks puuduseks oli võõrkeelne teave ja hooldustoimingute puudumine tootel.

Üheks probleemsemaks valdkonnaks oli autokütuse kvaliteet. Kontrolliti 155 vedelkütuse vahendamisega ja müügiga tegelevas firmat. Karistus rikkumiste eest määrati 72% kontrollitud firmadest. Põhilised puudused olid alamõõtmine, müügidokumentide puudumine ja eksitav ja vale informatsioon müüdavate kütusemarkide kohta Kütuseproove võeti laboratoorseks analüüsiks 16, nendest 11 tunnistati mittekvaliteetseteks.

Tarbijakaitseamet kaitses 1997. aastal tarbijaid aktiivselt kohtu kaudu – kokku 34 korral.

Markantsemad kohtuasjad olid:

AS A-TEE - poolt köetava Raku asula elanikele 1995/1996.a.kütteperioodi eest põhjendamatult suurte arvete esitamine. Soojaarvesti vale paigaldamise tulemusena moodustas enamnõutud summa 25% ehk 250 000 krooni. Kohus kohustas AS-l A-Tee tegema elanikega tasaarvelduse.

Turismifirma "Toivotuur" asi – 28-l isikul jäi turismifirma "Toivotuur" poolt saamata turismiteenus, kogusummas 76 494 krooni. Kohus tegi tagaseljaotsuse, mille tulemusena on turismifirma kohustatud raha tagasi maksma või pakkuma asendusreise.

Suurem osa kohtuasjadest (18) puudutas alkoholi. Seoses valeviina; saate- ja müügidokumentide puudumise; tundmatu päritoluga konjaki, võltsitud saatedokumentide ning kauplemisloa ja alkohoolsete jookide müügi litsentsi puudumisega määrati rahatrahve kogusummas 142 200 krooni, millest kõige suurem kohaldatud trahv oli 50 000 krooni OÜ Undale (kauplus Pae 68/78) – 14 pudeli tundmatu päritoluga konjaki (Belõi Aist) leidmise eest

Kokkuvõte pöördumistest Tarbijakaitseameti infotelefonil

Kokku võeti vastu aasta jooksul 3996 kõnet, neist:

tööstuskaupade halva kvaliteediga seoses 1523 pöördumist;

elamumajandusega seotud küsimustes pöörduti 620 korral;

teenindusettevõtete ebakvaliteetse tööga (metalluste paigaldus, rõdude ja akende ehitamine, keemiline puhastus, mööbli tellimine) seoses 490 kõnet;

toidukaupade müügiga ja toitlustusettevõtete tööga ei olnud rahul 340 helistajat.

Aasta jooksul on olnud teravaimaks probleemis jalatsid, nende defektid ja ümbervahetamine. Toidukaupade puhul on peamiseks probleemiks kvaliteet ja märgistus. Elamumajanduse osas tekitab suuri probleeme kommunaalmaksete hinna tõus. Elanikel puudub info hinnakalkulatsioonide jms. kohta, mida elamuid haldavad ettevõtted on kohustatud tarbijatele andma

Tarbijakaitseamet kontrollis 1997. a. viimase kuu jooksul 232 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd.
Tarbijate petmist avastati 53-s ettevõttes. Tarbijatelt laekus 243 avaldust, millest kuu lõpuks lahendati 219, s.h. 122 avaldust käsitles kaubandusega ja 97 teenindusega seotud probleeme.
Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 119 014 krooni ulatuses 109 õigusrikkujale s.o. 1091 krooni ühe õigusrikkuja kohta.

Kõige suuremad trahvid määrati alkohoolsete jookide müügi eeskirjade rikkumise eest. Kuna Tarbijakaitseametil ei ole õigust karistuse määramiseks alkoholi- ja tubakatoodete müügi eeskirjade rikkumise korral, vormistati materjalid kohtule.

Kontrollimisel avastati, et TÜ DZESIKO kaupluses Linnamäe tee 45 realiseeriti mittekvaliteetset saatedokumentideta viina.

Ka OÜ UNDA kaupluses Tallinnas, Pae t.68/78, oli müügil konjak "Belõi Aist", millel puudusid saatelehed ning konjak oli mittekvaliteetne. Kohtuotsuse põhjal määrati TÜ DZESIKO 10 000 kr. rahatrahv ja erikonfiskeeriti mittekvaliteetne viin.

OÜ UNDA määrati 50 000 kr. rahatrahv ja erikonfiskeeriti mittekvaliteetne konjak. OÜ Unda võeti ära ka alkohoolsete jookide jaemüügi litsents.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamise telefonil 6256 484 võeti vastu 376 kõnet.
Tööstuskaupade kvaliteedi osas oli probleeme 244 helistajal. 169 korral kaevati jalanõude ja 34 korral tehnikakaupade halva kvaliteedi pärast. Toidukaupade kvaliteediga ei olnud rahul 17 helistajat. Elamumajandusega seotud küsimusi oli 51. Teenindusettevõtetega tekkinud arusaamatuste korral küsis nõu 39 helistajat.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 2
2. veebruaril 1998

Tarbijakaitseametil valmis eelmise aasta lõpul koostöös firmaga Abe & Partnerid Interneti kodulehekülg, aadressiga www.consumer.ee, mis koosneb Ameti tutvustusest (ülesanded, osakonnad), näpunäidetest tarbijatele, pressiveerust, küsimuste-vastuste rubriigist ja inglisekeelsest versioonist.

Avaleheküljel tervitab peadirektor Helle Aruniit lugejaid ja selgitab: "Tarbijakaitseameti eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õiguseid ning anda võimalusi teadmiste omandamiseks, et olla arukas osaleja turusuhetes ja vääriline vastane teenuste ja kaupade pakkujatele - müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut külluses pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda ärimeeste poolt oskuslikult seatud ebasoodsatest lepingutingimustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õigusi aga ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid."

Koduleheküljel antakse tarbijatele mitmekülgset nõu, kuidas paremini toimida turumajanduslikus keskkonnas.

Tavatarbijate kõrval pakutakse infot ka müüjatele, kelle jaoks on Internetis üleval täielik nimekiri tarbijakaitsega seotud seadustest ja teistest õigusaktidest. Terviktekstidena on ära toodud tarbijakaitseseadus, kaupluse töö üldeeskiri, toitlustuse eeskiri jt.

Pressile suunatud veerus "Pressiteated" võib leida praegusel momendil Ameti pressiavaldused. Õige pea lisandub sinna ka Tarbijakaitseameti töötajate ajakirjanduses ilmunud artiklite loetelu.

Inglisekeelses versioonis on ülevaade Eesti Tarbijakaitseameti ülesannetest, struktuurist ja peaülesannetest ning tarbijakaitseseaduse inglisekeelne variant.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 3
2. veebruaril 1998

Riigi Tarbijakaitseamet pöördus kirjaga Tallinna Linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare poole, juhtides tähelepanu vee hinna kiirele tõusule Tallinnas.

Vee-ja kanalisatsiooni hinna tõusu tõttu on paljud tarbijad on pöördunud Riigi Tarbijakaitseametisse. Tarbijakaitseamet tellis konsultatsioonibüroolt L&C ekspertiisi, et leida asjale selgitust. Ekspertiisist selgus, et kehtivasse vee- ja kanalisatsioonitariifi, mis kinnitati AS Tallinna Vesi Nõukogu 18.11.1997.a. otsusega nr. 3 ja kehtestati 01.01.1998.a., on arvestatud 33% vee kadusid, mis tegelikult nii suured ei ole. Samuti ei ole hinna kinnitamise aluseks olnud arvutused ja metoodika läbipaistev ega jälgitav.

Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Enn-Toivi Annuki sõnul on hinna tõus seotud laenulepingu täitmisega , mis on sõlmitud EBRD ja AS Tallinna Vesi vahel ja mida ettevõte tõlgendab omakasupüüdlikult, mistõttu on hinnatõus olnud kiirem kui seda nõuab nimetatud leping.

Aluseks võttes ekspertiisi tulemusi võib nentida, et senine Tallinna vee- ja kanalisatsioonihinna tempokas tõus ei ole küllalt põhjendatud ning on võimalusi hinna tõusu kiiruse vähendamiseks.

Täpse ülevaate vee- ja kanalisatsioonihinna kujundamisel tehtud möödalaskmistest teeb Enn-Toivo Annuk 3. veebruaril k.a. kell 17.00 Tallinna Linnavolikogu saalis, Vana-Viru 12, kus toimub Tallinna vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade avalik arutelu ja kuhu on oodatud kõik huvilised.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 5
19. veebruaril 1998

Riigi Tarbijakaitseameti tööst jaanuarikuus

Tarbijakaitseamet kontrollis jaanuarikuu jooksul 336 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Kaubanduseeskirjade rikkumisi esines 246 ettevõttes. Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 98210 krooni ulatuses 161 õigusrikkujale, s.o. 610 krooni ühe õigusrikkuja kohta.

Tarbijatelt laekus 363 avaldust, millest 203 käsitles kaubandusega ja 160 teenindusega seotud probleeme.

Koos Elektrikontrollikeskusega kontrolliti jaanuarikuus kasutatud kodutehnika müügi põhinõuete täitmist. Kasutatuks loetakse kaupa, mis on toodud Eestisse või jõudnud siin hulgi- või jaemüüki kasutatuna. Siia kuuluvad kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektrilised masinad, telefoni ja faksiaparaadid, audio-, videotehnika, elektrilised tööriistad, pumbad ja valgustid. Kaupluses, kus müüakse selliseid kaupu, peab olema esitada igale müüdavale seadmele tema ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks vajalik teave. Teave peab olema paigutatud seadmele või antud seadme juurde kuuluvas eestikeelses juhendis. Kontrolli tulemusena selgus, et ei peeta kinni kasutatud elektriseadmete müügi põhinõuetest, mis on määratletud juhendis EEI J1:1995 "Elektriseadmete remont". Kauplusi hoiatati, trahvi esialgu ei määratud. Mõne aja pärast järelkontrolli teostamisel aga enam nii leebed ei olda.

Tarbijakaitseameti info-ja nõustamise telefonil 6256 484 võeti vastu 405 kõnet.

Tööstuskaupade kvaliteedi osas oli probleeme 215 helistajal, s.h. seoses jalatsitega 142 ja tehnikakaupadega 43. Teenindusettevõtete tööga ei olnud rahul 38 helistajat. Toidukaupade kvaliteediga ja toitlustamisega oli küsimusi 29 helistajal.

Elamumajandusega seotud probleeme oli 90, neist enamus puudutas jaanuaris saadud tavalisest palju suuremaid küttearveid, eriti Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Tarbijakaitseameti järelepärimisele vastas Haabersti Linnaosavalitsus ja tõi põhjuseks soojusarvestite algnäitude märkimise, algnäidud märgiti alates 25. novembrist (29. ja 30. nov. olid laupäev ja pühapäev) ning lõppnäidud 5. ja 6. jaanuaril. Seega venis detsembrikuu arvestuslikult 7 - 11 päeva pikemaks. Seevastu jäid november ja jaanuar lühemaks. Põhjuseks toodi ka ilma külmenemine detsembrikuus. Üheks põhjuseks on toodud ka asjaolu, et osa soojusarvestiga mõõdetud soojusest arvestatakse sooja vee tegemiseks. See osa väheneb järjest, sest kulunormi asemele tuleb arvestusse tegelik sooja vee hulk (korteriomanikud paigaldavad veemõõtjaid), mis üldjuhul on normist väiksem. Sissekirjutuseta tarbijatele ei saa sooja vee soojendamise kulu arvestada, järelikult läheb see osa jagamisse küttena, põhjustades nii kütte ruutmeetri maksumuse suurenemise. Tarbijakaitseameti seisukoht on, et kinnisvarahoolduse spetsialistid peavad tarbijaid taoliste olukordade tekkimisel eelnevalt informeerima ja selgitama, millest on tingitud kütte arvete muutused.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 6
10. märts 1998

Tarbijate õiguste päev on sel aastal pühendatud teemale VAESUS. Tarbijakaitseamet juhib avalikkuse tähelepanu sellele, et vaatamata keskmiste näitajate pidevale tõusule, langevad enamusel tarbijatest reaalsissetulekud või vähemalt on nende tõus märkimisväärselt aeglasem hindade tõusust. Paljude oluliste teenuste hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud märksa enam kui elanikkonna sissetulekud. Näiteks pangateenused 50-150 %, vesi Tallinnas 87,5 %, elekter 44,4 %, paljud kinnisvarahooldusettevõtted on hoolduskulude maksumust tõstnud üle 50 %, telefoni kohaliku kõneminuti hind 33,3 %.

Rahvusvaheline Tarbijaorganisatsioonide Liit Consumers International tähistab 15. märtsil tarbijate õiguste päeva. 15. märtsil 1962 deklareeris J.F.Kennedy esmakordselt avalikult tarbija põhiõigused, mis on aluseks võetud ÜRO tarbijakaitsejuhiste väljatöötamisel ja millel omakorda põhinevad Eesti tarbijakaitseseaduses § 4 sätestatud tarbija põhiõigused:

1) nõuda kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku kauba või teenuse eest;
3) saada vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;
4) taotleda oma huvide arvestamist oma liitude ja ühingute kaudu;
5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
6) nõuda hüvitust müüja poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.

Kennedy esinemine juhtis maailmas valitsuste ja ÜRO tähelepanu sellele, et kõik inimesed, vaatamata nende sissetulekutele ja sotsiaalsele seisundile, omavad kindlaid põhiõigusi. Tarbijate õiguste kaitsmise ulatus ja tase on riigi majandusliku arengu tähtsaks ning rahvusvaheliselt väärtustatud tunnuseks.

Consumers International on käesoleva aasta pühendanud vaesuse vastu võitlemisele. Üldteemaks on VAESUS: kokkuvõtmine muutusteks.

Võitlus vaesuse vastu on probleemiks ka Eestis. Oluline on aru saada absoluutse ja suhtelise vaesuse terminitest.

Sageli on vaesuse piiri püütud seletada piisava sissetulekuga teatud koguse toidu jaoks. Consumers International leiab, et peale esmaste vajaduste rahuldamise (toit, peavari, riietus, haridus), tuleb arenenud riikide valitsustel silmas pidada ka elanikkonna selliseid vajadusi nagu osavõtmine ühiskonna kultuuri-, teadus-, sotsiaalsest ja poliitilisest elust.

Vaatamata keskmiste näitajate pidevale tõusule, langevad enamusel tarbijatest reaalsissetulekud või vähemalt on nende tõus märkimisväärselt aeglasem hindade tõusust ka Eestis. Hindade tõus on mitmes eluliselt tähtsas valdkonnas olnud palju kiirem, võrreldes sissetulekute tõusuga. Nii on see:

pangateenuste osas. Kui eelmisel aastal puudus paljude pangateenuste sooritamisel tasu üleüldse, siis alates 01.01.1998 kehtestasid Hoiupank, Hansapank, Forekspank ja Maapank 50-150 % kõrgemad hinnad võrreldes 1997. aastaga mitmete arvelduste sooritamiseks;

eelmises punktis toodud probleem on tihedalt seotud kommunaalteenuste hinna suurenemisega. Kuna paljud kinnisvarahooldusettevõtted on sõlminud lepingud, mille järgi saab teenuste eest maksta ainult pangas olevale arveldusarvele, lisandub teenuse maksumusele ka arvelduste eest nõutav summa;

telefoniteenuste osas. Eesti Telefon tahab jätta muljet nagu oleks 1. Märtsil aset leidnud hinnatõus tühine - 6,5 (analoogtelefoni kasutajatel) ja 5,7 (digitaal-) %. Siin on arvesse võetud mahtude hindamisel nii abonementtasusid, kõnesid mobiilvõrku, rahvusvahelisi kõnesid ja tasulisi telefoniteenuseid. Harilikke tarbijaid mõjutab aga kõige rohkem kohalike kõnede maksumus, mille tõus on 33.3 %;

Tallinna Vesi on tõstnud alates 1.03.1997 võrreldes 1.03.98 kuupmeetri vee ja kanalisatsiooni hinda 8 kroonilt 15 kroonile (87,5 %);

Gaasi hind on tõusnud ainult gaasipliiti kasutatavatel tarbijatel alates 1.03.1997 võrreldes 1.03.98 kuupmeetri kohta 1.70 kroonist 2.25 kroonile (32 %);

Elektri hind on tõusnud alates 1.03.1997 võrreldes 1.03.98 0.45 kroonilt kWh kohta 0.65 kroonile (44,4 %);

Peale eeltoodud konkreetsete hinnatõusude näidete on viimastel kuudel tõstnud kinnisvarahooldusettevõtted üle Eesti hoolduskulude maksumust 50 % ringis. Tarbijakaitseamet juhib avalikkuse ning eelkõige kohalike omavalitsuste tähelepanu, et eelkõige on kohalikud omavalitsused kohustatud reguleerima kommunaalteenuste valdkonda, lähtudes ka elanike sotsiaalsest olukorrast, mitte ainult ettevõtluskeskkonna arendamisest. Hinnatõus, mis ületab inflatsioonitempo ei ole antud olukorras põhjendatud, ja kohalikud omavalitsused peavad võtma ette rangemaid meetmeid kommunaalteenuste hindade tõusu pidurdamiseks ja reguleerimiseks.

Enamuse eelpool nimetatud juhtude puhul on rikutud tarbija õigusi saada õigeaegselt adekvaatset infot. Tarbijakaitseamet ei pea õigeks nii kiiret hindade tõusu. Arusaadav on, et hinnad tõusevad järk-järgult, paralleelselt nende kvaliteedi tõusuga, kuid tarbijale valeinfo andmine ja üleüldse mitteteavitamine on seadusega vastuolus. Vastavalt hindade reguleerimise korra punkt 13-le peab iga hinna muutja, sõltumata tegevusalast ja omandivormist, informeerima tarbijat enne uue hinna rakendamist. Tarbijakaitseamet on juba pöördunud järelepärimisega Eesti Telefoni ja Tallina Vee poole seoses tarbijate mitteteavitamisega hindade muutmisest või valeteabe levitamisest, ettevalmistamisel on pöördumine Pangainspektsiooni poole.

Tarbijakaitseamet tähistab rahvusvahelist tarbijate õiguste päeva laupäeval 14. märtsil lahtiste uste päevaga kell 9-14 Harju 11, 4. ja 5. korrusel. Sissepääs kino Sõprus tagant - hoovist. Töötab ka info ja nõustamise telefon 6256484. Tarbijakaitseameti töötajad üle Eesti ootavad sel ajal tarbijaid, kel ei ole võimalik tööpäevadel Ametis oma probleemidega käia. Ameti esindajad Lääne-Viru, Järva ja Rapla maakonnast ei saa neist mitteolenevatel põhjustel vastuvõttu laupäeval korraldada. Nemad ootavad tarbijaid vastuvõtule reedel, 13. märtsil

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 7
19. märtsil 1998

Riigi Tarbijakaitseameti tööst veebruaris

Tarbijakaitseamet kontrollis veebruaris 278 kaubandus-ja teenindusettevõtte tööd. Kaubanduseeskirjade rikkumisi esines 203 ettevõttes. Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 70 623 krooni ulatuses 107 õigusrikkujale, s.o. 659 krooni ühe õigusrikkuja kohta.

Tarbijatelt laekus 288 avaldust, millest 148 ehk 51% puudutas kommunaal- ja teisi teenuseid ning 140 ehk 49% kuulus kaupade kvaliteedi ja tarbija petmise valdkonda.

Kommunaal- ja teisi teenuseid käsitlevatest avaldustest olid arvukamad:

kommunaalteenuseid käsitlevad - 88 avaldust e. 59%;
lepingulist teenindust (s.o. autoteenindus, ehitusteenindus, keemiline puhastus jne.) 26 avaldust e. 17%;
elektrit ja sidealaseid teenuseid (s.o. telefoniside, kaabel TV, postiside) 25 avaldust e. 17%.
140-st kaupade kvaliteeti käsitlevat avaldust jaotusid alljärgnevalt:

tööstuskaupade kvaliteedi ja garantii, eestikeelse kasutamisjuhendi puudumise ja ebapiisava märgistuse kohta 94 avaldust e 67 %;
toidukaupade kvaliteedi (realiseerimisaja ületanud kaupade, märgistuse, valel temperatuuril hoidmine jne.) kohta 26 avaldust e 19%.
Valusaks probleemiks on viimastel kuudel olnud arved telefonikõnede eest - nii ebaõiged telefoniarved kui ka kõned tasulistele 8-2-900-ga algavatele numbritele, mille omanikud ei informeeri helistajaid kõne maksumusest. Tarbijakaitseametisse on pöördunud kaks inimest, kes otsisid telefoni kaudu tööd end tööbörsina reklaamitavalt telefoninumbrilt. Ajalehekuulutuses ega ka helistamisel vastanud automaatvastaja ei teatanud, et kõne maksumus olenemata pikkusest on 60.- krooni. Nii pidid 2 kodanikku maksma segase ja halva kuuldavusega automaatvastajale tehtud kõne eest, mille pikkus oli 15-20 sek. üle 60.- krooni. Mõlemad kodanikud proovisid tööbörsi teenuseid kasutada kaks korda, nii et kokku pidi kumbki vastavalt telefoniarvele maksma üle 120.- krooni. Tarbijakaitseamet edastas kaebused Eesti Telefonile, kelle kohuseks on vastavad pretensioonid lahendada. Tasulise 900-ga algava seeria telefoniomanikud peavad helistajaid informeerima kõne alguses kõne või kõneminuti maksumusest. Sellise teabe edastamine peab toimuma tasuta iga tasulise kõne alguses.

Ligi 15 pöördumist on tarbijatelt laekunud ebaõigete telefoniarvete saamise pärast. Abonementtelefoni eeskiri punkt 48 ütleb, et kui abonement vaidlustab talle esitatud telefoniarve enne maksetähtaja saabumist, siis on tal õigus tasuda maksetähtajaks arve tema poolt aktsepteeritud ulatuses ning vaidlus lahendatakse poolte kokkuleppel või tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise üldises korras.

Seega on arve õigsuse kontrollimiseks kõikidel tarbijatel alati võimalus lasta teha oma kõnede kohta väljavõte ning vaidlustada kõned, mida abonendi arvates ei ole toimunud. Kahtluse korral tuleb arve vaidlustada koheselt kirjalikult elukohajärgses teeninduskeskuses ja maksta ainult telefoniomaniku poolt aktsepteeritud kõnede eest. Eesti Telefon peab vaidlustatud kõnede eest raha saamiseks pöörduma kohtu poole.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamise telefonil 6256 484 võeti vastu 354 kõnet, millest 198 käsitles tööstuskaupadega seotud probleeme, s.h. jalatsitega 141 ja tehnikakaupadega 31. Kommunaalteenustega ei olnud rahul 92 helistajat ja teenindusettevõtete halva töö üle kaebas 23 helistajat. Toitlustustusega ja toidukaupade müügiga ei olnud rahul 26 helistajat.

Ostetud jalatsitega tekkinud probleemide paremaks lahendamiseks alustab alates 18. märtsist 1998.a. Tarbijakaitseameti juures Harju t.11 IV korrusel kabinet 450 tasuliste konsultatsioonide andmist erapooletu ekspert. Konsultatsioone antakse igal kolmapäeval kella 14 - 16 jalanõude, rõivaste ning muude nahk- ja tekstiilitoodete kvaliteedi küsimustes

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 8
16. aprillil 1998

Riigi Tarbijakaitseameti tööst märtsis

Tarbijakaitseamet kontrollis märtsikuus 363 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Kontrollimiste põhjal määrati rahatrahve 100 220 krooni ulatuses 134 õigusrikkujale s.o. 716 krooni ühe õigusrikkuja kohta

Võrreldes veebruariga tehti kontrollreide enam 85 ettevõtesse, s.o. 1/3 kontrollitud ettevõtete üldarvust. Ameti poolt määratud trahvisumma oli võrreldes veebruariga 29 600 kr.võrra, s.o. 42 % suurem, mis teeb kokkuvõttes ühe õigusrikkuja kohta 57 krooni rohkem.

Tarbijatelt laekus 277 avaldust, millest 163 ehk 59%, puudutas kommunaal- ja teisi teenuseid ning 114 ehk 41% kuulus kaupade kvaliteedi ja tarbija petmise valdkonda kaubanduses ja toitlustes. 163-st teenuseid käsitlevast avaldusest olid arvukamad:

kommunaalteenuste alased - 92 avaldust ehk 56%,
elektri- ja sidealased (s.o. telefonside, kaabel-TV) - 27 avaldust ehk 17%,
lepingulisi teenuseid puudutavad (s.o. ehitusteenindus, keemiline puhastus) - 15 avaldust ehk 9%.
114-st kaupade kvaliteeti käsitlevat avaldust jaotusid alljärgnevalt:

tööstuskaupade kvaliteet ja garantii, eestikeelse kasutamisjuhendi puudumine ja ebapiisav märgistus - 61 avaldust e. 54%,
toidukaupade kvaliteet (realiseerimisaja ületanud kaupade müük, ebaõige märgistus, valel temperatuuri hoidmine jne.) - 38 avaldust e. 33%.
Reklaamiseaduse jõustumisest 01.jaanuarist 1998.a. alates on menetletud või jätkub menetlus 18 reklaamiseaduse rikkumise asjas.

Üha sagedamini esineb juhuseid, kus kinnisvarahooldusfirmad ei täida tarbijatega sõlmitud lepinguid. Esineb juhtumeid, kus kinnisvarahooldusfirmad tõlgendavad ühepoolselt eluruumi hooldamiseks sõlmitud lepinguid ja käsitlemist leiavad ainult tarbijate kohustused, mitte õigused.

Näiteks ühes 03. septembril 1994.a. sõlmitud eluruumi ja eluruumide juurde kuuluva elamu mõttelise osa hoolduslepingu järgi kohustus elamuhaldaja tegema eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa ehituskonstruktsioonide ja tehnovõrkude tehnohooldus- ja avariiremonttöid vastavalt lepingu lisale. Lepingu lisa punkt 1c järgi kuulub sooja ja külmaveetorustiku remont eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa tehnovõrkude ja süsteemide tehnohoolduse hulka. Lepingu p. 4.2. järgi arvestatakse elamuhaldaja kahjuks iga konkreetse töö tegematajätmise eest 0,5 % viivist. Nii jättis elamuhaldaja õigeaegselt kõrvaldamata rikke, kus sooja vee tsirkulatsioon oli häiritud. Nimetatud viga kõrvaldati viivitusega 240 päeva, mis ei olnud kooskõlas lepinguga. Tallinna Linnakohus arutas antud küsimust 16. märtsil 1998.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas ja mõistis välja tarbija kasuks kinnisvarahooldusfirmalt viivist 870 krooni ja 70 senti ning 146 krooni kohtukulude katteks.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamise telefonil 6256 484 võeti vastu 585 kõnet, millest:

306 käsitles tööstuskaupadega seotud probleeme, s.h. jalatsitega 175 ja tehnikakaupadega 84
toidukaupade müügiga ei olnud rahul 26 helistajat, põhiliseks probleemiks oli realiseerimisaja ületanud kauba müügilolek
toitlustusettevõtete halva töö üle kaebas 19 helistajat
kommunaalteenustega ei olnud rahul 264 helistajat, muret tegid endiselt arusaamatult suured arved
teiste teenuseid osutavate ettevõtete ebarahuldava töö üle kaebas 116 helistajat.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 9
24. aprillil 1998

Tarbijakaitseamet muudab asukohta

Alates 01. maist 1998.a. asub Tarbijakaitseamet uutes ruumides aadressil Kiriku t. 4 Tallinn, EE0001. Seoses sellega muutuvad ka telefoninumbrid:

  Endine number Uus number
Peadirektor 625 6480 620 1700
Faks 625 6481 620 1701
Info ja nõustamise telefon 625 6484 620 1707
Asedirektor kaubanduse
alal 625 6486  620 1716
Asedirektor teenuste
alal 625 6487 620 1721
Kaubanduse järelevalve osakonna juhataja 625 6489 620 1719
Teeninduse järelevalve osakonna juhataja 625 6491 620 1720
Info- ja nõustamise osakonna juhataja 625 6490 620 1706
Pearaamatupidaja   625 6488 620 1703

Lisainformatsioon:
Tarbijakaitseamet
Infoosakond
Tel. 6256 490, alates 1. mai 6201 706
Faks 6256 481, alates 1. mai 6201 701

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 5
14. veebruar 1997

1997.a. jaanuarikuul kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelevalveosakond koos maakondade talitustega 326 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijatelt laekus jaanuarikuul 267 avaldust, millest 153 käsitles kaubandust ja 114 teenindust.

Kontrollimiste põhjal on kohaldatud tarbijakaitseseaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustikus ettenähtud sanktsioone ning määratud rahatrahve 78 tuhande krooni ulatuses.

Suurem rõhk oli jaanuaris pandud märgistuse kontrollimisel.

28% kontrollitud ettevõtetest puudus pakendatud kaupadel nõuetekohane märgistus või eestikeelne teave

24% kontrollitud ettevõtetest rikuti müügil kvaliteedi nõudeid - kaubad olid müügil kas realiseerimisaja ületatuna (tähtaeg "parim enne" möödas) või säilitati kaupu ebaõigel temperatuuril

21% kontrollitud ettevõtetest pettis tarbijat vale arveldamisega: tarbijale müüdud kaup oli alakaaluline või valesti mõõdetud või ettenähtust kõrgema hinnaga

7% kontrollitud ettevõtetest oli kasutusel õigeaegselt taatlemata kaalud või kasutati hoopis keelatud mõõtevahendeid

6% ettevõtetest ei anta tarbijale kaasa tehniliselt keeruka ja erilist kasutamist nõudva või ohtu kätkeva importkauba müügil lisaks võõrkeelsele kasutamisjuhendile ka juhendi eestikeelset tõlget

Näiteid kaubandusettevõtete kontrollimisest:

21.01. kontrolliti AS-i NAMIKO kohvikut aadressil Tallinn Raua t. 18. Kontrollimomendil puudusid omatoodangule hinnakalkulatsioonid ning samuti puudus köögis kaal toiduportsjonite valmistamiseks. AS-i juhatajat trahviti summas 880 krooni.
22.01. kontrollis Riigi Tarbijakaitseamet AS-i HELVONIA kohvikut NARVA aadressil Narva mnt. 10. Kontrollostul võeti tarbijalt rohkem summas 3.45 krooni teenustasu 7% arvelt. Samuti oli ettekandja poolt tarbijale esitatud arve puudulikult vormistatud. AS-i juhatajat trahviti summas 880 krooni. 
23.01. tehti kontrollreid AS-i CANETTI kauplusesse asukohaga Tallinn Veerenni 24. Kontrollostul esitati tarbijale enamarve summas 24.55 krooni realiseerimise ületanud toidukauba müügi- ja kauba pakendiga kaalumise tõttu. Samuti puudus tarbijale letis teave pakendamata kiirestiriknevate toidukaupade realiseerimise lõpuaja kohta. Kontrollimomendil olid müügil AS-lt VANELLA poolt saadud pakendatud märgistamata salatid.Kaupluse müüjale määrati rahatrahv 660 kr.
27.01. kontrollis Riigi Tarbijakaitseamet AS-i ESPAK kauplust aadressil Tallinn Viadukti 42. Kontrollimomendil oli müügil oksalakk (Rootsi) 0,3 l, puidupahtel (Rootsi) 0,3 l, puupahtel (Rootsi) 40 ml, mille kohta puudusid tarbijale eestikeelsed kasutamisjuhendid. Firmat trahviti 1000 krooniga.
Tarbijakaitseameti info- ja nõuandetelefonil 44 03 27 võeti jaanuarikuus vastu ja registreeriti 182 kõnet, millest 22 olid konkreetset lahendamist vajavad kaebused (enamus neist oli seotud realiseerimistähtaja ületanud toidukaupade müügiga), mis anti edasi järelevalveosakonnale.

Enamus helistajaid küsis nõu, kuidas toimida ja mida ette võtta kaubal või teenusel puuduse avastamise korral.

Jalatsite garantiid puudutas 31 kõnet, tehnikakaupade garantiid aga 27 kõnet.

Palju küsimusi oli seotud kommunaalteenustega, kokku registreeriti selles valdkonnas 35 kõnet. Väga paljud küsimused on seotud kütte hinna tõusuga.

Tunti huvi ka rõivaste ümbervahetamise tingimuste kohta ning kurdeti õmblustöökodade ja muude teenindusettevõtete ning keemilise puhastusega seotud probleemide üle.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 21
september 1997

1997.a. augustikuus kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelvalveosakond koos maakondade talitustega 227 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd, sealhulgas tarbijate petmist avastati 66 ettevõttes. Tarbijatelt laekus 261 avaldust, millest kuu lõpuks lahendati 226, s.h. 146 avaldust käsitles kaubandusega ja 80 teenindusega seotud probleeme.

Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 65 448 krooni ulatuses 112 õigusrikkujale s.o. 584 krooni ühe õigusrikkuja kohl.

Ettevõtteid kontrollides selgus, et probleeme on teenindusega ja turgudel müüdavate toidukaupadega. Näited kontrolli tulemustest:

06.08.1997.a. kontrollis Riigi Tarbijakaitseamet AS CDS Hotellide võõrastemaja Briis baari Tööstuse t. 52a. Kontrolli momendil võeti tarbijalt rohkem summas 7.65 kr. Samuti polnud jookide hinnad tarbijale üheselt arusaadavad.Kasutati ostukaalu, mis oli nõuetekohaselt taatlemata. Baaridaamile määrati rahatrahv summas560.-krooni ja juhatuse esimehele summas 280.- krooni.

14.08.1997.a. kontrolliti OÐ Lauriina Dunkri õllesaali asukohaga Dunkri t. 5. Tarbijalt võeti enamarve summas 18.-krooni, millest 10.-krooni moodustas müüdud leib (menüüs puudus hind eraldi leivale) ja 8.-krooni moodustas 10%-line tarbijalt võetud teenustasu, millega rikuti toitmustamise eeskirja nõudeid. Firma juhatajale määrati teo eest rahatrahv summas 1400.-krooni.

Tarbija pretensiooni alusel tuvastas Riigi Tarbijakaitseamet mitmel Tallinna turul kahtlase väärtusega lahustuva kohvi müügi.Kohv oli müügil klaastaaras, pealt suletud musta värvi plastmassist keeratava kaanega. Etiketil teave Luxus Blandat AV Världens Finaste Kaffesorter 200 g Mellanrostat Snabbkaffe. Kauba kood 7310380738725 markeering purgi põhjal 12-96 L4307 08-27 tootja Rootsi Tyskland for Luxus Kaffe AB. Kaubal puudusid kvaliteeti tõendavad ja saatedokumendid. Kohvianalüüsi tulemuste põhjal oli kofeiinisisaldus 1,9%, pH-5,6. Maitse ja aroom ei vastanud antud sordi lahustuvale kohvile. Riigi Tarbijakaitseamet keelas tundmatu päritoluga kauba müügi tarbijatele, millest teavitati kõiki Tallinna turgude haldajaid.

Augustikuus võeti Riigi Tarbijakaitseameti infotelefonil 625 6484 vastu 330 kõnet. Tehnikakaupade garantiid puudutas 38 kõnet, jalatsite garantiid101 kõnet,teiste tööstuskaupade kohta oli pretensioone 39 korral. Toidukaupluste ja toitlustusettevõtete üle kurdeti 32 korral ja 16 kõnet olid konkreetset lahendamist vajavad kaebused, mis anti edasi järelvalveosakonnale. Elamumajandusega seotud probleeme puudutas 42 kõnet. Teenindusettevõtetega oli arusaamatusi ja küsiti nõu 42 korral. Palju tuntakse huvi ekspertiisi tegemise võimaluste kohta ja väga palju küsitakse uue rõivaste ja muude tekstiilitoodete märgistamine eeskirjade kohta.

Riigi Tarbijakaitseamet

 

Pressiteade nr. 7
17. märts 1997

1997.a. veebruaris kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelevalveosakond koos maakondade talitustega 316 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijatelt laekus veebruarikuul 308 avaldust, millest 158 käsitles kaubandusega ja 150 kommunaalteenustega seotud probleeme.

Kontrollimiste põhjal määrati rahatrahve 91 000 krooni ulatuses.

Veebruarikuine kaubandusettevõtete kontrollimiste põhirõhk oli asetatud kaupade märgistuse kontrollimisele - 21% kontrollitud ettevõtetest puudus pakendatud kaupadel nõuetekohane märgistus või eestikeelne teave, kuid selle kõrval avastati nagu tavaliselt ka muid rikkumisi - 30% kontrollitud ettevõtetest pettis tarbijat vale arvlemisega, tarbijale müüdud kaup oli alakaaluline või ettenähtust kõrgema hinnaga. 28 % kontrollitud ettevõtetest rikuti müügil kvaliteedi nõudeid - kaubad olid müügil kas realiseerimisaja ületatuna või säilitati kaupu ebaõigel temperatuuril.

Veel kasutati keelatud mõõtevahendeid ja paljud ettevõtetest ei anna tarbijale kaasa tehniliselt keeruka importkauba müügil lisaks võõrkeelse kasutamisjuhendile ka eestikeelset tõlget.

Näiteid

06.02.1997.a. kontrollis Riigi Tarbijakaitseamet AS ORIOLA Hulgiladu aadressil Tallinn Saku 8. Kontrollimomendil puudus tegevusluba toidukaupade, looduslike toodete jt. kaupade müügiks. Selgus, et osadel laos müügil olevatel kaupadel eestikeelne märgistus ei ole lähtuv originaaltekstist. Samuti puudub tõlkes tootja või pakendaja nimi, aadress ning päritolu maa. Firmale määrati rahatrahv summas 1000.- krooni.

07.02.1997.a. teostati korduskontroll AS-i DASMIR kioskis, asukohaga Tallinn Kärberi 16. Kontrolli käigus selgus, et ostetud kommikarbil "Linnupiim" oli müüja omavoliliselt pikendanud realiseerimise tähtaega, originaal tekstist lähtuva teabe ülekleepimisega. Samuti puudusid saatelehed kõigil müügil olevatel dokumentidel. AS-i juhatajat trahviti 1100.- krooniga.

Tarbijakaitseameti veebruarikuu kokkuvõttest selgub, et enamus probleemidest ei puuduta enam kaubandust. Ligi pooled eelmise kuu kaebustest olid suunatud teeninduse ja kommunaalteenustega seonduvatele probleemidele.

Kommunaalteenustega seotud probleemidest mitmed puudutavad majaühistute loomist, kus kooperatiivide alt erakätesse läinud majade elanikele esitavad arveid näiteks nii endine kui praegune omanik. Ühistute probleemid algavad eelkõige sellest, et neil pole kõik paberid korras või pole majaühistu teadlik sellest, mismoodi korraldada raamatupidamist ning arvestada teenuste hindu. Muresid on ka vee-, gaasi- ja soojamõõturite paigaldamisega ning järsu kommunaalteenuste hindade tõstmisega.

Nii näiteks sai Tarbijakaitseamet avalduse Linnamäe tee 18 elanikelt, kus paluti kontrollida neile esitatud küttearvete õigsust. Nimelt esitas Priisle KHME neile küttearve jaanuaris 19.77 krooni ruutmeetri eest. Kontrollimise tulemusena selgus, et soojusmõõtja näit oli valesti võetud ning tulemuseks olid kõrged küttearved. Priisle KHME tegi järgneval kuul küttearvete osas tasaarvestuse.

Tarbijakaitse info ja nõustamise telefonil 44 03 27 võeti veebruarikuus vastu 257 kõnet. 23 kõnet olid konkreetsed kaebused realiseerimistähtaja ületanud kaupade müügist, mis anti edasi järelevalveosakonnale. Toiduainete märgistust ja kvaliteeti puudutas 15 kõnet.

Jalatsite garantiid puudutas 37 kõnet, kommunaalteenustest oli juttu 79 korral (kõige rohkem probleeme oli kütte kallidusega ning veemõõtjatega).

Tehnikakaupade halvast kvaliteedist ja garantiiajal tekkinud raskustest teatati ning küsiti nõu 37 korral. Palju kurdeti ka Kaabeltelevisiooni ja Eesti Telefoniga seotud probleemide üle. Sageli küsitakse informatsiooni, kuidas ja kus saab teostada tööstuskaupadele ekspertiisi.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 8
16. aprill 1997

1997.a. märtsis kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelevalveosakond koos maakondade talitustega 298 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 92 488 krooni ulatuses, s.o. 1500 krooni võrra rohkem kui veebruaris ja 14 500 krooni rohkem kui jaanuaris.

Tarbijatelt laekus märtsikuul 376 avaldust, millest jõuti kuu lõpuks lahendada 316. 191 avaldust käsitles kaubandusega ja 125 kommunaalteenustega seotud probleeme.

Märtsikuus osutati erilist tähelepanu müügil olevate kaupade kvaliteedi nõuetele. Selle tagajärjel avastati, et 26 % kontrollitud ettevõtetest olid kaubad müügil kas realiseerimisaja ületatuna või säilitati kaupu ebaõigel temperatuuril. Lisaks tehti kindlaks, et:

33 % ettevõtetest puudusid nõuetekohased saatelehed ja vajalikud kvaliteeti tõendavad dokumendid;
27 % kontrollitud ettevõtetest pettis tarbijat vale arvlemisega, s.t. tarbijale müüdud kaup oli allakaaluline või ettenähtust kõrgema hinnaga ning
24 % kontrollitud ettevõtetest puudus pakendatud kaupadel nõuetekohane märgistus või eestikeelne teave.
Enamus tarbijate avaldustest käsitles kaubale või teenusele garantii andmise juhendi nõuete eiramist, kauba kvaliteedi nõudeid, kommunaalteenuseid ja nende tasumist ning arusaamatusi telefoniarvetega jne.

Tarbijakaitseameti infotelefonil 44 03 27 anti tarbijatele nõu 305 korral, s.o. 50 pöördumist rohkem kui eelmisel kuul. Sama telefoni kaudu edastati märtsis 30 konkreetset lahendamist vajavat kaebust, mis anti edasi lahendamiseks järelevalveosakonnale.

Müügil olevate toidukaupade ja toitlustusettevõtetega oli probleeme 40 korral - peamiselt seoses realiseerimistähtaja ületanud ja söögiks kõlbmatute toidukaupadega.

Jalatsite halva kvaliteedi üle kurdeti 42 korral ning tehnikakaupade garantiitingimuste kohta küsiti nõu 47 korral.

Paljud tarbijad olid hädas elamumajanduse ja kommunaalteenustega, selles valdkonnas võeti vastu 66 kõnet (suured arusaamatused on seoses veemõõtjate paigaldamisega).

25 pöördumist oli seotud ostetud rõivaste kvaliteediga ning keemilise puhastuse teenustega.

Viimasel ajal on kasvanud tarbijate rahulolematus mööblit valmistavate firmade töö üle, peamiselt tekitavad muret lepingutähtaegadest mittekinnipidamine ja kehv kvaliteet. Jätkuvalt on aktuaalsed probleemid Eesti Telefoniga.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 9
30. aprill 1997

Tarbijakaitseameti järelevalveosakond on avastanud mitmel pool Eestis nii turgudel kui kauplustes tundmatu päritoluga lihakonserve, milledest osad on osutunud ka mittekvaliteetseteks.

Konservide märgistamiseks on kasutatud nii ENSV-aegsete kui Eestis hoopis mitteeksisteerivate ettevõtete etikette. Markeering, mis on pressitud konservi kaanele, on samuti vale. Riigi Tarbijakaitseamet on avastanud järgmiste etikettide ja kaanemarkeeringuga konserve:

Toode Tootja Kaanele pressitud markeering Kvaliteet
AS ZARBIN kiosk nr. 8. ja 21. aprillil 14 kontrollimisel Lõuna turul Tallinnas
"Turisti eine sealihast"
250 g OÜ Imavere 120898 2M78 rahuldav
"Turisti eine veiselihast"
250 g Tallinna Liha- ja Konservikombinaat 020499 5MM78 hea
"Vürtsisealiha"
250 g OÜ Imavere 040399 12MM78 hea
"Vürtsisealiha"
250 g AS Valga Liha- ja Konservitööstus 120898 12M78 mitterahuldav, potentsiaalselt ohtlik tervisele
"Hakitud põdraliha"
250 g Tallinna Lihakombinaat 130997 387M rahuldav, mitteomane põdralihale
AS SIV kaupluses Tammiku Kopli t 75 4. aprillil
"Turisti eine sealihast"
250 g OÜ Imavere 120898 12M78 rahuldav
"Vürtsisealiha"
250 g AS Valga Liha- ja Konservitööstus 120898 12M78 mitterahuldav, potentsiaalselt ohtlik tervisele
"Kanaliha omas mahlas"
250 g Tallinna Lihatööstus 120898 12M78 toode roiskunud
AS Elikar ladu 34 Kalmistu tee 26, 7. aprillil
"Hakitud liha" 250 g AS Pandivere 120898 12M78 rahuldav
AS SERMIKAS Kalapood, Keldrimäe 9, 21. märtsil
"Hautatud veiseliha"
325 g ENSV ATK Valga Liha- ja Piimatootmiskoondis 090594 01BMM78 rahuldav

Eelpool on ära toodud kõigi võltstoodete põhilised andmed, mis Tarbijakaitseamet on kontrollreididel avastanud.

Ühelgi jaemüüjal pole olnud ette näidata nõuetekohaseid saate-, kvaliteedi- ja müügidokumente. Osadel on saatelehed vormistatud AS LEMEX nimele, mida ei ole Ettevõtteregistris registreeritud, ülejäänutel aga puuduvad vajalikud dokumendid üldse. Konservide müüjatele on rakendatud sanktsioone vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustikule ja tarbijakaitseseadusele. Tundmatu päritolu ning saate- ja kvaliteedidokumentideta kauba müügi eest turgudel ja tänavatel on ette nähtud trahv 50 miinimumpäevapalga ulatuses, s.o. 1400 EEK, kauplustele aga 3000 EEK. Peale selle on Tarbijakaitseamet vastavalt seadusele peatanud tundmatu päritoluga kauba müügi.

Võltskonservide etikettidel märgitud tootjaid Eestis ei eksisteeri, v.a. AS Pandivere ja AS Valga Liha- ja Konservitööstus, kes aga ei kasuta niisugust märgistust ega kaanemarkeeringut. Tallinna Lihatööstus on läinud pankrotti 1995. aastal. Tallinna Lihakombinaati, Tallinna Liha- ja Konservikombinaati ega teisi konservitootjaid, mille nimetuses esineks sõna "Tallinn" ei ole ametlikult registreeritud. OÜ Imavere ei ole samuti olemas.

Veterinaarametis on välja töötamisel nõuded lihakonservide kohustuslikuks märgistamiseks, mis lähitulevikus kehtima hakates peavad segaduse konservidega ära kaotama.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 12
22. mai 1997

1997.a. aprillikuul kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelvalveosakond koos maakondade talitustega 317 kaubandus- ja teenindusettevõtete tööd. Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 95 330.- krooni ulatuses. Tarbijatelt laekus aprillikuus 331 avaldust, millest jõuti kuu lõpuks lahendada 270, s.h. 168 avaldust käsitles kaubandusega ja 102 kommunaalteenustega seotud probleeme.

Aprillikuu kaubandusettevõtete kontrollimise põhirõhk oli asetatud liha- ja kalakonservide märgistuse, kvaliteedi ja saatelehtede ning kvaliteeti tõendavate dokumentide kontrollimisele.

Eesti Vabariigi valitsuse määruse 11.07.95.a. nr. 269 "Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirjas" olevate nõuete täitmise vastavust 9 kaupluses.

Esinesid alljärgnevad rikkumised:

puudub hooldustähistus, kiusisaldus, tootja või vahendaja nimi;
rõivastel ei ole märgitud eraldi voodri- ja pealisriide kiusisaldust;
suurustähistus rõivastel on väga erinev sõltuvalt tootja riigist, vähestel toodetel on olemas piktogrammid;
kiusisaldus märgitud rõivastel võõrkeeles;
puudub eestikeelne selgitus rõivaste erikäsitluse kohta (näit. pesta enne selga panemist, ei ole värvikindel jne.).
Peale selle avastati:

28 % kontrollitud ettevõtetest puudus pakendatud kaupadel nõuetekohane märgistus või eestikeelne teave,
27 % kontrollitud ettevõtetest olid müügil realiseerimisaja ületanud kaubad või säilitati kaupu ebaõigel temperatuuril,
26 % kontrollitud ettevõtetest pettis tarbijat vale arvlemisega, tarbijale müüdud kaup oli alakaaluline või ettenähtust kõrgema hinnaga,
25 % ettevõtetest puudusid nõuetekohased saatelehed ja vajalikud kvaliteeti tõendavad dokumendid.
Tarbijate avaldustest enamus käsitles kaubale või teenusele garantiiaja andmise juhendi nõuete eriramist, osutatud teenuste või ostetud kaupade kvaliteedi nõuete eiramist jne.

Näiteid

02.04.1997.a. kontrollis Riigi Tarbijakaitseamet AS "Sügis" kauplust aadressil Tallinn, Pärnu mnt. 66. Kontrolli momendil võeti tarbijalt enamarve summas 43.95 krooni realiseerimisaja ületanud toidukauba ja mittekvaliteetse "Tallinna kilu" müügi tõttu. Samuti oli müügil suitsu/keedu ribi, mille tegelik realiseerimise lõppaeg 29.03.1997.a. oli müüja poolt omavoliliselt pikendatud 01.04.1997.a. Kaupluse müüjale määrati rahatrahv summas 660.-krooni.
07.04.1997.a. teostati kontroll AS TIMP kuuluvat "Nimeta baari" aadressil Tallinn, Suur-Karja t.4. Kontrollimisel selgus, et peasissekäigu juures fassaadil ei olnud pakutavate roogade ja jookide hinnakirja. Selgus, et köögis olid kasutusel osutkaalud, mis olid taatlemata. Samuti puudusid osaliselt omatoodangu hinnakalkulatsioonides portsioni väljatuleku kaalud. AS-i direktori asetäitjat trahviti summas 840.- krooni.

28.04.1997.a. kontrolliti AS PILIGRIMM baari asukohaga Tallinn,Pae t.74. Kontrollimise ajal ei esitatud 7-le nimetusele omatoodangu hinnakalkulatsioone. Samuti puudusid sissetuleku dokumendid osale omatoodangu toorainele. Köögis olid kasutusel osutkaalud, mis olid taatlemata ning baaris puudus kassaaparaat. AS-i direktorit trahviti rahatrahviga summas 840.- krooni.

28,04,1997.a. kontrolliti OÐ PALUTEDER "Otsa poodi" asukohaga Tallinn, Vabaduse pst.195. Kontrollimise käigis võeti tarbijalt rohkem summas 44.75 krooni realiseerimisaja ületanud toidukauba müügist. Kontrollimisel selgus, et müügil oli 9 nimetust kiirestiriknevat realiseerimistähtaja ületanud toidukaupa ja mida oli lubatud müüa s.h. allahinnatud piimatooted (kreemid,kohvikoor,vahukoor). Kaupluse juhatajale määrati rahatrahv summas 700.- krooni.

Tarbijakaitse info ja nõustamise telefoni 44 03 27 võeti aprillikuus vastu 258 kõnet. 40 kõnet olid jalatsite garantiiaja probleemid. Kodumasinate garantiid käsitles 27 kõnet. Garantiiaja kohta üldse küsiti nõu 30 korral. Kommunaalteenustega ei oldud rahul 23 korral. Ebakvaliteetse ja realiseerimistähtaja ületanud toidukaupade müügiloleku üle kaebas 37 helistajat. Veemõõtjate paigaldamise ja vee hindade kohta oli 11 kaebust. 10 korral küsiti nõu kaupade märgistuse kohta.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 13
28. mai 1997

Tarbijakaitseameti järelvalveosakond on taas avastanud turgudel ja kauplustes müügil tundmatu päritoluga kalakonservid.

Sprotid õlis a 160 g
Markeeringuga etiketil:
Sprotid õlis, Eesti toode,Viru Rand (Pühaoru 4, Toila, Ida-Virumaa) eesti keeles, tellimus firma "Saido" vene keeles
Kaanel: I rida 190298, II rida 118050, III rida 2 .

Nimetatud toote müük tuvastati AS Zarbin müügiletis nr.71-73 AS Lasnamäe turul Tallinn, Pae t. 137.

Mikrobioloogilise analüüsi tulemus: aeroobseid baktereid ei esine, hermeetiline, bombaazi ei esine, konservile mitteomane hapukas maitse.

Sprotid õlis a 160 g
Markeering etiketil sama, mis eelmisel konservil.
Kaanel: I rida 17.02.99., II rida 118050, III rida 2.

Nimetatud toote müük tuvastati:

OÜ Lancoster kiosk Tallinn, Kopli t.1 Jaama turg
OÜ Vorstiparadiis hulgiladu, Kalmistu tee 26
AS Serpon hulgiladu, Paljassaare tee 17
OÜ Sytos müügipunkt-ladu, Tuukri t. 19a
OÜ Konsan kauplus, Läänemere tee 3
AS P.E.S. kauplus Vegatal, Kivila t.5
OÜ Juhan Kannik kiosk Keskturul, Keldrimäe t. 9
AS Luite kauplus, Turu plats 6
Mikrobioloogilise analüüsi tulemus: aeroobseid baktereid ei esine, hermeetiline, esineb bombaaz, ebameeldiv lõhn, konserv toiduks kõlbmatu.

OÜ Viru Rand kinnitab, et ülalmärgitud konservid ei ole toodetud nende ettevõttes. OÜ Viru Rand ei kasuta sellist markeeringut, nagu on võltskonservidel, etiketeerimine on tehtud teisiti, konservikarbid on väga mustad ja kleepuvad. Degusteerimisel selgus, et kasutatud on väga omapärast õli, karbi avamisel on näha valged tükid, kala luu on kõva. Maitse ja lõhn on erines OÜ Viru Rand toodangust.

Tursamaks naturaalne
Markeeringuga etiketil:
Tursamaks naturaalne.Tähtaeg 2 aastat kaal 250 g Koostis: tursamaks, sool, pipar,loorberileht. Maaletooja: AS ONIIN. Reg.nr.01194704. Parim enne; vaata märgistust (etikett kollast värvi).
Kaanel: I rida 311298, II rida 246035.

Nimetatud toote müük on tuvastatud OÜ Vorstiparadiis, ,J.Vilmsi t. 45, OÜ Lehola Leib kaupluses, Lembitu t.8.

Tursamaks
Markeeringuga etiketil:
Tursamaks, neto 250 g Koostis: tursamaks, loorber, sool, pipar. Säilitus: temp.0 kuni - 6 C. Säilivus 2 aastat. Product of. Estonia AS KASPIR. (etikett rohelist värvi).
Kaanel:I rida 291098, II rida 246055.

Toote müük tuvastati : AS Herring Keskturu estakaad. Mikrobioloogilise analüüsi tulemus: rahuldav

Nimetatud kalakonseride müük on keelatud turgudel, tänavatel kui ka kauplustes kuna ei ole teada konservi tootjat.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 14
18. juuni 1997

1997.a. mais kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelevalveosakond koos maakondade talitustega 316 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijatelt laekus 391 avaldust, millest jõuti kuu lõpuks lahendada 334. 200 avaldust käsitles kaubandusega ja 134 teenustega seotud probleeme.

Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 116 992 krooni ulatuses 158 õigusrikkujale.

Enamus kaubandust puudutavad tarbijate avaldused on seotud kaubale (peamiselt tehnikakaubad, jalanõud, rõivad) garantii andmise ja kauba kvaliteediga. Teeninduse kohta laekunud avaldused käsitlevad põhiliselt kommunaalteenuste ja -maksudega seonduvat.

Endiselt tekitavad probleeme veemõõtjad. AS Komiteks ja OÜ Vara ja Hooldus (haldavad ja hooldavad RAS Elumaja elamufondi) võtsid pärast individuaalsete veemõõtjate paigaldamist (vee ostu-müügi lepingu sõlmimist) elanikelt igakuist abonementtasu. Tarbijakaitseameti sekkumisel lõpetasid AS Komiteks alates 01.06. ja OÜ Vara ja Hooldus alates 01.05. antud abonementtasu võtmise.

Raku elanikud pöördusid Tarbijakaitseametisse kaebusega AS A-Tee kohta, kes oletatavalt võttis neilt alusetult suurt küttetasu. Uurimise käigus selgus, et nimetatud pretensioonid olid põhjendatud ja Tarbijakaitseamet tegi AS A-Tee ettekirjutuse teha tasaarvestus 1995/96 kütteperioodi eest. AS A-Tee vaidlustas nimetatud ettekirjutuse kohtus. Esimene kohtuistung on toimunud ja asja arutelu jätkub augustis.

Tarbijakaitseameti üleskutsele avaldada nii positiivset kui negatiivset vastukaja AS Sire tegevuse kohta on laekunud alates aprillikuust ligi 170 avaldust pettunud kodanikelt, kes ajalehekuulutustes ilmunud lisateenimisvõimaluse lootuses on pöördunud AS Sire või tema lepingupartnerite poole. Kliendid maksid AS Sire vahendusel raha, ostsid näidiseid ja materjale, tegid kulutusi postiteenustele, kuid konkreetset tulemust, s.o. tulu ei ole nad saanud. Tarbijakaitseamet tegi AS Sire ettekirjutuse, mida AS Sire on osaliselt asunud juba täitma. Tarbijakaitseamet jätkab asja uurimist.

Palju segadust on tekitanud gaasi hinna muutus alates 1. maist. Gaasiarved on tarbijatele ebatäpsed. Probleem seisneb selles, et Tallinngaas ei esita kuumakse viimasel ajal majadesse paigaldatud gaasiarvestite näitude järgi, vaid maksemäärad arvestatakse aastase baastarbimise alusel. Seega praegu paigaldatud gaasiarvestite näidud tahetakse võtta aluseks 1998. aastal kehtestatavatele hindadele. Tarbijakaitseamet leidis 28. mail toimunud nõupidamisel Eesti Gaasi ja Tallinngaasi esindajate osavõtul, et tarbijatele ei selgitata piisavalt maksete kujunemise metoodikat. AS Tallinngaas peab selgemalt ja konkreetsemalt vastama tarbijate avaldustele, tagama informatsiooni õigeaegse jõudmise kliendini kuumaksete muudatustest ja muudest klienti puudutavatest küsimustest. Tarbijakaitseamet tuletas Tallinngaasile meelde, et ta peab täitma gaasimüügi juhendit, mille järgi mõõtmine peab toimuma lähima mõõtepunkti järgi, see tähendab, kui on olemas maja- või trepikoja mõõtur, siis tuleb hakata selle järgi arvestama gaasikulu. Nõupidamise tulemusena otsustas Tarbijakaitseamet valida mõned gasifitseeritud elamud kuumaksemäärade õigsuse kontrollimiseks 01.05.97 seisuga, et siis koos AS Tallinngaas teostada analüüs.

Riigi Tarbijakaitseamet pöördus 10. aprillil 1997 hagiga Pärnu Linnakohtusse ja palus AS Toivotuur välja mõista tarbijatele saamata jäänud turismiteenuste eest kokku 76 494 krooni. Alates septembrist 1996 pöördusid mitmed tarbijad Riigi Tarbijakaitseameti poole kaebustega AS Toivotuur tegevuse peale. Nimelt ostsid nad reisid "Itaalia - Prantsuse Riviera", "Hispaania - Portugal", "Kolm päeva Pariisis" jne. Need reisid pidid toimuma ajavahemikus juuni kuni november 1996. AS Toivotuur jättis need reisid ära põhjendusega ajutistest majanduslikest raskustest ning ei tagastanud raha ette makstud reiside eest. AS Toivotuur tunnistas oma võlgu ja Pärnu Linnakohus mõistis tagaseljaotsusega väljamaksmisele 76 494 krooni kahekümne kaheksale kahjukannatanule. Nimetatud kohtuotsus jõustus 19. mail 1997.

Maikuus võeti Riigi Tarbijakaitseameti infotelefonil 625 6484 vastu 322 kõnet. Nende analüüsimisel selgus, et paljud inimesed - 25 kõnet - on hädas teenindusettevõtete tööga - (metalluste paigaldamine, mööbli tellimine, kingade parandus jne). Tööstuskaupade halva kvaliteedi üle kaevati 118 korral, s.h. 61 kõnet puudutas jalatseid ja 36 kõnet tehnikakaupu. Probleemid kommunaalteenustega (99 kõnet) on endiselt väga sagedased, eriti tihti on arusaamatusi seoses gaasi- ja veemõõtjatega. 41 korral helistasid tarbijad seoses realiseerimistähtaja ületanud toidukaupade müügiga nii kauplustes kui ka toitlustusettevõtetes, need kaebused anti edasi järelevalveosakonnale.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 16
25. juuni 1997

Riigi Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et kõik tootjad, maaletoojad, hulgikaupmehed ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted varustaksid tekstiiltooted ja rõivad vastavalt kehtima hakkava eeskirja nõuetele.

Seoses peatselt kehtima hakkava tekstiiltoodete märgistamise eeskirjaga kontrollis Tarbijakaitseamet pisteliselt pealinna kauplusi ja kaubamaju, et selgitada kuivõrd kaupmehed on ette valmistunud 1. septembriks. Kõige suuremaks probleemiks on suurustähistuse märkimine. Inspektorid avastasid rõivaste ja tekstiiltoodete kontrollimisel järgmisi suuremaid vajakajäämisi, mis peavad 1. septembriks olema kõrvaldatud:

toodetel puudub hooldustähistus, kiusisaldus, tootja või vahendaja nimi;
rõivastel ei ole märgitud eraldi voodri- ja pealisriide kiusisaldust;
suurustähistus rõivastel on väga erinev sõltuvalt tootja riigist, vähestel toodetel on olemas piktogrammid;
kiusisaldus on märgitud rõivastele võõrkeeles;
puudub eestikeelne selgitus rõivaste erikäsitluse kohta (näit. pesta enne selga panemist, ei ole värvikindel jne.).
Eestis hakkab kehtima ühtne tekstiiltoodete märgistamise kord alates käesoleva aasta 1. septembrist. Tollest hetkest peavad kõik Eestis müüdavad nii kodumaised kui lääne päritolu tekstiiltooted ja rõivad olema märgistatud eeskirja kohaselt, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 11. juuli 1995. a. määrusega nr. 269 (avaldatud Riigi Teataja I osas 1995, 63, 1061).

Eeskirja alusel peavad rõivastel ja tekstiiltoodetel olema märgitud tootja või vahendaja nimi, kauba- või firmamärk, toote nimetus, mudeli, margi, näidise vms. nimetus või number, suurustähistus, toote mõõtmed, kiusisaldus ning hooldustähistus tingmärkidena (pesemine, kloorpleegitamine, triikimine, keemiline puhastus ja trummelkuivatus). Hooldustähistus peab olema märgitud tootele või toote külge kinnitatud tekstiillindile ning kiusisaldus lisaks ka etiketile. Toode peab olema märgistatud kiu nimetuste ja nende sisaldusega protsentides. Hooldustähistuse ja kiu nimetuste ja sisaldusega peavad kindlasti olema peale valmisrõivaste märgistatud ka voodipesu, kardinad, riie.

Võõrkeelse märgistusega tooted peavad olema varustatud ka vajaliku eestikeelse teabega.

Eeskirja järgi peab rõiva suurus olema tähistatud konkreetsete mõõtmetega (vastavalt standardile ISO 3635). Alates 1. septembrist ei kehti enam ühe numbriga (36, 40, 14, 54) või tähega (S, M, L) kokkuleppeliselt määratud suuruste süsteem. Mõõtmed sentimeetrites märgitakse piktogrammile - ümbermõõdud vasakule, pikkusmõõdud paremale. Piktogramm kujutab endast piltsümbolit, mida kasutatakse suurustunnuste asukoha näitamiseks kehal.

Teiste tekstiiltoodete (riie, vaibad, tekid, voodipesu, rõivalisandid) pikkus või laius peab olema märgitud toote külge kinnitatud etiketile

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 17
17. juuli1997

Juunikuus kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelevalveosakond koos maakondade talitustega 258 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd, sealhulgas tarbija petmist avastati 60 ettevõttes. Tarbijatelt laekus 279 avaldust, millest jõuti kuu lõpuks lahendada 228. 138 avaldust käsitles kaubandusega ja 89 teenustega seotud probleeme. Enamus kaubandust puudutavad tarbijate avaldused on seotud kaubale (peamiselt tehnikakaubad, jalanõud, rõivad) garantii andmise ja kauba kvaliteediga. Teeninduse kohta laekunud avaldused käsitlevad põhiliselt kommunaalteenuste ja -maksudega seonduvat.

Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 73 912 krooni ulatuses 109 õigusrikkujale.

Juunikuus võeti Riigi Tarbijakaitseameti infotelefonil 625 6484 vastu 290 kõnet. Nende analüüsimisel selgus, et paljud inimesed - 39 kõnet - on hädas teenindusettevõtete tööga - (metalluste paigaldamine, mööbli tellimine, kingade parandus, keemiline puhastus, autoremonditöökojad jne). Tööstuskaupade halva kvaliteedi üle kaevati 128 korral, s.h. 67 kõnet puudutas jalatseid ja 30 kõnet tehnikakaupu. Probleeme kommunaalteenustega oli 42 korral. 32 kõnet puudutas realiseerimistähtaja ületanud toidukaupade müüki nii kauplustes kui ka toitlustusettevõtetes, need kaebused anti edasi järelevalveosakonnale.

Ettevõtteid kontrollides selgus, et kõige rohkem probleeme on seotud bensiini, kingade ja toidukaupade kvaliteediga. Nii näiteks kontrollis Tarbijakaitseamet:

01.06.1997 AS T-AUTEN kütuse jaemüügitanklat Tallinnas Randvere tee 17. Kontrollimisel selgus, et nii tankuril kui ka teabetahvlil oli tarbijale märgitud müügilolevaks bensiinimargiks AI-93. Saatelehtede ja kvaliteeditõendite järgi oli saadud bensiini A-92. Riigi Tarbijakaitseamet võttis proovi nimetatud bensiinist kvaliteedi kindlaksmääramiseks. Analüüsi tulemustest selgus, et müüdud bensiini oktaanarvuks osutus 88, mitte aga 93, mida reklaamiti, seega ei vastanud bensiini kvaliteet deklareeritule. AS T-AUTEN määrati tarbija petmise eest rahatrahv 3000.- kr.

26.06.1997 AS RAPIRTO hulgiladu-kauplust Tallinn Kalmistu tee 26. Kontrollimomendil müüdi tarbijale kaerahelbeid 500g ja konserv Sprotid 250g ilma eestikeelse märgistuseta. Samuti puudusid kaubale saatedokumendid. AS-i RAPIRTO trahviti summas 1000.- kr.

Juunikuus sai Tarbijakaitseamet 16 pretensiooni kauplusest ostetud jalanõude kvaliteedi kohta. Tarbijate poolt esitatud pretensioonide lahendamisest ja isegi avalduste vastuvõtmisest kauplused keelduvad, mida müüjad on aga kohustatud tegema. Edasiste vaidluste vältimiseks tuleb alati oma tahe väljendada konkreetses ja kirjalikus vormis. Juhul kui kaupluse personal keeldub kirjalikku pretensiooni registreerimast, soovitab Tarbijakaitseamet saata see tähitud postiga. Kui kauplus ei ole 5 päeva jooksul avaldusele reageerinud, siis lahendatakse see tarbija kasuks.

"Kaupluse töö üldeeskirjade" kohaselt tehakse tarbija ja müüja lahkarvamuste korral kauba või teenuse puuduse kindlaksmääramiseks ekspertiis, mille peab kauba müüja tellima 5 päeva jooksul pärast tarbijalt avalduse saamist. Ekspertiisikulud kannab süüdiolev pool. Pretensiooni esitamise aeg on vastavalt eeskirjale 6 kuud. Samuti levitavad paljud kauplused eksitavat reklaami, mille järgi vastav tähtaeg on 30 päeva ning paljudele müügilolevatele jalanõudele puudusid ka kvaliteeditõendid.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 19
28. august 1997

Sellel suvel on Riigi Tarbijakaitseametisse pöördunud ligi 25 tarbijat seoses ehituse ja remonditööde halva kvaliteediga või üldse tegematajätmisega. Probleeme on korterile uue nn. turvaukse paigaldamisega, rõdu kinniehitamisega ja muude ehitus- ja remonditöödega. Töö üleandmisel selgub, et tarbija ja ehitaja arvamused ukse, lodza ja teiste tööde kvaliteedist on erinevad. Samuti on hinnad ja tähtajad oluliselt muutunud . Asja uurimisel selgub, tellimuseks oli vaid suuline kokkulepe ja nii on väga raske õiglast otsust teha .

Kui on tegemist rahalises ja ajalises mõttes mahuka tööga, siis oleks otstarbekas uurida firma tausta nii tuttavate, kohaliku omavalitsuse ettevõtetega tegeleva osakonna kui ka maksuameti vahendusel. Kui valik on tehtud, siis järgneb lepingu sõlmimine.

Vastavalt Tarbijakaitseseadusele tuleb tarbija ja müüja vaheline leping, mida ei täideta vahetult müüja juures, sõlmida kirjalikus vormis. Samuti tõlgendatakse tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tarbija kasuks.

Mida peab leping sisaldama?

Kõigepealt lepingu pooled. Selgelt peab olema kirjas, kes lepingu sõlmivad ja kes täidavad. See on eriti oluline juhul, kui leping sõlmitakse ja täidetakse erinevate isikute vahel ja täitmisse on kaasatud ka alltöövõtjad. Ka alltöövõtjate vastutuse ja töö valmimise tähtajad peaks lepingus ära näitama.

Teiseks- lepingu objekt. Tuleb märkida, mida konkreetselt remonditakse- katust, korstnat, ühte tuba, fassaadi jne. Vajadusel teha skemaatiline joonis või tellida projekt. Mida detailsem see on, seda parem. Kui objekt on konkreetselt määratletud, siis saab objekti suurusega seotud vaidlused lämmatada juba eos. Kui aga tekib situatsioon, et töömahud suurenevad, siis need oleks otstarbekas samuti fikseerida kirjalikult lepingu lisana või sõlmida nende tööde teostamiseks veel eraldi leping.

Kolmandaks - kes muretseb remondimaterjalid ja millised on nende tarnimise tähtajad. Sanktsioonid tähtaegadest mittekinnipidamisel.

Neljandaks- töö valmimise ja üleandmise kirjalik fikseerimine. Selle protseduuri teostamine on vajalik sellepärast, et saaks hakata arvestama pretensiooni esitamise tähtaega. Kõigi pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud teenuste ja kaupade puhul on see 6 kuud, kuid näiteks katusel võib see olla ka kuus aastat.

Viiendaks- teenuse eest arveldamise kord. Tuleks kokku leppida, kas makstakse ühe korraga kogu summa ära või osade kaupa. Milliste tingimuste täitmisega seoses toimub maksmine? Mis tähtajaks peab olema makstud? Kas toimub ettemaks? Tarbijal on alati õigus nõuda teenuse eelarvet, et teada saada, kui palju ta orienteeruvalt peab selle teenuse eest maksma. Lepingus peab leppima kokku ka selles mida teha, kui toimub eelarve ületamine. Kindlasti tule see kooskõlastada tarbijaga ning nõusolek tuleb fikseerida kirjalikult.

Kuuendaks - kohustuste täitmise tagamine. Küllalt levinud on selline variant, et tarbija peab maksma lepingu järgi viivist või leppetrahvi maksmise viivitamise eest. Samas täitjal ei ole mingisugust viivise või leppetrahvi maksmise kohustust. Sellise situatsiooni kohta ütleb Tarbijakaitseseadus, et müüja ja tarbija lepingu vaheline tingimus, mis vähendab poolte vastutust, seades eelise müüjale ja piirangu tarbijale, võrreldes seadusega sätestatuga on kehtetu. Seega lepingu tagamise mehhanismid võivad ja lausa peavad olema, kuid need ei tohi olla tarbijat ahistavad ega vastutust suurendavad.

Seitsmendaks - lepingu ennetähtaegne lõpetamine. Ka see probleem vajab lahendust, sest võib juhtuda, et juba tehtud töö kvaliteet ei rahulda tarbijat või on tal tekkinud makseraskused või on tekkinud veel mingid objektiivsed põhjused, miks ei saa lepingut jätkata. Tuleb kokku leppida, kuidas toimub tasaarveldus ja kas peab maksma mingit täiendavat leppetrahvi.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 20
11. september 1997

Riigi Tarbijakaitseamet pöördus inimeste poole, kes AS-i Sire või tema tegevust vahendavate firmade kaudu leidsid töökontakti mitmesuguste esemete valmistamiseks ja saatmiseks Ameerikasse, kuid ei saanud selle eest loodetud tasu. Ametile kirjutas üle kolmesaja inimese, kes olid loovutanud oma säästud AS-ile Sire suure raha teenimise lootuses saamata vastu midagi või parimal juhul murdosa lubatust. Tarbijakaitseamet tänab kõiki, kes sel teemal kirjutasid. Avaldused kinnitasid Ameti seisukohta, et AS Sire tegevuses esinevad kelmuse tunnused. Avaldused koos taotlusega kriminaalasja algatamiseks on üle antud uurimisorganile. Milliseks kujuneb lahendus ning kas ja kui palju on inimestel lootust oma raha tagasi saada, on praegu raske öelda, kuid Tarbijakaitseamet lubab kannatanuid pressi vahendusel asjade käiguga kursis hoida.

Riigi Tarbijakaitseamet hoiatab kõiki, kes kavatsevad siduda end suurt sissetulekut lubavate töövahendajatega ohtude eest, mis võivad varitseda. Töö leidmine ei ole kaugeltki kerge ja seda kasutavad petturid agaralt ära.. Mõningad soovitused peainspektor Urmas Ehasoolt neile, kes tahavad siiski riskida:

Uurige, kas firma, kellega kavatsete end siduda, on kantud äriregistrisse. Selleks nõudke firma registreerimise originaaldokumentide näitamist. Kindlasti veenduge, et registrikaardi tegevusalade loetelus oleks fikseeritud töövahendus. Kui tegemist on registreerimata firma või üksiküritajaga, on Teie pettasaamise võimalus äärmiselt suur.

Kindlasti sõlmige firmaga kirjalik leping, mis näeb ette nii Teie- kui ka firmapoolsed õigused ja kohustused. Näiteks AS-iga Sire tööotsijad lepingut juriidilises mõttes ei sõlminud, vaid täitsid vaid midagi ankeedisarnast. Seega ei võtnud AS Sire endale mingeid siduvaid kohustusi tööotsijate ees ning Ameerikas töökontakti leidnud inimestel on lootus oma kulutuste hüvitamisele vaid juhul, kui AS Sire juhtide tegevuses tuvastatakse kuriteo tunnused ja algatatakse kriminaalasi ning kui kohus langetab süüdimõistva otsuse. Lepingu puudumisest tulenevalt ei ole kannatanutel Aktsiaseltsilt Sire tsiviilõiguslikus korras kahju hüvitamist võimalik nõuda.

Kui Teil tekib peale kõike eeltoodut ikkagi kahtlus töövahendust pakkunud firma suhtes, soovitame pöörduda oma maakonna või linna tarbijakaitseametnike poole konsultatsiooni saamiseks või helistada Riigi Tarbijakaitseameti infotelefonil (2)-6256 484.

Ärge unustage, et nii, nagu igalt töötasult, tuleb ka läbi vahendusfirmade töö leidmise korral saadavalt tasult maksta üksikisiku tulumaksu. Kuidas selle koha pealt kõike kõige õigemini toimida, seletab Teile kohalik maksuamet.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 22
oktoober 1997

1997.a. septembrikuus kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti järelvalveosakond koos maakondade talitustega 253 kaubandus-ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijate petmist avastati 73 ettevõttes. Tarbijatelt laekus 305 avaldust, millest kuu lõpuks lahendati 268.177 avaldust käsitles kaubandusega ja 91 teenindusega seotud probleeme.

Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve77 424.- krooni ulatuses 106 õigusrikkujale s.o. 730.- krooni ühe õigusrikkuja kohta.

Septembrikuus võeti Riigi Tarbijakaitseameti infotelefoni 6256 484 vastu 350 kõnet. Nende analüüsimisel selgus, et endiselt kõige rohkem probleeme on jalanõudega -114 kõnet. Tööstuskaupade halva kvaliteedi üle kaevati 62 korral. Kauba ümbervahetamise eeskirjade vastu tunti huvi 17 korral. Kommunaalteenustega oli probleeme 17 helistajal. Tekstiiltoodete märgistamise uue korra vastu tunti huvi 27 korral. Turukaubandusega ei olnud rahul 13 helistajatja veemõõtjate paigaldamise ja veearvete osas oli pretensioone 15 korral.

Ettevõtteid kontrollides selgus, et kõige rohkem probleeme on toidukaupade saatedokumentidega ja kvaliteeti tõestavate dokumentidega.

Nii näiteks kontrollis Tarbijakaitseamet :

1) 04.09.1997.a. AS Sanina kaupluses ja Lasnamäe turu kioskis nr. 9 oli müügil lahustuv granulleeritud kohv LUXUS a 200 g, millel puudusid kvaliteeti tõendavad dokumendid ja saatedokumendid. Kauplusejuhatajat trahviti 700.- kr.
"Areto" laboratooriumis tehtud analüüsi tulemusel on ülalmärgitud kohv tarvitamiskõlbulik, kuid ei vasta klassi kohvile.

2) 12.09.1997.a. OÜ NOTITA baaris "Volli" Tallinnas, Kopli t. 2c puudusid kontrollimise ajal omatoodangu hinnakalkulatsioonid. Menüüs näidatud hinnad erinesid osaliselt kalkulatsioonis näidatud müügihindadest. Ei olnud ette näidata kiirestiriknevate toiduainete saatedokumente. OÜ NOTITA juhatajat trahviti 980.kr.-
30.09.1997.a. SA "Jelling" Lasnamäe turul kioskis nr.l4 oli müügil neli nimetust naturaalset lihakonservi, millel ei olnud saatedokumente. Konservide päriolu teadmata. Kuna tegemist oli võltskonservidega, siis trahviti müüjat 2800.- kr.

Kauplustes on müügil oravakujulised helkurid, millel puuduvad helkuri omadused. Kasutades sellist helkurit ei ole jalakäija pimedal teel kaitstud. Helkuri pakendil on märgistus AS Bell, Mõtuse t. 30 Tallinn 200006. Eelpooltoodud märgistusega helkureid kauplusel mitte müüa.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 24
14. november 1997

Tarbijakaitseameti töö tulemustest oktoobrikuus

1997.a. oktoobrikuus kontrollis Tarbijakaitseamet 394 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijate petmist avastati 94 ettevõttes. Tarbijatelt laekus 369 avaldust, millest kuu lõpuks lahendati 307. 181 avaldust käsitles kaubandusega ja 126 teenindusega seotud probleeme.

Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 90652 krooni ulatuses, s.o.612 krooni ühe õigusrikkuja kohta

Oktoobrikuus kontrolliti "Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja" täitmist. Määrus jõustus 1.septembril 1997.a. Kontrolli teostati 98 kaupluses, s.h.10 müügikohas turgudel. Kontrolli tulemusel selgus, et märgistus oli nõuetekohane 13 kaupluses, 85 kaupluses esines puudusi. Enamesinevaks puuduseks oli kiusisalduse märkimine võõrkeelsena, kuid müüjad oskasid anda nõuetekohast eestikeelset teavet. Enamik (95%) kaupluste töötajatest on teadlikud uutest nõuetest ja oskab selgitada, millistele suurustunnustele vastavad nende poolt pakutud tootjamaa märgistust kandvad tooted. Üksikutel juhtudel ei osanud müüjad vajalikku teavet anda.

Hooldustähistuste märkimisel esinesid järgmised rikkumised: teave sõnaline ja võõrkeelne ning hooldustoimingute tingmärgid olid kinnitatud ainult kartongetiketil - puudus püsikinnitatud tekstiillint. Esines üksikuid täielikult märgistamata tooteid.

Osaliselt on juba teostatud järelkontrolle, mille käigus on ilmnenud, et puudused on kõrvaldatud või kõrvaldamisel.

Kontrolliti ka kondiitritooteid tootvaid ettevõtteid. Kontrolli tulemusel tuvastati mitmeid rikkumisi. Näiteks: OÜ "Perepagar" poolt valmistatud kaera- ja sidruniküpsiste organoleptilised näitajad ei vastanud nõuetele - küpsised rääsunud. Samuti ei olnud küpsisekarpide märgistus nõuetekohane. Firmale määrati rahatrahv 500 krooni. AS Kospio kpl. "Pirita" AS Viimsi Pagar poolt valmistatud kondiitritoodete saatelehed olid vormistatud mittenõuetekohaselt (puuduvad toodete kaalud ja realiseerimisaja lõpud). Saatelehele märgitud kvaliteeditõend on koostatud 1995. aastal. Määrati rahatrahv 420 kr.

Vedelkütuse jaemüügiettevõtete kontrollimisel selgus mitmeid puudusi. AS Krooning tanklas Harju maakonnas puudus müügiloleva diiselkütte kohta kvaliteedi sertifikaat . Tankla laos hoitakse hulgimüügis ahjukütust. Selle kohta puudub tegevuslitsents, määrati trahv 1000 kr. OÜ Kris-Kütus Ida-Virumaal Jõhvi vallas puudusid nõuetekohaselt vormistatud kvaliteedisertifikaadid ja pakendatud mootoriõlidel osaliselt eestikeelsed kasutusjuhendid. Määratud rahatrahv 1000 kr.

AS B ja D Ida-Virumaal puudusid bensiinidele BE-95E ja BE-98 saatedokumendid ja kvaliteedisertifikaadid. Laboratoorse analüüsi tulemusel osutusid nimetatud bensiinimargid ebakvaliteetseks. Määrati rahatrahv 3000 kr. AS Vaba-Kütus Kohtla-Järvel, Piiri tee 77 teostatud kontrollmõõtmisel avastati, et tankur väljastab bensiini tellitud kogusest 2,3% vähem (normijärgne mõõtmisviga lubatud 0,5%). Määratud rahatrahv 1500 kr.; AS Pirkona Tallinnas, Ehitajate tee 112 müüdava bensiini saatedokumentidel puudusid andmed kütuse päritolu kohta ja ühele bensiinimargile puudus kvaliteedi sertifikaat. Määrati rahatrahv 1000 kr.

Alkoholi ja tubakatoodete müügifirmasid kontrolliti 11 korral. Avastati 4 rikkumist, mis saadeti kohtusse. Vastavalt kohtuotsusele karistati rahatrahviga AS Helter R.25000 kr., OÜ Järvevana 10000 kr.; AS Sürpriis 6000 kr. ning AS Avalonet 3000 kr.

Tarbijakaitseameti infotelefonil 6256 484 võeti oktoobrikuus vastu 580 kõnet, kus küsiti nõu ja edastati konkreetset lahendamist vajavaid kaebusi, mis anti üle järelevalveosakonnale. Müügilolevate toidukaupade ja toitlustusettevõtetega oli probleeme 45 korral - müügil on realiseerimistähtaja ületanud ja toiduks kõlbmatuid toidukaupu. Tööstuskaupadest oli juttu 218 korral, s.h. jalatsite halva kvaliteedi üle kurdeti 111 korral ja tehnikakaupade garantiitingimuste kohta küsiti nõu 47 korral. Elamumajandust puudutavaid küsimusi oli 83. Teenindusettevõtetega oli probleeme 55 korral. Eriti sagedased on kõned, kus kurdetakse mööblit valmistavate firmade töö üle (ei peeta kinni tarbijaga sõlmitud lepingutest ja antakse tühje lubadusi). Palju tuntakse huvi tööstuskaupadele ekspertiisi teostamise eeskirjadest ja võimalustest.

Riigi Tarbijakaitseamet

Pressiteade nr. 25
19. detsember 1997

1997.a. novembrikuus kontrollis Tarbijakaitseamet koos maakondade talitustega 375 kaubandus- ja teenindusettevõtte tööd. Tarbijate petmist avastati 101 ettevõttes. Tarbijatelt laekus 353 avaldust, millest kuu lõpuks lahendati 296 avaldust s.h. 192 avaldust käsitles kaubandusega ja 104 teenindusega seotud probleeme. Kontrollimise põhjal määrati rahatrahve 133,144 krooni ulatuses 162 õigusrikkujale s.o. 822 krooni ühe õigusrikkuja kohta.

Põhirõhk oli asetatud autoremonditöökodade kontrollimisele. Kontrolliti seitset töökoda. Kõige rohkem esines möödalaskmisi auto remondil kasutatavate asendusdetailidele antava garantii osas. Seda just tarbijate poole pealt, kes asusid garantii ajal ise defekte eemaldama. Ka auto remonditöökojas paigaldatud detailidel kehtib vähemalt 6-kuuline pretensiooni esitamise tähtaeg. Vea avastamisel tuleb pöörduda detaili paigaldanud töökoja poole, mitte ise asuda parandama garantiid omavat detaili.

Novembrikuus võeti Tarbijakaitseameti infotelefonil 6256484 vastu 447 kõnet. Nende analüüsimisel selgus, et väga sageli oli probleeme tööstuskaupade garantii osas - kokku tuli tööstuskaupu puudutavaid kõnesid 273, neist 156 kõnet puudutas jalatseid ja 61 kõnet tehnikakaupu. Elamumajandusega seotud probleemidest oli juttu 39 korral. Realiseerimisaja ületanud toidukaupade müügist teatati meile 35 korral. Jätkuvalt ollakse hädas teenindusettevõtete halva tööga, muret teevad keemilised puhastused, kingaparandused, mööblit ja rõdusid ehitavad firmad, sageli kurdetakse ka tööstuskaupade ekspertiisi tegevate firmade üle.

 

Tarbijakaitseamet: tellides mööblimüüjalt ASV Köögid OÜ võib kauba kättesaamisega või siis selle paigaldamisega tekkida probleeme

Tarbijakaitseamet annab teada, et tellides ettevõttelt ASV Köögid OÜ köögimööblit, võib tarbijatel tekkida raskusi tellimuste kättesaamisega. Probleemide tekkimisel ei vasta ettevõte üldjuhul klientide ega ameti pöördumistele.

Läinud aastal sai tarbijakaitseamet inimestelt mitmeid ASV Köögid OÜ-ga seotud pöördumisi. Ametilt abi küsinud inimesed olid tellinud köögimööblit, garderoobikappe. Osal juhtudest jättis firma tellimused lubatud kuupäevaks täitmata ega tagastanud ka ettemakstud raha. Üldjuhul nõudis firma sajaprotsendilist ettemaksu.

Samuti oli juhtumeid, kus mööbli paigaldustööd tehti äärmiselt lohakalt või jäeti tööd lõpetamata. Kuigi firma andis klientidele lubadusi olukorda parandada, jäid need täitmata.

Lisaks ei ole ASV Köögid OÜ reageerinud klientide ega tarbijakaitseameti kirjalikele pöördumistele.

Firma on end näidanud ettevõttena, kes ei suuda nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita klientide tellimusi ega vastata nende õigustatud ootustele. Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel enne otsust tellida mööblit ettevõttelt  ASV Köögid OÜ, kaaluda ka teiste kaupmeeste pakkumisi.

ASV Köögid OÜ andmed

• registrikood 11695695,
• juriidiline aadress Õismäe tee 125-17, 13515 Tallinn
• kauplused: Glamour (Kadaka tee 48, Tallinn), Hanspert (Idakeskus, Punane 16, Tallinn), Hanspert (Ülemiste Keskus, Suur-Sõjamäe 4, Tallinn)
• veebileht: http://asvkoogid.ee/

Tarbijakaitseameti nõuanded tarbijatele

• Kui tarbijale pakutakse kaupade ja teenuste pikaajalise tarne- või teostamistähtaegade juures vaid sajaprotsendilist ettemaksu võimalust ja/või, kui ettevõtja ei tundu usaldusväärne, on mõistlik :
• otsida alternatiive, kus tarbija risk ei oleks tasakaalust väljas – kui kaupleja nõuab tarbijalt sajaprotsendilist ettemaksu on kogu risk tarbija õlul;
• otsida võimalusi maksete teostamiseks deposiitarvete (kolmanda isiku) kaudu, mille puhul kantakse raha ettevõtjale deposiitarvelt üle vaid juhul, kui kaup on tarbijale kätte toimetatud ja viimane seda kinnitab;
• maksta krediitkaardiga, sest siis on suurem võimalus raha probleemide korral panga abiga tagasi saada;
• enne lõpliku ostuotsuse tegemist otsida informatsiooni ettevõtja senise äripraktika kohta;
• eelistada kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, kus tasuda tuleb kullerile või postkontoris kauba kättesaamisel.

Tarbijakaitseameti jaanuaris tehtud üle-eestilise hinnakontrolli tulemused näitasid, et kaupade hinnad müügisaalis ja kassas ei ühti kolmandikul juhtudest. Kusjuures, hinnaerinevused võivad olla nii tarbija kahjuks kui kasuks.

Hinnakontroll toimus 16.-20. jaanuarini 97 erinevas kaupluses. Igas kaupluses tegid tarbijakaitseameti inspektorid 25 tootega kontrollostu ning võrdlesid müügisaalis avaldatud hindade vastavust ostutšekile trükitud hindadega. Hinnad ei ühtinud 33 poeskäigul ehk 34 protsendil juhtudest.

Tarbija kahjuks erinesid hinnad 19 poeskäigul ning suurim erinevus ilmnes Tõrva Tarbijate Ühistu kaupluses Valga Konsum, kus saunamee hind kassas oli 2,35 eurot kõrgem kui müügisaali hinnasildil. Erinevusi tarbija kahjuks esineski enam Tarbijate Ühistute kauplustes (6 kontrollostul) ning Maximates (5 kontrollostul).

Samas oli ka kauplusi, kus hinnad erinesid tarbija kasuks – selliseid poode oli 14. Näiteks Tallinnas Linnamäe teel asuvas Maximas oli suusakinnaste maksumus kassas 3.30 euro võrra väiksem kui müügisaali hinnasildil. Erinevusi tarbija kasuks esineski kõige enam Maximates (6 kontrollostul) ja Rimides (5 kontrollostul).

Sarnast kontrolli tegi tarbijakaitseamet ka eelmise aasta septembris ning toonaste tulemustega võrreldes võib öelda, et hinnaerinevuste koguprotsent on tõusnud 23-lt 34-le. Oluliselt on tõusnud rikkumised tarbija kahjuks: 13 protsendilt pea 20 protsendile.

Seekordse hinnakontrolliga seoses algatas tarbijakaitseamet 13 väärteomenetlust ja määras trahve summas 429 eurot. Kuus menetlust on veel pooleli.

Nõuandeid tarbijale

• Kui kassast läbilöödud hinnad ei vasta müügisaalis avaldatud hindadele, võib tarbija ostust loobuda ja raha tagasi küsida.

• Ostutšeki võiks üle vaadata kassa juurest lahkumata, et võimalik probleem kohe avastada ja lahendada. Kui hinnapettus tuleb ilmsiks alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti poodi tagasi pöörduda ja esitada pretensioon lepingust taganemiseks.

• Sarnastest hinnapettustest tuleks kindlasti teavitada ka tarbijakaitseametit, sest tegemist on tarbijakaitseseaduse rikkumisega.

Lisainfot hinnateabe esitamise kohta saab tarbijakaitseameti veebilehelt: http://www.tarbijakaitseamet.ee/hinnateave/

 

Reisifirmadel tuli eelmiseks reedeks, 20. jaanuariks tarbijakaitseametile esitada eelmise kvartali pakettreiside müügiaruanne ja prognoos 2012. aastaks. Aruande jättis esitamata 69 reisifirmat.

Majandustegevuse registri andmetel on aruande esitama pidanud reisiettevõtjaid 259, täna pärastlõunal ehk 24.01.2012 kell 15 oli aruandeid laekunud 190. Aruandeid oli puudu 69.

Aruande esitamine on turismiseaduse järgi kohustuslik kõikidele reisiettevõtjatele ning nende alusel saab tarbijakaitseamet kontrollida, kas firmade tagatissummad on piisavalt suured. Reisifirma tagatis on nn kohustuslik kindlustus, millest kaetakse firma maksejõuetuse korral reisijate kojusõit ning tagastatakse tarbijatele ärajäänud reiside ettemaksud. Seega on pakettreiside müügiaruannetel oluline roll tarbijate majandushuvide kaitsel.

Aruande esitamata jätnud reisifirmade nimed on avaldatud tarbijakaitseameti veebilehel mustas nimekirjas. Must nimekiri on abivahend tarbijatele, kes soovivad enne reisi ostmist kontrollida firma usaldusväärsust.

Lisamaterjalid:                                        

• must nimekiri asub siin;
• turismiseadusega saab tutvuda siin;
• tarbijakaitseameti soovitustega, mida peaksid tarbijad silmas pidama reisi ostmisel, saab tutvuda siin.

Lõppenud aasta detsembris pöörduti tarbijakaitseameti poole kõige enam jalatsite ja e-kaubandusega seoses. Need teemad kuulusid esikolmikusse nii telefoninõustamiste, kirjalike järelepärimiste kui ka kaebuste seas.

Telefoninõustamisi oli detsembris 2216 ning teemadest kuulusid esikolmikusse kaebuse esitamine/garantii, jalatsid ning e-kaubandus. Kirjalikke järelepärimisi oli 474 ning teemadest kuulusid esikolmikusse e-kaubandus, telefoniteenused ning jalatsid. Kaebusi tuli 131 ning nende puhul oli teemade esikolmik järgmine: jalatsid, e-kaubandus, turismiteenus.

Jalatsid kuulusid ka 2010. aasta detsembris tarbijates enam küsimusi tekitanud teemade sekka. E-kaubandus aga 2010. aasta detsembri teemade esikolmikusse ei kuulunud. Seega on e-kaubanduse kui teema olulisus tarbijate ja ka tarbijakaitseameti jaoks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud.

Detsembris ameti tehtud e-kaupluste kontrollidest ilmnes, et üheks peamiseks probleemiks on puudused müügitingimustes. Näiteks ei teavitata tarbijaid 14-päevasest taganemisõigusest. Mõnel juhul puudusid e-kaupluste lehtedel ka nõutud kontaktandmed.

Eraldi võttis amet jõulukuul vaatluse alla internetis tegutsevad vautšerikeskkonnad ning seal avaldatud alkoholireklaamid. Probleemseteks osutusid nn komplektpakkumised nagu näiteks piparkoogid ja hõõgvein. Ka selliste pakkumiste puhul tuleb järgida reklaamiseaduse nõudeid ehk siis pakkumise juures peaks olema hoiatustekst ning see ei tohiks sisaldada otsest üleskutset alkohoolset jooki osta ja tarbida.

Lisaks internetiga seotud teemadele tegeles tarbijakaitseamet detsembris pürotehnika märgistuse ja müüginõuete kontrollimisega. Kokku tehti 77 kontrolli, rikkumisi leiti 6. Veel palus amet detsembris silmakirurgide seltsilt hinnangut kaupade märgistuse loetavusele. Hindamiseks saadeti 7 nimetust toidu- ja tööstuskaupu ning kõikide toodete puhul märkisid spetsialistid, et pakenditele trükitud tekst oli raskesti loetav või lausa loetamatu.

Tarbijakaitseameti töö arvudes detsembris 2011:

• telefoninõustamisi 2216;
• nõustamisi kohapeal (ametis, maakonnaesindustes) 215;
• kirjalikke järelepärimisi 474;
• kaebuseid 131;
• kontrolle 395;
• ettekirjutusi 4;
• märgukirju 96;
• trahve 22 (kogusummas 2611 eurot);
• tarbijakaebuste komisjoni otsuseid 15 (neist 6 tarbija kasuks).

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse töö arvudes detsembris 2011:

• suuliseid päringuid 36;
• kirjalikke järelepärimisi 16;
• kaebuseid 6.

Loe ka 2010. aasta detsembri töötulemustest:

• http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=14486

 

Tarbijakaitseamet avastas Babycity  kauplusest vannimänguasjade komplekti Playgro Bathtime Animals, mis ei vasta ohutusnõuetele. Mänguasja maaletooja Kotryna OÜ sai ettekirjutuse komplekt müügilt kõrvaldada ja müüdud tooted tarbijatelt tagasi osta.

Potentsiaalselt ohtlikest mänguasjadest teavitas tarbijakaitseametit tarbija, kelle laps oli kõnealuse mänguasjade komplekti saanud kingituseks. Tarbija kirjeldas, et komplekti kuuluvatel mänguasjadel on kõhu all väike kummist osake, mis tuli mänguasja küljest lahti, kui laps leluga mängis. Samuti oletas tarbija, et laps oleks võinud selle väikse osakese kurku tõmmata. Hoiatust, et need mänguasjad ei sobi alla kolmeaastastele lastele, pakendil polnud.

Tarbija signaali alusel võttis tarbijakaitseamet Kotryna OÜ Tallinnas Tammsaare teel asuvast kauplusest Babycity testimiseks kõnealuse vannimänguasjade komplekti ning edastas selle terviseameti laborisse. Selgus, et mänguasjad ei vastanud ohutusnõuetele, kuna testimisel eraldusid osakesed, mis võivad põhjustada lämbumist.

Amet teavitas testi tulemustest Kotryna OÜ-d, et toode vabatahtlikult turult kõrvaldada. Kuna ettevõte seda ei teinud, tegi amet 12. detsembril 2011 Kotryna OÜ-le ettekirjutuse kõrvaldada mänguasi Playgro Bathtime Animals müügilt ning nõuda juba müüdud mänguasjad tarbijatelt tagasi. Mänguasjade tagasiostmisest tuli firmal tarbijaid vähemalt ühe kuu jooksul teavitada oma müügikohtades üle Eesti ning ka e-kaupluse vahendusel.

Mänguasjakomplekti Playgro Bathtime Animals andmed:

• tootekood: 9321104098641
• luku ja sangadega kilepakendis sinistes-rohelistes toonides vannimänguasjade komplekt poistele;
• komplektis on 8 eset: 2 rohelist kummist konna, 2 rohelist kummist kilpkonna, 2 sinist kummist krabi, 2 helesinist kummist vaala;
• tootja: Playgro LTD/Austraalia
• tootjamaa: Hiina
• importija: UAB Kotryna, Dariaus ir Gireno g. 34 Lietuva,
• maaletooja: Kotryna OÜ, Tammsaare tee 116, Tallinn 12917

 

Reisifirmad peavad tarbijakaitseametile esitama pakettreiside müügiaruande

Tarbijakaitseamet tuletab reisifirmadele meelde, et 20. jaanuar on viimane päev esitamaks aruannet pakettreiside läinud aasta viimase kvartali müügitulemuste ning 2012. aasta prognooside kohta.

Aruande esitamine on turismiseaduse järgi kohustuslik kõikidele reisiettevõtjatele. Aruanne tuleb esitada isegi nendel firmadel, kelle müügitulemused olid eelmisel kvartalil nullis – sel juhul tuleb seda ka aruandel näidata. Lisaks tuleb aruandega koos esitada 2012. aasta müügitulemuste prognoos. Aruande vorm on olemas tarbijakaitseameti veebilehel ettevõtjatele suunatud rubriigis juhendite ja juhiste all.

Esitatud andmete põhjal saab tarbijakaitseamet kontrollida, kas reisifirmade tagatissummad on piisavalt suured.

Aruande õigeks ajaks esitamata jätnud reisifirmad lisab tarbijakaitseamet oma musta nimekirja, mis avaldatakse ka ameti veebilehel. Must nimekiri on abivahend tarbijatele, kes soovivad enne reisi ostmist kontrollida firma usaldusväärsust.

Lisamaterjalid:

• aruande vormi leiab siit;
• must nimekiri asub siin;
• turismiseadusega saab tutvuda siin;
• tarbijakaitseameti soovitustega, mida peaksid tarbijad silmas pidama reisi ostmisel, saab tutvuda siin.

 

Sügisel valmisid Tarbijakaitseametil kolm õpetlikku videoklippi. Kuna venekeelne elanikkond  on tarbijate teadlikkuse tõstmisel väga oluline sihtrühm, on  klipid nüüdseks tõlgitud ka vene keelde. Videoklippe iseloomustavad lihtne ülesehitus ning illustreerivad näited, mis muudavad nende jälgimise ning neist arusaamise huvitavaks ning lihtsaks. Seetõttu sobivad need vaatamiseks ka noortele tarbijatele.

Videoklipid annavad lühiülevaate sellest, kuidas esitada kaebust; kuidas käituda, kui oled ostnud puudusega toote ning mida silmas pidada Internetist tooteid või teenuseid ostes. Teisisõnu käsitletakse klippides teemasid, mis tarbijatele kõige enam probleeme valmistavad ning mille osas nad täiendavat teavet vajavad. 

Videoklipid on nähtavad Tarbijakaitseameti YouTube’i kanalis:

•          Kuidas käituda, kui oled ostnud puudusega toote:

http://www.youtube.com/watch?v=vD0ghZYZ3xM&list=UUOTFy6F2PucxZ_lZZWwsuoA&index=1&feature=plcp

•          Kuidas esitada kaebust:

http://www.youtube.com/watch?v=zSMJ2p7mbHA&feature=related

•          Mida silmas pidada internetist tooteid ja teenuseid ostes :

http://www.youtube.com/watch?v=vD0ghZYZ3xM&feature=related

• Eestikeelsed klipid saadaval: www.youtube.com/tarbijakaitseamet
  
  
• Klipid on nähtavad ka Tarbijakaitseameti facebooki leheküljel (www.facebook.com/tarbijakaitseamet).

Tarbijakaitseamet soovitab lisaks vaatamisele klippe ka levitada, kuna viimaste näol on tegemist tänuväärsete õppematerjalidega eri vanuses tarbijate teadlikkuse tõstmiseks.

Tarbijakaitseamet on alustanud menetlust KultaRahaksi (Kuld Rahaks Baltic OÜ) reklaami osas, milles lubatakse kulda kokku osta  parima hinnaga. Ameti kontrollostu põhjal on taoline väide aga väär ning seetõttu on tegemist eksitava reklaamiga.

KultaRahaksi reklaamib end nii paberväljaannetes kui ka postkasti saadetud lendlehtede abil ning kutsub inimesi müüma oma väärisehteid neile kui parima hinna pakkujatele. 22. detsembril sooritas tarbijakaitseameti järelevalveametnik kontrollostu, mis seisnes kuldsõrmuse hindamises nii KultaRahaksi juures kui ka teises samalaadses ettevõttes. Sõrmusele pakutud hinna vahe osutus kahekordseks, sealjuures pakkus teine ettevõte oluliselt kõrgemat hinda kui KultaRahaksi. Lähtudes kontrollostu tulemustest, võib aga väita, et KultaRahaksi reklaamis kasutatav superlatiiv „Parim“ on põhjendamatu ning annab tarbijaile väärinformatsiooni.

Tarbijakaitseamet soovitab oma väärisesemeid müüa soovivatele inimestele võtta hinnapakkumised mitmest kohast, sest eelnevale näitele tuginedes võib öelda, et hinnavahed võivad olla lausa mitmekordsed. Samamoodi tuleks suhtuda skeptiliselt reklaamlausetesse „Parim hind“ vms, kuna tihtipeale ei ole neil mingit alust ning tegemist on vaid kavala turundusvõttega.

 

Küünalde ohutuse tagamiseks ning oskuspäraseks kasutamiseks peab neil olema õige ja täpne märgistus. Tarbijakaitseamet kontrollis peagi lõppeva aasta novembris küünalde märgistamist 74-l korral, millest rikkumisi avastati 12. Enamasti seisnesid rikkumised nõuetekohase ohuteabe (kas sõnalise või pildilise) puudumises.

Seadustest tulenevalt peab küünalde märgistusel olema esitatud:

·         küünla nimetus (juhul, kui ei ole üheselt arusaadav selle otstarve, nt õueküünal, veeküünal),

·         ohutusinstruktsioonid,

·         tootja/importija andmed.

Ohutusinstruktsioonid tulenevad standardist* ja peavad olema kas sõnalisel kui pildilisel kujul. Lahtikirjutatult on levinumad ohutusjuhendid järgmised:

·         “ära jäta põlevat küünalt järelevalveta”,

·         “hoia küünalt laste ja loomade eest”,

·         “hoia küünalt eemal süttivatest esemetest”,

·         “kasutades mitut küünalt korraga, jäta küünalde vahele vähemalt …. cm“.

 Sageli on ohutusalane teave esitatud pildireana ning näeb välja selline:

 

Võõrkeelsed hoiatused peavad olema tõlgitud eesti keelde. Kui hoiatusi ei ole võimalik paigaldada küünlale või pakendile (nt konteineris müüdavad lauaküünlad), siis peavad need hoiatused olema väljas kauba vahetus läheduses.

Lisaks ohutusinstruktsioonidele peab kirjas olema ka see, millises keskkonnas küünal kasutatav on – nt õueküünal, veeküünal vms. Kui tegemist on lõhnaküünlaga, siis peab ka see ära märgitud olema.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata erikujulistele (õunakujulised, koogikujulised vms) küünaldele, mida võib eksitava välimuse tõttu käsitleda ohtlike toodetena. Viimase all mõeldakse toodet,  mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi. (Toote nõuetele vastavuse seadus § 8 lg 1 ja 2).

Tarbijakaitseamet soovib kõigile rahulikku jõuluaega ning ohutut küünalde põletamist!

* Küünalde ohutuse tagamiseks on välja töötatud järgmised standardid:

1.          EVS-EN 15493:2007 Candles-Specification for fire safety

2.          EVS-EN 15426:2007 Specification for sooting behaviour

3.          EVS-EN 15494:2007 Candles-Product safety labels

 

Tarbijakaitseamet tuletab meelde, et kuigi mobiilioperaatori vahetamine ehk numbriliikuvus on tarbija jaoks tasuta teenus, ei vabasta see lepingulistest kohustustest.

Mobiilioperaatorid reklaamivad jõulude eel palju soodushinnaga või koguni tasuta mobiiltelefone. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et taoliste pakkumiste puhul nõuavad operaatorid soodustuse saamiseks konkreetse teenusepaketi valimist ja tähtajalise lepingu sõlmimist näiteks 18 või 24 kuuks. Sellist lepingut saab küll tähtajast varem lõpetada, kuid enamasti nõuavad operaatorid siis leppetrahvi ehk käsitlustasu.

Kui tarbija on juba varem taolistel tingimustel soodushinnaga telefoni soetanud, tasub nüüd enne uue operaatori pakkumise kasuks otsustamist kontrollida, kas varem sõlmitud lepingu tähtaeg on  täis. Kui ei, peaks lepingust uurima võimaliku trahvi kohta. Summad võivad ulatuda 100 eurost mitmesaja euroni.

Seda, kas uue telefoni puhul tuleb soodustuse saamiseks sõlmida tähtajaline leping, saab kontrollida operaatorite kampaaniatingimustest. Leppetrahvide ehk käsitlustasude suurused on enamasti ära toodud ka operaatorite hinnakirjades:

• Elisa: www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/43
• EMT: www.emt.ee/hinnad/paketid
• Tele2: www.tele2.ee/klienditeenindus/arveldus.html

 Lisainfot numbriliikuvuse kohta saab ka tehnilise järelevalve ameti kodulehelt:

http://www.tja.ee/numbri-liikuvus-laieneb-ka-teenusnumbritele

http://www.tja.ee/numbriliikuvuse-statistika

 

 

Novembrikuus avastas Tarbijakaitseamet kolmest netiportaalist (Delfi, Elu24, Everyday)  bännerid, mis reklaamisid Acai Berry Thin kõhnumisvahendeid. Bänneri taga olevas blogis oli toote tutvustuses kasutatud keelatud tervisealaseid väiteid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse* kohaselt pole reklaamides lubatud väited, mis viitavad kehakaalu vähenemise kiiruse või määrale – nt „Kaotasin 4 nädalaga 16 kilo!“. Tarbijakaitseamet on alustanud järelevalvemenetlust ning kõik eelmainitud portaalid on kõnealused reklaamid oma keskkondadest eemaldanud.

Novembris laekus Tarbijakaitseametile kokku 113 kaebust (oktoobris 156). Tööstuskaupadega seoses esitati 62 avaldust, teenustega aga 50.

Kirjalikke järelepäringuid esitati novembris 547 (oktoobris 574). Neist 124 oli seotud tööstuskaupadega, 301 teenustega ning 29 reklaamiga. Arvuliselt enim pöördumisi tehti KA novembris internetikaubanduse kohta – 76.

Novembris  koostas Tarbijakaitseamet 415 kontrollakti (oktoobris 393) ning 99 õiendit (oktoobris 44). Trahviotsuseid määrati 23 kogusummas 3135 eurot.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 6 201 707 ja 1330 helistati novembris 2163-l korral (oktoobris 2224). Kõige rohkem helistati turismi- ning telefoniteenuste kohta. Tööstuskaupadest aga küsiti kõige rohkem nõu jalatsite, telefonide, arvutite jms sidevahendite kohta.

Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon pidas novembris kokku 19 istungit. Neist  täielikult tarbija kasuks lahenes 2, kokkuleppel 7 ning tarbija kahjuks 6 ning pädevusest väljus 3 juhtumit. Ühel juhul tehakse jätkuistung. Kõige enam – 4 juhtumit – olid arutluse all ehitusteenused.

EL tarbija nõustamiskeskusele laekus seoses piiriüleste tarbijatehingutega novembris 8  kaebust ning 29 kirjalikku järelpäringut. Peamiselt puudutasid pöördumised E-kaubandustehinguid ning lennureisija õigusi. E-kaubanduse puhul on kaebuse esitamise põhjuseks enamasti tellitud kaupade mittekättesaamine ning kauplejapoolne soovimatus probleemi lahendada. Lisaks nimetatud valdkondadele küsisid tarbijad nõu teisest riigist ostetud kaubale kehtiva garantii, majutusteenuste, autorendi, teenustööde tellimise ja muu osas.

Alates 17. novembrist 2011.a võib müüa ainult vähendatud süütamisvõimega sigarette (RIP-sigarette). Tarbijakaitseamet on sellest kuupäevast alates kontrollinud nõuetest kinnipidamist 31-l korral üle Eesti, kuid rikkumisi tuvastatud ei ole. Ametile on laekunud vihjeid müügikohtadest, kus on veel n-ö. vana tüüpi sigaretid, kuid need pole kinnitust leidnud.

Tarbijakaitseamet tuletab meelde,  et enda kodustes tingimustes ei ole võimalik inimesel ise kindlaks teha, kas tegemist on RIP või mitte-RIP sigaretiga. Seda uuritakse laboritingimustes ja vastavalt kehtestatud standardile. Kuigi RIP-sigarettidega vähendatakse tuleõnnetuste riski, ei tähenda see seda, et sigareti hooletusse jätmisel õnnetust juhtuda ei võiks. Seetõttu peab tarbija meeles pidama, et tuleohutuse eest on vastutav ennekõike inimene ise. 

 

*Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta sätestab artiklis 12 piirangud teatud tervisealaste väidete kasutamisel.

Tarbijakaitseamet soovitab enne telefonile internetipaketi tellimist uurida sideoperaatorilt mobiilse internetiühenduse erinevate võimaluste ning viimaste maksumuste kohta.

Oluline on teada, millist pöörduspunkti internetiühenduseks kasutatakse - näiteks WAP’i kaudu saab internetti kasutada vaid mahupõhisena ning piiratud kujul, näiteks puudub võimalus kasutada audio-video teenuseid internetis.

Kui tarbijal on valida mahupõhise ning fikseeritud kuutasuga piiramatu interneti vahel, siis tuleks lähtuda interneti kasutuse sagedusest. Tiheda internetikasutuse korral oleks otstarbekam valida fikseeritud kuutasuga, kuid piiramatu kasutusega pakett. Harvema netikülastatavuse korral võib valida nt mahupõhise ühenduse. Lisaks tuleb operaatorilt uurida, millist pöörduspunkti mahupõhise internetiühenduse korral kasutatakse.

Mahupõhise interneti puhul on võimalik, et teenust pakutakse ainult läbi  WAP-pöörduspunkti, see on aga oluliselt piiratum kui internetiühendus tema kõige tavalisemas mõistes. WAP-teenus kuvab vaid väiksemamahulisi veebilehekülgi ning ei võimalda tarbijatel kasutada nt audio-video teenuseid. Näiteks e-posti lugemine wap-teenuse abil on tihtipeale võimatu või siis sedavõrd aega- ja mahtunõudev, et arvestades mahupõhist kasutust, lisandub selle eest ka päris korralik tasu.

Seevastu internetiteenus selle kõige tavalisemas mõistes võimaldab kasutajal mobiiltelefonis internetiühendust kasutada täpselt samadel alustel mis personaalarvutis, mis tähendab, et teenusel ei ole piiranguid ning see on oluliselt kiirem.

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud tarbijad, kellele on mobiilioperaatorid telefoni teel teinud pakkumise liituda senisest odavama teenusepaketiga. Lisaks erinevustele kõne – ning tekstisõnumi hindades on räägitud  ka interneti kasutamise võimalusest. Samas ei ole tarbijale mainitud seda, et tema valitud mahupõhine internet toimib läbi WAP-pöörduspunkti ning see on avastatud alles netiühenduse kasutamisel, mis on osutunud arvatust piiratumaks.

Juhul, kui teenindaja ei selgita, millist internetiühendust pakett hõlmab, tuleb see kindlasti ise üle küsida või paluda aega, et paketiga põhjalikumalt tutvuda.

Riigikohtus jättis Altia Eesti AS kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et Tarbijakaitseameti ettekirjutus Saaremaa viina „Jäälõhkuja“ kampaania kohta sai lõpliku lahendi.  Kohtuotsus kinnitab Tarbijakaitseameti poolt 21.detsembril 2009 tehtud ettekirjutuse õigsust ja ameti seisukohta - alkoholireklaamis viinapudeli, alkohoolse joogi logo ja sõnade "Võtame mõnuga" kasutamine on otsene üleskutse alkoholi tarbimisele, mis on vastuolus reklaamiseadusega.

Peaaegu kaks aastat väldanud vaidlusesse kaasati Tarbijakaitseameti poolt mitmeid tunnustatud eksperte, kes tegid muuhulgas reklaamile keelelise ja pildilise analüüsi. Ameti  hinnangul annab kohtuotsus arvestatavaid suuniseid alkoholipoliitika rakendamiseks. Ühtlasi muudab see hõlpsamaks edaspidiste alkoholireklaamide menetluse, eelkõige otseste üleskutsete hindamisel ja tõlgendamisel.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „Ärivaldkondades, kus seadusandja on pidanud vajalikuks rakendada erinevaid piiranguid sh reklaamipiiranguid, on ettevõtjail oma sektori tundlikkusest tingituna ka kõrgendatud vastutus ühiskonna ees. Kui praktilises elus toimub aga vastupidine – piirangute ja viimaste üle teostatava järelevalve testimine, saab  säärast käitumist pidada vaid vastutustundetuks.“

Tarbijakaitseamet kutsub nii alkoholitootjaid kui reklaamiagentuure üles edaspidi oma tegevuses juhinduma lisaks kehtivale reklaamiseadusele ka jõustunud kohtuotsusest.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu ka alkoholireklaamides nõutud hoiatuste mõttele.  Lisaks sellele, et reklaam ei tohi sisaldada otsest üleskutset alkoholi ostmiseks või tarbimiseks, peab reklaami avaldamisel  hindama ka hoiatava teksti hoomatavust. Hoiatus peab olema selgelt loetav sh tekst peab taustast olema eristatav ning paigutatud horisontaalselt.

Kohtuotsusega saab tutvuda siit, sisestades otsingusse otsusenumbri sisestada otsuse nr 3-10-160 http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx

E-poed pakuvad kinkide soetamiseks head alternatiivi neile, kel pole aega ega tahtmist kaubanduskeskuste jõulumöllus osaleda. Samas tuleb tarbijal enne e-poest ostude tegemist põhjalikult kaupmehe tausta kontrollida.

Tarbijakaitseameti lauale jõudvate internetikaubandust puudutavate pöördumiste arv on aasta- aastalt suurenenud. Erinevate veebis tegutsevate müügikeskkondade lisandumine on suurendanud e-ostlejate arvu, kuid paraku ka internetikaubandusega seotud probleeme. Lõviosa kaebusest on seotud sellega, et tarbija ei saa tellitud toodet kätte ning hiljem on probleeme ka makstud raha tagasisaamisega.

Kontrolli ettevõtte tausta

Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel enne kauba ostmist teha omalt poolt kõik, et veenduda poe usaldusväärsuses ning kauba olemasolus. Kõige lihtsamad viisid selleks on:

·         kontrollida, kas ettevõttel on registreering majandustegevuse registris http://mtr.mkm.ee/ ning äriregistris https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py . Kui ettevõte ei ole äriregistris registreeritud kui juriidiline isik, võib eeldada, et veebipoe kaudu tegutseb eraisik;

·         vaadata, kas e-poe kodulehel on olemas vajalik informatsioon ettevõtte kontaktandmete kohta ning veenduda, et need ka töötavad (nt saata kiri või helistada);

·         uurida, kas veebilehel on esitatud korrektsed tellimistingimused,  kauba lõpphind ja saatmiskulud, tarneaja pikkus, tellimuse tagastamise ning tühistamise tingimused. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, kes vastutab tagastamiskulude kandmise eest ning kas ära toodud on pretensiooni esitamise ja/või garantii tingimused;

·         kasuks tuleb ka tarbijakaitseameti kodulehel olev „must nimekiri“  (http://www.tarbijakaitseamet.ee/epoed-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-noudeid/), kuhu kantud veebipoed, kes seadusest tulenevaid nõudeid ei täida.

 

Enne ühe või teise veebipoe kasuks otsustamist, tuleks otsida konkreetsete ettevõtete kohta lisainfot. Tihti võib erinevatest foorumitest välja kooruda nii mõndagi kas siis kauba mittevastavuse või tarneaegade kohta, aga samuti võib erinevate kasutajate hinnanguid lugedes saada ka kinnitust poe usaldusväärsuse ning tehingu ladusa toimimise kohta.

Hoia dokumendid alles

Internetipoest ostes tuleb kindlasti alles hoida ning välja printida kõik ostu puudutavad dokumendid – kinnitusmeilid ülekande laekumise ning tellimuse vastuvõtmise kohta ja muud asjassepuutuvad e-kirjad ning arved. Kinnituskirjade puhul tasub samas teada sedagi, et tellimuse kinnitus ja arve edastatakse reeglina automaatprogrammide kaudu, seega sellekohase e-kirja saamine ei ole täiendav kinnitus selle kohta, et e-kauplus tegutseb.  

Paki kättesaamise viisi valikute korral on soovitatav kasutada lunapaki varianti, mis tähendab, et maksmine toimub pakki kätte saades.

Vautšeriportaalid

Viimasel aastal on suure osa internetikaubandust puudutavatest pöördumistest moodustanud erinevad vautšeriportaalid. Tarbijate põhimure taoliste portaalidega on ebakvaliteetne kaup või teenus või siis sootuks lubatud kaubast ilmajäämine. Tarbijakaitseametil on tulnud tegeleda mitme juhtumiga, kus vautšeriportaalis reklaamitud teenusepakkuja on oma uksed sulgenud ning jätnud tarbijad ilma nii rahast kui teenusest.

Analoogsete juhtumite vältimiseks soovitame tarbijatel hoolikamalt valida nii kupongikeskkondasid kui ka ettevõtteid, kelle teenuseid/tooteid vahendatakse. Eelnevalt mainitud nõuanded taustakontrolliks kehtivad ka vautšeriportaalide ning nende vahendatavate ettevõtete puhul.

Eraisikult ostmine

Juhul, kui veebipoe taga on eraisik, siis seadusest tulenev kaitse tarbijale ei kehti, mis tähendab, et eraisikult ostes on riskid kõrgemad ning kaitse madalam. Kui tarbija soovib siiski ostud sooritada eraisikult, siis saab ka siin teha omapoolse taustakontrolli. Mõnes portaalis on müüjatele/ostjatele lisatud hinnangu andmise võimalus, mida tasub kindlasti eelnevalt lugeda. Kui müüjal/ostjal on valdavalt mittesoovitava alatooniga ning laitvad kommentaarid, siis tasub tehingust hoiduda.  Samuti võiks eraisikult ostes eelistada tehinguid n-ö. käest-kätte. Kui see võimalus puudub ning saadetis pannakse teele postiga, tuleb eelnevalt küsida üle kogu info toote ning selle võimalike puuduste kohta. Kui kaup osutub kirjeldusele mittevastanuks või jääb saamata, tuleks teistele hoiatuseks kirjutada ka vastav kommentaar selleks ettenähtud kohta.

Taustakontrolli võiksid teha ka eraisikutest müüjad. Piisav info ostja kohta aitab vältida olukordi, kus pakk kaubaga on juba teele pandud, kuid ostja ülekannet ei tee.

 Vaata ka tarbijakaitseameti videoklippi :

Tavapärase reklaamijärelevalve käigus facebookis avastas Tarbjakaitseamet reklaamiseadusega vastuolus oleva finantsteenuse reklaami, milles kiirlaenu andja BB Finance OÜ (BongaBonga) jättis avaldamata andmed krediidikulukuse keskmise määra osas ning puudus ka üleskutse tutvuda lepingu tingimustega ja konsulteerida asjatundjaga. Samuti tuvastas Tarbijakaitseamet menetlust algatades, et BongaBonga juhatuse liikmete volitused on äriregistriandmete kohaselt lõppenud juba 25.10.2010. 

Tarbijakaitseamet juhib tarbijate tähelepanu, et BongaBongal puudub 02.12.2011 seisuga äriregistri teabesüsteemi andmetel juhatus, kes vastutab ettevõtte tegevuse sh krediidilepingute sõlmimise, reklaamikampaaniate jm tegevuse eest.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus:“ ettevõte, kes ei ole võimeline täitma lihtsamaidki äriõigusest tulenevaid  sh finantsreklaamile kehtestatud elementaarseid nõudeid, ei saa olla usaldusväärne partner oma klientidele.“

Tarbijakaitseamet hoiatab, et sõlmides laenulepingut ettevõttega, kellel puudub potentsiaalselt vastutav isik või isikud, võtavad tarbija endale põhjendamatult suure riski ja hilisemate probleemide lahendamine võib osutuda kordades keerulisemaks ja kulukamaks.  

Tarbijakaitseamet lõpetas ca kaks kuud kestnud reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ maksejõuetusest põhjustatud menetluse. Pärast Tarbijakaitseametile laekunud avalduste läbi vaatamist hüvitatakse tarbijatele  100% reisitasust.

Tarbijakaitseamet edastas väljamaksmisele kuuluvad nõuded kindlustusandjale, kelleks on Bulgaaria kindlustusselts Victoria Fata Insurance Company PLC.  

Kindlustusandja on teavitanud Tarbijakaitseametile, et väljamaksete tegemine reisikorraldaja tagatisrahast on prioriteetne, maksete tegemisega alustatakse peale protseduurireeglite täitmist  ehk peale esitatud nõuete täiendava läbivaatamise ja kontrolli.

Alates 1.12.2011 väljastab amet nõuded esitanud tarbijatele personaalsed teatised menetluse lõppemise ja väljamakstava summa suuruse kohta.  Turismiseadusest tulenevalt hüvitatakse tagatisraha kaudu tarbijatele toimumata reisipaketi maksumus, kuid seda sellisel juhul, kui tegemist on tõepoolest tarbijaks oleva isiku poolt tehtud tehinguga ja pakettreis on ostetud isiku poolt tema eravajaduseks. Rahuldamisele tagatisrahast ei kuulu üksikute reisiteenuste eest makstud summad (nt lennupiletid, kindlustus vms).

04.10.2011.a  kell 15:30 teatas reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ Tarbijakaitseametile, et lõpetab oma tegevuse seoses makseraskustesse sattumisega (tegemist ei ole pankrotiga) ning suutmatusega täita pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi. Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ’l on 170 000 euro suurune tagatis.  

Kõik reisikorraldaja Travel-Alma Tour Group OÜ maksejõuetusega seonduv on täpsemalt ja detailsemalt avaldatud Tarbijakaitseameti kodulehel http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15273

 

Tarbijakaitseamet kontrollis toiduainetes sisalduvaid asovärve 10 korral. Vaatluse alla võeti tooted,  mis märgistuse järgi ei sisaldanud asovärve, aga tekitasid kahtlust, kuna olid väga erksates toonides. Kõik kontrollitud tooted vastasid nõuetele.

Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas ka  toidutööstuses ning mis ülemäärasel tarbimisel võivad  ülitundlikel inimestel tekitada tervisehäireid.

Lähtuvalt eelnevast peab Euroopa Ühenduse määruse nr 1333/2008 kohaselt olema esitatud lisateave koos toiduvärvi nimetuse või E numbriga „võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“ järgmiste toiduvärvide puhul:

·         Päikeseloojangukollane (E110)

·         Kinoliinkollane (E104)

·         Asorubiin (karmoisiin) (E122)

·         Võlupunane (E129)

·         Tartrasiin (E102)

·         Erkpunane 4R (E124)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008   artikkel 31 s kohaselt võib toite, mis ei vasta artikli 24 sätetele ning mis on lastud turule või märgistatud enne 20. juulit 2010, turustada nende minimaalse säilivusaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva lõpuni. Seega võib praegusel hetkel veel müügil olla tooteid mida on lubatud müüa ilma lisateavet esitamata. Tarbijakaitseamet selliseid tooteid leidnud ei ole,  kuid sellest tulenevalt tuleb selgitada iga juhtumi korral toote tootmiskuupäev või millal on Eesti turule lastud.

 Enamik tootjaid on asendanud lastele suunatud toodetes lisahoiatust nõudvad toiduvärvid muudega, sageli ka loodusest pärit värvi andvate koostisosadega või looduslikkude toiduvärvidega. Kaupluses on märgata, et kompvekkide ning karastusjookide värvid on muutunud mahedamaks.

Tarbijakaitseamet testis Terviseameti Keemialaboris intensiivsema värviga kompvekke, mis märgistuse kohaselt ei sisalda ülalloetletud toiduvärve:

 ·         Pliiats šokolaadinööpidega 20 g parim enne 09.2012 104259 tootja Lacasa SA Hispaanias.

·         Skittles Puuviljamaitselised närimismaiused krõbedas suhkruglasuuris kontsentreeritud mahlaga 38g parim enne 12.06.13, tootja Wrigley Confections ČR Tšehhi.

·         M&M`s Piimašokolaad (66%) krõbedas värvilises glasuuris 48g parim enne 25.03.2012, tootja Mars Polska Zp.zo.o.Poola.

·         Argo Fruit Puuviljamaitseline lutsukomm 100 g parim enne 28.01.2013A, tootja „Argo“ Zp.zo.o.Poola

Lisaks kommidele testiti ka kisselli- ja tarretisepulbreid, mis varasemalt sisaldasid lisateavet nõudvaid toiduvärve, kuid uue märgistuse kohaselt neid nendes toodetes enam ei kasutata.

·         KILINGAI Kirsimaitseline kissell 250g parim enne 06.04.2012 tootja UAB „Kilingai“ Leedu.

·         KILINGAI Tarretis kirsimaitseline 80g parim enne 27.04.2012 tootja UAB „Kilingai“ Leedu.

·          Favorit Metsmaasikamaitseline tarretis 80g parim enne 14.04.2012, tootja UAB „Kilingai“ Leedu.

·         OPTIMA LINJA Kirsimaitseline tarretis 95g parim enne 06.12.2011, tootja UAB „Kilingai“ Leedu.

·         ALOJAS Kissellipulber „Mustsõstra“ 200g L30.05.2012 tootja Aloja-Starkelsen Ltd. Läti

Rikkumisi ei esinenud. Lisaks kontrollis Amet Moldovas valmistatud ploominektarit Naturalis, mille koostises leiti 2010.a väikeses koguses asorubiini (nektaris ei tohi toiduvärve kasutada). Uue testi tulemuste järgi see toode enam toiduvärvi ei sisaldanud.

Tarbijakaitseamet testib ka edaspidi asovärvide sisaldust

Juba aastaid ei anna jõulude tulekust enam märku esimene advendiküünal, vaid mitmeid nädalaid varem algav üleskutse osaleda jõulueelsel laenurallil ülisoodsatel tingimustel.

Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel enne laenu võtmist mõelda sellele, et jõulukingitusteks võetud laenukoorem tuletab end uuel aastal tagasimaksete näol meelde.  Kui laenuvõtmine on kindel, soovitame võrrelda erinevaid pakkumisi, tutvuda hoolikalt teenuse tingimustega ning muuhulgas pöörata erilist tähelepanu laenuga kaasnevale kogukulule (krediidi kulukuse määrale) ühes aastas.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: „reklaam, kus esimese  advendiküünla säras ja filmi reklaamipauside ajal püütakse nii suurtele kui väikestele  selgeks teha, et kauaoodatud jõulumees peab kingilao asemel laenukontorisse pöörduma, on vastutustundetu“.  Sest vaevalt võiks reklaam olla veelgi enam eetilisuse piire kompavam kui seda on laenukontorite jõulukaunistustes aisakellakõlalised pühalikud kuulutused „laenuaja“ algusest ja soodsatest tingimustest, tarbijaid reaalsetesse majanduslikesse raskustesse võivad suruda“ lõpetas Sooniste.

Kui jõulumees siiski soovib oma punavalge vammuse turule viia ja laenu võtta, ei tohiks ta  laenukontorit valida siiski selle järgi, kes kõige leebemalt raha väljastab või end kõige innukamalt reklaamib. Esmalt peaks ta adekvaatselt hindama oma tagasimaksevõimeid, võttes arvesse kõik igakuised väljaminekud ning hinnates riski, et väiksemgi häire tagasimaksetes võib tingida eluaegse krediidivõimetuse.

Krediidiandjale tuleb anda kogu vajalik informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest. Vahel juhtub, et lepingutingimused jäävad arusaamatuks, kuid selliselt juhul tuleb neist möödahiilimise asemel laenuandjalt täpsustavat teavet paluda.

Kiirlaenude pakkumiste kõrval võrrelge kindlasti ka pankade poolt pakutavaid laenamise võimalusi, kuna kiirlaenuandjatel on tihtipeale kõrgemad intressid ning jäigemad tingimused.

Laenuandja peab esitame Teile teabelehe!

Nii kiirlaenufirmade kui ka pankade poolt väljastatavate laenude  andmisel  peab tarbija enne laenulepingu sõlmimist saama laenuandjalt detailse teabelehe. Selle eesmärk on tutvustada tarbijaile vastutustundliku laenamise põhimõtet ning suurendada laenuandjate hoolsuskohustust. Teabeleht annab võimaluse võrrelda erinevate laenuandjate pakkumisi adekvaatselt. Oluline on teada, et kõikidest laenulepingutest on võimalik taganeda 14-päeva.  

Teabeleht peab olema kirjalikus vormis või taasesitatav ja see tuleb esitada  enne laenulepingu sõlmimist, et  sellega eelnevalt  tutvuda. Kui teabelehte ei esitata, on põhjust laenuandjas kahelda ja üles otsida mõni seaduskuulekam.

Teabelehe vormi näidisega saab tutvuda siin http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Teabeleht_naidis_TKA_20_05_2011.pdf

Tarbijakaitseamet võttis septembris ja oktoobris testimiseks tooted, mille puhul oli alust kahelda nende vastavuses nõuetele. Tervisemati laboris läbi viidud testimised rikkumisi ei tuvastatud.

Dimetüülfumaraadi (edaspidi DMF) sisaldus jalatsites ja käekottides

DMF on aine, mida kasutatakse peamiselt niiskuse eemaldamiseks tootelt transportimise ja ladustamise ajal. Tarbijale on DMF sisaldav kotike tuttav näiteks jalatsikarpidest ning käekottidest. Kotikestest eraldub ja imbub DMF tootesse, kaitstes seda hallitusseene eest. Enamasti on need kotikesed märgistatud kirjaga “mouldproof”.

Alates 1.maist 2009. aastast  on DMFi sisaldavat tooted keelatud. Tootesse imbunud DMF võib tungida läbi riiete tarbija nahale ning põhjustada valulikku kontaktdermatiiti. Tundlikel inimestel on esinenud DMFiga kokkupuutel erinevaid allergilisi reaktsioone, mis võivad avalduda näiteks sügeluse, ärrituse, naha punetuse ja põletuse või mõningatel juhtudel ka raskekujuliste hingamisteede vaevuste näol.

Tarbijakaitseamet tellist DMF sisalduse testimise Terviseameti laborilt 9 toote puhul, ühelgi juhul rikkumist ei tuvastatud.

Kõik  testitud tooted leiate Tarbijakaitseameti Facebookis aadressil:

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.253957644663058.64675.145813758810781&type=1

Lisaks DMF-i sisaldusele kontrolliti erinevatel põhjustel ka lastele mõeldud kosmeetikatoodet ning mänguasja.

Tarbijakaitseamet võttis testimiseks Kadaka Selveris müügil olnud lastele mõeldud meigikomplekti "Queenie Club" , et veenduda ega toode sisalda raskemetalle. Terviseameti testimine tuvastas, et toode vastab nõuetele.

Raskemetallid (kaadmium, kroom, plii) võivad põhjustada väga erinevaid tervisehäireid alates allergiast, kehvveresuse põhjustamisest kuni närvisüsteemi ja reproduktiivsüsteemi kahjustamiseni.

Samuti võeti testimiseks OG Elektra Grossi Tööstuskaubad (Paasiku 2a, Tallinn) "Paasiku" kauplusest müügil olnud  mänguasi "Pehmed pallid", mille osas tekkis kahtlus, et toote õmblused ei ole piisava tugevusega ning mänguasja täitematerjal on seetõttu väikelapsele kättesaadav. Sellisel juhul oleks tegemist ohtliku mänguasjaga, mis võib lõppeda väikelapse surmaga lämbumise tõttu.

Õnneks kahtlus Terviseameti laboris kinnitust ei leidnud – mänguasi vastas nõuetele.

Mänguasjade ohutuse kontrollimise aluseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ ning mänguasja ohutust käsitlevad standardid.

Sarnaselt möödunud aastatega on ka käesoleval sügisel tarbijad pöördunud Tarbijakaitseameti poole seoses Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Kirjastus OÜ poolt saadetud jõulukaartidega, millega on kaasas arve.

Nimetatud saadetis sisaldab eriformaadis jõulu- ja pakikaarte, järjehoidjaid,  ümbrikke, tutvustavat kirja ning makskorraldust. Tutvustavas kirjas viidatakse sellele, et antud postkaardid on maalitud inimeste poolt, kes on erinevatel põhjustel kaotanud võime kasutada oma käsi, mistõttu maalivad nad suu ja jalgade abil. Kunstnike majandusliku sõltumatuse saavutamiseks palutakse jõulukaartide eest kanda 7.5 eurot Svenska Handelsbankeni AB Eesti filiaali arveldusarvele. Ümbrikus olev maksekorraldus on aga mitmed tarbijad teinud murelikuks, justkui oleksid nad sunnitud soovimatu saadetise eest tasuma. Tuletame meelde, et kõnealuse saadetise eest ei ole tarbija kohustatud maksma ega seda ka tagasi saatma! Sellekohast informatsiooni sisaldab ka ümbrikus olev tutvustav kiri ning maksekorraldus.

SJK-Kirjastuse poolt kasutatav müügimeetod ei ole paljudele vastuvõetav, kuna see on inimestele saadetud nende tahte vastaselt ning – hoolimata märkest, et ostukohustust ei ole - püütakse rõhuda inimeste südametunnistusele. Tarbijad rõhutavad oma pöördumistes, et soovivad ise valida heategevuse ning toetuste viise.

Tarbijakaitseamet on seisukohal, et analoogseid kampaaniaid ning puuetega inimeste toetusaktsioone saab läbi viia ka teisiti, mitte kasutades selleks inimestes süütunde tekitamist ning tellimata saadetiste ning maksekorralduste otse koju lähetamist.

Käesolevaga soovitab Tarbijakaitseamet kõikidel saadetise saanud inimestel käituda lähtuvalt oma vabast tahtest ning mitte tunda endal kohustust antud tehingu sõlmimiseks. Kaartide ostmise või tagastamise kohustust ei ole.

 

Oktoobris pöördusid mitmed tarbijad Tarbijakaitseameti poole probleemiga, et toitlustusettevõtetes on arvele lisatud pudeli avamise tasu ehk n-ö. korgitasu või tasu teeninduse eest.  Taoline käitumisviis on Tarbijakaitseameti hinnangul taunitav ning lubamatu.

Ettevõtjal ei ole keelatud kehtestada oma toodetele/teenustele täiendavaid tasusid, kuid tarbijale peab olema esitatud toote/teenuse lõpphind. Teisisõnu ei tohi ettevõtja esitleda müügikohas hinda selliselt, et tarbija järeldab seda lõpphinnana, kuigi tegelikult lisatakse sellele veel mingi summa. Serveerimine ei ole eraldi tasustatav lisateenus, mille maksumus tuleks ostu tõendaval dokumendil avaldada.

Kui „korgitasu“ osas on ettevõtjad pärast Ameti selgitusi loobunud tasu nõudmisest ja sanktsioone ei ole rakendatud, siis mitmed toitlustusasutused Raekoja platsil nt Olde Estonia OÜ restoran Old Estonia, OÜ Serverette restoran Revalia ja OÜ LaBank restoran Bossanova ei ole ka pärast ettekirjutuse tegemist ja ka sunniraha rakendamist õigusrikkumist lõpetanud.

Tarbijakaitseamet kutsub üles inimesi saatma informatsiooni nende ettevõtete kohta, kes ei avalda teenuse lõpphinda ning lisavad eelmainitud viisidel arvele täiendavaid tasusid teenindamise eest.

Oktoobris laekus Tarbijakaitseametile kokku 156 kaebust (septembris 102). Tööstuskaupadega seoses esitati 59 avaldust, teenustega aga 97. Viimastest 64 olid turismiteenustega seotud kaebused (Fiji Travel).

Kirjalikke järelepäringuid esitati oktoobris septembrikuuga võrreldes veidi vähem ehk 574. Neist 131 oli seotud tööstuskaupadega, 293 teenustega ning 46 reklaamiga. Arvuliselt enim pöördumisi tehti internetikaubanduse kohta – 64.

Oktoobris  koostas Tarbijakaitseamet 393 kontrollakti (septembris 472) ning 44 õiendit (septembris 84). Trahviotsuseid määrati 41 kogusummas 1922 eurot.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 6 201 707 ja 1330 helistati oktoobris 2224-l korral (septembris  2164). Kõige rohkem helistati turismiteenuste ning internetikaubandusega seoses, tööstuskaupadest aga küsiti kõige rohkem nõu telefonide, arvutite jms sidevahendite kohta.

Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon pidas oktoobris kokku 15 istungit. Neist  täielikult tarbija kasuks lahenes 4, kokkuleppel 4 ning tarbija kahjuks 4 ning osaliselt tarbija kasuks lahenes 1 juhtum.  Komisjoni pädevusest väljus 2 juhtumit. Komisjoni otsust ei täitnud oktoobris OÜ Kimsi Kaubad kauplus Extra Style ning Aqualife OÜ.

Käesolevast kuust edastame pressiteates ka Tarbijakaitseameti koosseisus tegutseva EL tarbija nõustamiskeskuse statistika. Nõustamiskeskus lahendab tarbijate kaebuseid, mille puhul kaupleja ning tarbija ei asu samas liikmesriigis ehk piiriüleseid juhtumeid. Oktoobris laekus nõustamiskeskusesse 33 piiriülest pöördumist, millest 15 olid konkreetset lahendamist vajavad kaebused ning 18 kirjalikud järelepärimised tarbija õiguste kohta. Enim probleeme oli tarbijail internetikaubandusega, majutus- ja reisiteenustega, samuti autorendi, toitlustusasutuste, tarbekaupade ostmise jms.

Tarbijakaitseamet tuvastas turujärelevalve käigus, et OÜ Deksim Trade on tellinud alljärgneva reklaami paigutamise Tallinnasse erinevatele Outdoor Media OÜ reklaampindadele. Reklaamides esitatud telefoninumbrile helistades selgub, et  tarbijatele pakutakse võimalust liituda püramiidskeemiga raha teenimise eesmärgil.

Tarbijakaitseseaduse § 123 lg 8 p 14 kohaselt on alati eksitav ja keelatud kauplemisvõte niisuguse müügiskeemi loomine, kasutamine ja arendamine, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest (püramiidmüügiskeem).

Eeltoodule tuginedes on Tarbijakaitseamet seisukohal, et OÜ Deksim Trade reklaamib teenust, mille osutamiseks kasutatakse ebaausat ja keelatud kauplemisvõtet ning millega kahjustatakse tarbijate huve. Rikkumise lõpetamiseks tegi  Tarbijakaitseamet ettekirjutuse, mille  täitmine on kauplejale kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kauplejat selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.

Tarbijakaitseamet ei pea võimalikuks püramiidskeemiga seotud teenuse müügiks pakkumist viisil, mis oleks kooskõlas tarbijakaitseseadusega. Seetõttu ei anta kauplejale täiendavat tähtaega teenuse müügi ja reklaami seadusega vastavusse viimiseks.

Tarbijakaitseamet edastas 7.11.2011 OÜ Deksim Trade’le ja Outdoor Media OÜ-le ettekirjutuse viivitamatuks täitmiseks.

 

4.10.2011 maksejõuetust tunnistanud ning tegevuse lõpetamisest teatanud reisifirma Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ vastu sai nõudeid esitada möödunud nädala reedeni s. 04.11.2011, mis tähendab, et avalduste vastuvõtmine on lõppenud.

Nõuetekogumise perioodil esitati Tarbijakaitseametile tagatisest väljamaksmiseks kokku 58 avaldust kogusummas 66 926  eurot.  Lõplikud väljamaksmisele kuuluvad summade suurused selguvad menetluse käigus, kuid suure tõenäosusega on tagatis piisav, et tagastada kõikidele tarbijatele nende poolt tasutud reisitasu täies ulatuses.

Tarbijakaitseamet soovib avalduste sisulise läbivaatamise ja  menetluse lõpetada novembrikuu jooksul. Väljamakseid Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ tagatisrahast teostab vastavalt garantiikirjale Victoria FATA Insurance Company Plc 15 kalendripäeva jooksul alates sellest päevast, kui Tarbijakaitseamet nõuded garantiiandjale esitab.

04.10.2011.a  teatas reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ Tarbijakaitseametile, et lõpetab oma tegevuse seoses makseraskustesse sattumisega (tegemist ei ole pankrotiga) ning suutmatusega täita pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi. Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ’l on 170 000 euro suurune tagatis.

 

Homme, so 1.  novembril algusega kell 9 toimub Tartus Atlantise konverentsikeskuses jaekaubandusettevõtjatele mõeldud Tarbijakaitseameti ja Kaubandus-Tööstuskoja ühine infopäev „Suunanäitaja 2011“. 

Tegemist on eelmisel aastal alanud ettevõtmise jätkuga – esimene Suunanäitaja toimus aasta tagasi  Paides, kus käsitleti ettevõtjatele olulisi teemasid – kuidas alustada ettevõtlust, milliseid lubasid ja kuidas neid taotleda, millised on ettevõtlusega kaasnevad maksukohustused ja nende täitmise võimalused, kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada ning milliseid toetusi  saab taotleda ettevõtluse arendamiseks. Käesoleva aasta Suunanäitaja keskendub rohkem jaekaubandusettevõtjate jaoks olulistele tarbijateemadele.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on normaalse - vastastikku usaldusväärse ostu-müügikeskkonna toimimiseks vajalik ettevõtjate kõrge teadlikkus ja vastutustunne. „Loodetavasti annab infopäev jaekaubanduses tegutsevatele inimestele oma teadmiste laiendamiseks ja tarbijate rahulolu kasvuks suurepärase võimaluse. Tarbijakaitseameti praktika põhjal võib öelda, et kaugelt üle poolte avastatud rikkumistest jaekaubanduses on tingitud teadmatusest,“ lisas Sooniste.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Palts’i sõnul on ettevõtjate teadlikkuse tõstmine Kaubanduskoja jaoks alati olulisel kohal olnud. Seejuures on tore, kui ettevõtjatele on nõus teadmisi jagama ning aktuaalsete küsimuste üle mõtteid vahetama just oma valdkonna praktikud ja spetsialistid.

Jaekaubandusettevõtjatele ning jaekaubanduses töötavatele inimestele mõeldud infopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega jaekaubandusettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad. Ühtlasi on tegemist ettevõtjaile suurepärase võimalusega koolitada  oma meeskonda.

Infopäeval annavad oma ala spetsialistid vastused järgmistele küsimustele:

·         Millised on toidukaupade märgistusele ja hinnateabe kuvamisele esitatavad nõuded?

·         Millised on tööstuskaupade märgistusele esitatavad nõuded?

·         Mida tähendab EAN kood ja kuidas seda mõista?

·         Mida silmas pidada kaupade müügil interneti vahendusel?

·         Mis vahe on garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel?

·         Millised on kaupade ja teenuste reklaamile esitatavad nõuded?

·         Millised on ebaausad kauplemisvõtted?

·         Millised on muudatused kaupleja kohustustes seoses tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisega? Milline peab olema tarbijale krediidi andmisel esitatav teabeleht ja millised on Tarbijakaitseameti soovitused selleks?

Täpsema päevakavaga saab tutvuda: http://www.koda.ee/?id=16048

Infopäeva modereerib Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor.

Suunanäitaja 2011 toimub lisaks Tartule ka 15. novembril Pärnus. Plaanis on korraldada samasuguseid üritusi ka teistes maakondades üle Eesti.

 

Lisainfo:

Kadri Kauksi

Pressiesindaja

Tarbijakaitseamet

E-post:

kadri.kauksi@tarbijakaitseamet.ee

Tel:

+530 647 54, 6 201 904

 

Mait Palts

Peadirektor

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

E-post:

Mait.Palts@koda.ee

Tel:

+372 604 0060

 

 

Käesoleval aastal on tulemasinate müüki on üle Eesti kontrollitud 174 korral, millest rikkumisi avastati 29 juhul (16,7%). Sealhulgas suur hulk uuenduslikke tulemasinaid ja  mitte-lastekindlaid tulemasinaid. 

Järelevalve käigus avastanud müügilt 25 nimetust erinevate esemete kujulist (püstoli-, mobiiltelefoni-, pudeli-, jõulusoki-, pealuu-, söögi-, tiigri- ja majakakujulised ning valgus- ja heliefektiga) uuenduslikku tulemasinat, milliste müük on keelatud

Uuenduslik tulemasin  on  tulemasin ja ka hoidik, mille kuju sarnaneb multifilmitegelase, mänguasja, püstoli, käekella, telefoni, muusikainstrumendi, sõiduki, inimese keha või kehaosade , looma,  söögi-joogi, või mis mängivad muusikapalu või millel on vilkuvad tuled või liikuvad objektid või teised meelelahutuslikud omadused. Kõikide selliste tulemasinate müük on keelatud kuna oma välimuse tõttu  on nad lapsele atraktiivsed ning laps mängides võib kõrvetada/põletada saada või võib muu õnnetus juhtuda, kuna ta ei oska eeldada, et tegemist on tulemasinaga.

Samuti avastati müügil mitmeotstarbelised tulemasinad, mis koosnesid mitte-lastekindlatest tulemasinatest (puudus  lastelukk). Nagu näiteks:  tulemasin +  tuhatoos, tulemasin +  taskulamp, võtmehoidja + tulemasin.

Kõikide välgumihklitega peab kaasas olema ohutusteave (juhised ja hoiatused), mis on toodud tekstina või ohutussümbolitena, mis asendaksid kõiki olemasolevaid tekstivormis juhiseid ja hoiatusi, andes kasutajale teavet kasutamismeetodi kohta. Mitmel juhul puudus ohuteave või olemasolev teave oli puudulik ja puudusid andmed tootja/importija kohta.  

Müügil olnud pool- ja luksulikel tulemasinatel puudusid eestikeelsed garantiitingimused. Poolluksuslike ja luksuslike tulemasinate vahe tavalistega ongi müügigarantii kohustuslikkus, mida tavatoodetel ei ole.

Järelevalvet teostati toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 16.09. 2010.a määrus nr 65 "Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine" alusel. Uuenduslike tulemasinate müügi, hoiatava sisuga eestikeelse märgistuse puudumise või selle nõuete mittevastavuse eest viidi kauplejate suhtes läbi väärteomenetlused 6 korral. Ohuteave puudumise või selle puudulikkuse juhtudel või luksuslike tulemasinate garantii osas avastatud rikkumiste osas on kohustatud  kauplejaid kõrvaldama puudused määratud  tähtajaks.

Nõuetele mittevastavad tulemasinad avastati järgmistest kauplustest: OÜ Akela Kaup kauplus „Tuhat vajalikku asja“ Keldrimäe 9, Tallinnas; Kuupaiste OÜ müügikohas 180 Jaama turul, Kopli 1 Tallinnas; Jemeralda OÜ kauplus Jaama turul, Kopli 1, Tallinnas; OÜ Biorona kaupluses „Aasia“ Kopli 2 B, Tallinnas; FIE Gintautas Vycas müügikoht 97 Jaama turul, Kopli 1, Tallinn; FIE Valeri Masjuk, müügikoht 80 Ostukeskuses, Toompuiestee 37, Tallinnas; TÜ Exotic müügikoht  Astri Keskuses, Tallinna mnt 41, Narvas).

 Pilt uuenduslikest tulemasinatest, mis on keelatud vaata http://www.facebook.com/media/set/?set=a.240561749335981.61901.145813758810781&type=3#!/photo.php?fbid=240561906002632&set=a.240561749335981.61901.145813758810781&type=3&theater)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Kaheksa soovitust tulemasina ohutuks kasutamiseks:

1. Ärge ostke tulemasinat, millel puudub lastelukk või mis on disainitud selliselt, et võib olla lapsele
    atraktiivne.

2. Ärge jätke tulemasinat lastele kättesaadavasse kohta. Lastelukuga tulemasin ei tähenda, et ta on lastele  
    ohutu.

3. Ärge jätke tulemasinat kuumale pinnale. Kuumus võib muuta tulemasina omadusi ja põhjustada t
     tulekahjusid.

4. Kasutage tulemasinat eesmärgipäraselt.

5. Kui avastate tõrkeid tulemasina kasutamisel või kui see lekib, lõpetage koheselt sellise tulemasina
     kasutamine.

6. Ärge üritage tulemasinat ise parandada. Probleemide korral pöörduge alati selleks ettenähtud kohtadesse.

7. Tulemasina täitmisel kasutage ainult selleks ettenähtud täitematerjale. Teavet, kuidas tulemasinat täita,
    leiate täidetava tulemasina kasutusjuhendist.

8. Ärge kunagi üritage täita tulemasinat, mis ei ole uuesti täidetav. Hoolitsege ümbritseva keskkonna eest.
    Järgi tühjade tulemasinate utiliseerimisreegleid.

 

 

 

Oktoobris viis Tarbijakaitseamet kütusetanklates läbi kontrolli, mille käigus teostati  vedelkütuste mahumõõtmisi 11 erinevas kütusetanklas Põlva linnas ja Põlvamaal ning Valga linnas. Eesmärk oli kontrollida vedelkütuse väljastatava koguse mõõtmist ja selle täpsust 10-liitrise mõõdunõuga (+/- 0,7% mõõtetulemusest). Kokku teostati 17 mõõtmist, mille käigus tuvastati 1 lubatust väiksem kogus (Lukoil Eesti AS Mammaste tanklas Põlvamaal, bensiinil 95). Mõõtmise tulemusena oli väljastatav kogus 10 liitrise mahumõõdu puhul 9.78 liitrit +/- 0,07 liitrit – seega 10 liitri puhul vähemalt 150 ml vähem.  

Tankla  kütusemõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud (taatluslabori poolt plommitud). Nimetatud kütusemüüjale esitati nädalapikkune tähtajaline nõue puuduse kõrvaldamiseks, kuna vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 6 on kaupleja kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Tänaseks on puudus kõrvaldatud. 

Parimad mõõdetavad tulemused (s.t et väljastati rohkem kui tankuri lugem näitas) esinesid Eesti Statoil AS Valga tanklas bensiinil 95 ning Johnny AS Mammaste tanklas Põlvamaal ja Black Land OÜ tanklas Põlvas bensiinidel  95.

Novembris on plaanis jätkata mahumõõtmisi teistes Eestimaa piirkondades.

 

15.  novembril toimub Pärnus Pärnu Maavalitsuse II korruse saalis (Akadeemia 2, Pärnu) jaekaubandusettevõtjatele mõeldud Tarbijakaitseameti ja Kaubandus-Tööstuskoja ühine infopäev „Suunanäitaja 2011“. 

Tegemist on eelmisel aastal alanud ettevõtmise jätkuga – esimene Suunanäitaja toimus aasta tagasi  Paides, kus käsitleti ettevõtjatele olulisi teemasid – kuidas alustada ettevõtlust, milliseid lubasid ja kuidas neid taotleda, millised on ettevõtlusega kaasnevad maksukohustused ja nende täitmise võimalused, kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada ning milliseid toetusi  saab taotleda ettevõtluse arendamiseks. Käesoleva aasta Suunanäitajad keskenduvad rohkem jaekaubandusettevõtjate jaoks olulistele tarbijateemadele.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on normaalse - vastastikku usaldusväärse ostu-müügikeskkonna toimimiseks vajalik ettevõtjate kõrge teadlikkus ja vastutustunne. „Loodetavasti annab infopäev jaekaubanduses tegutsevatele inimestele oma teadmiste laiendamiseks ja tarbijate rahulolu kasvuks suurepärase võimaluse. Tarbijakaitseameti praktika põhjal võib öelda, et kaugelt üle poolte avastatud rikkumistest jaekaubanduses on tingitud teadmatusest,“ lisas Sooniste.

Kaubanduskoja peadirektori kohusetäitja Mait Palts’i sõnul on ettevõtjate teadlikkuse tõstmine Kaubanduskoja jaoks alati olulisel kohal olnud. Seejuures on tore, kui ettevõtjatele on nõus teadmisi jagama ning aktuaalsete küsimuste üle mõtteid vahetama just oma valdkonna praktikud ja spetsialistid.

Jaekaubandusettevõtjatele ning jaekaubanduses töötavatele inimestele mõeldud infopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega jaekaubandusettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad. Ühtlasi on tegemist ettevõtjaile suurepärase võimalusega koolitada  oma meeskonda.

Infopäeval annavad oma ala spetsialistid vastused järgmistele küsimustele:

• Millised on toidukaupade märgistusele ja hinnateabe kuvamisele esitatavad nõuded?

• Millised on tööstuskaupade märgistusele esitatavad nõuded?

• Mida tähendab EAN kood ja kuidas seda mõista?

• Mida silmas pidada kaupade müügil interneti vahendusel?

• Mis vahe on garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel?

• Millised on kaupade ja teenuste reklaamile esitatavad nõuded?

• Millised on ebaausad kauplemisvõtted?

• Millised on muudatused kaupleja kohustustes seoses tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisega? Milline peab olema tarbijale krediidi andmisel esitatav teabeleht ja millised on Tarbijakaitseameti soovitused selleks?

 Täpsema päevakavaga saab tutvuda: http://www.koda.ee/?id=16057

Infopäeva modereerib Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor.

Üritusest osavõtutasu on 16 eurot (+ käibemaks) ning registreeruda saab kuni  kuni 11. novembrini (k.a) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse kaudu, kati@koda.ee, tel. 443 0989

Suunanäitaja 2011 toimub lisaks Pärnule ka 1. novembril Tartus. Plaanis on korraldada samasuguseid üritusi ka teistes maakondades üle Eesti.

 

20.oktoobriks ootas Tarbijakaitseamet reisiettevõtjatelt 3.kvartali pakettreiside kogumüügi aruannet ning prognoosi järgmiseks kvartaliks. Tänase seisuga on aruanded laekunud kokku 169-lt reisiettevõtjalt. Andmed nende 94 reisiettevõtja kohta (35% ettevõtjatest), kes aruannet esitanud pole, on üles pandud Tarbijakaitseameti kodulehel olevasse „musta nimekirja“. Reisiettevõtjate nimed, kes on aruanded tähtajaks esitamata jätnud, on avaldatud ameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/reisiettevotjad-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-kohustusi-2/. Nimekirja täiendatakse jooksvalt ning kui reisiettevõtja on aruande ametile esitanud, kustutatakse ta sellest nimistust.

Amet palub tarbijatel reisilepingu sõlmimisel ja reisiettevõtja valikul eelmainitud „must nimekiri“ teadmiseks võtta ning sellega arvestada.

Amet soovitab reisikorraldajatel mustas nimekirjas olevate turismiseaduses sätestatud nõudeid mittetäitvate edasimüüjate edasimüügiõiguse kuni seaduses sätestatud kohustuste täitmiseni peatada.

Pakettreiside kogumüügi aruande esitamise kohustus tuleneb turismiseadusest ja aruannete kaudu saab Tarbijakaitseamet teavet ja informatsiooni, kui suures ulatuses on toimunud müük möödunud kvartalil, kas ettevõtja poolt varasemalt esitatud prognoos osutus tõepäraseks  ning millisena prognoositakse müüki järgmiseks kvartaliks. Samuti on eelmainitud andmed äärmiselt olulised selleks, et veenduda reisiettevõtja tagatise piisavuses. 2.kvartalis jättis tähtajaks esitamata aruanded 39% ettevõtetest.

Septembri viimasel nädalal kontrollis Tarbijakaitseameti hindade esitlemise korrektsust üle Eesti. Võrreldi hindade vastavust müügisaalis ja kassas erinevates Maxima, Rimi, Prisma, Selveri, Säästumarketite ning Tarbijate Ühistute Keskühistute (Maksimarketid, Konsumid ning A ja O kauplused) ketikauplustes üle Eesti. Kokku kontrolliti hinnateabe avaldamist 164 kaupluses, neist hinnaerinevusi tuvastati 38-l korral (ca 23%).

Kontrollimiste käigus tehti igas kaupluses kontrollost, mis hõlmas 25 erinevat toodet (nii toidu- kui tööstuskaubad) ning võrreldi müügisaalis olevaid hindasid kassas olevatega.

Hinnaerinevust esines tarbija kahjuks - st müügisaalis esitletud hind oli madalam kui kassas -  22 korral (13,4%), 29 erineva kauba puhul.

Suurimaks hinnaerinevuseks oli 6.00 € - Prisma Peremarket AS-i kaupluses Sikupilli Prisma, kus naiste sandaalide hind müügisaalis oli 12.99, kuid kassas küsiti 18.99.

Hinnaerinevusi tarbija kahjuks esines enim Rimi Eesti Food AS ketikauplustes -  5 rikkumist  Säästumarketites ja 3 Rimi kauplustes. Järgneb Maxima Eesti OÜ 5 rikkumisega.    

Hinnaerinevused ei esinenud ainult tarbija kahjuks, vaid ka kasuks st kassas läbilöödud hind osutus madalamaks kui müügisaalis. Tarbija kasuks esines hinnaerinevusi 16-l korral (9,8), 17 erineva kauba puhul. Suurimaks hinnaerinevuseks oli 5.30 € - Maxima Eesti OÜ kaupluses Pae Maxima, kus naiste pulloveril oli hind saalis 9.99, kuid kassas 4.69.

Erinevatele kauplusekettide poodide suhtes algatati 19 väärteomenetlust.

Võrreldes tulemusi eelmisel aastal (24.05 – 28.05.2010) läbi viidud hinnakontrolli aktsiooniga, siis võib öelda, et rikkumiste koguprotsent on langenud 33-lt 23-le. Oluliselt on vähenenud hinnaerinevused tarbija kasuks - 20,7 %-lt 9,8 %-le. Rikkumised tarbija kahjuks on tõusnud 12,9 %-lt 13,4 %-le.

Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et olukorra paranemisest rääkida ei saa, seetõttu on hinnakontrolli läbiviimine vajalik ka edaspidi.

Kui tarbija avastab, et kassas läbilöödud hind ei vasta saalis olnud hinnale, siis tuleb sellest kassapidajat viivitamatult teavitada. Kui erinevus avastatakse hiljem tšekki uurides, tuleb pöörduda kaupluse infoletti.

Septembris oli tarbijatel kõige rohkem probleeme internetikaubandusega, millele järgnesid jalatsid, telefoni- ning turismiteenused.

Kaebuseid laekus septembris kokku 102 (augustis 100). Tööstuskaupadega seoses esitati 60 avaldust, teenustega aga 41.

Kirjalikke järelepäringuid esitati augustikuuga võrreldes 57 võrra rohkem ehk 646. Neist 148 oli seotud tööstuskaupadega, 336 teenustega ning 41 reklaamiga. Kui võrrelda augustikuuga, siis septembris kasvas oluliselt nende järelepäringute arv, mis seotud tööstuskaupadega – augustis oli vastav arv 64. Samuti oli septembris 36 võrra suurem nende pöördumiste arv, mis seotud internetikaubandusega.

Septembris koostas Tarbijakaitseamet 472 kontrollakti (augustis 318) ning 84 õiendit (augustis 18). Trahviotsuseid määrati 19 kogusummas 831 eurot.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 6 201 707 ja 1330 helistati septembris 2164-l korral. Kõige rohkem helistati turismiteenuste ning jalatsitega seoses, samuti arvutite ning nende tarvikute tõttu.

Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon pidas septembris kokku 19istungit. Neist  täielikult tarbija kasuks lahenes 5, kokkuleppel 3 ning tarbija kahjuks 4. Komisjoni pädevusest väljus 6 juhtumit ning ühe juhtumi osas jätkatakse istungit oktoobris.

Istungitest võiks välja tuua kaks jalatsite teemalist. Mõlemad puudutavad GeneralExpress OÜ kaupluseid Vincent Shoe Store ning kuuigi komisjon langetas otsused tarbijate kasuks, ettevõte neid ei täitnud. Esimene juhtum oli seotud 49.21 eurot maksvate laste kingadega, mille takjakinnitus hakkas peale kahenädalast kandmist lahti tulema, mutes jalatsite kandmise võimatuks. Tarbija soovis jalatsite vahetamist mõne teise mudeli vastu. Kaupleja leidis aga, et jalatsitel ei olnud tootmisviga, vaid on tekkinud jalatsite kasutamise tulemusel. Komisjoni istungil vaatles ekspert jalanõusid ja veendus, et kinnitus tuleb tõepoolest väga kergelt lahti. Samuti vaadati üle videomaterjal, milles laps neid jalatseid kandis ning mis tõestas, et kinnitus tuleb pidevalt lahti täiesti tavalise kõndimise käigus. Komisjon otsustas rahuldada tarbija kaebuse, kuid GeneralExpress ei täitnud otsust ning ei tagastanud tarbijale ei raha ega vahetanud teise paari vastu.

Teine juhtum seisnes aga selles, et tarbija oli ostnud alles käimahakkavale lapsele pea 50-eurosed sandaletid, mille rihmad sätiti poes lapse jala järgi paika. Peale väga harva tubast kandmist aga märkas tarbija, et ühe sandaleti rihm on katki ning teisel kohe katki minemas. Et aga laps oli jalatseid kandnud väga vähe, pöördus tarbija kaupleja poole sooviga saada ostusumma tagasi. Vastust pretensioonile tarbija ei saanud ja suulistele järelepärimistele vastati, et pretensioon on kaduma läinud. Lõpuks selgub, et poe hinnangul on jalatseid valesti kasutatud ning tarbija pretensiooni ei rahuldata. Komisjoni istungil leidis ekspert, et kuigi tootmisviga ei tundu olevat, on jalatsil omadusi, mis võivad rihmade katkiminekut hõlbustada. Komisjon otsustas tarbija kaebuse rahuldada, kuid GeneralExpress otsust ei täitnud.

Kuna General Express OÜ  ei ole täitnud komisjoni otsuseid ettenähtud aja jooksul, siis ei saa sellist ettevõtet pidada usaldusväärseks ning see on kantud musta nimekirja. Rohkem infot musta nimekirja kohta leiab siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15149

 

Tarbijakaitseamet võttis käesoleva aasta septembris testimiseks 15 helkurit ning 5 helkurvesti. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi Laserspektroskoopia laboris läbi viidud testimine tuvastas, et kontrollitud helkuritest ei vasta nõuetele 9 helkurit tagasipeegeldumisomaduste poolest (60%). Helkurvestide tagasipeegeldumisomaduste osas rikkumisi ei avastatud.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „Tarbijakaitseameti hinnangul näitab testimiste tulemus üsna kurba üldpilti, sest enamik kontrollitud helkuritest ei vastanud nõuetele ning ei täida seega oma eesmärki – muuta jalakäija liikluses nähtavaks“.

Helkuri kui odavaima elukindlustuse kandmine pimedal ajal on kohustuslik, kuid sellisel juhul peab see ka nõuetele vastama. Tarbijakaitseamet jätkab kindlasti helkurite testimist ka edaspidi.

Kõikide ettevõtete suhtes, kes müüsid nõuetele mittevastavaid helkureid, on algatatud haldusmenetlus. Tarbijakaitseamet kohustas helkureid müünud kaupluseid nõuetele mittevastavad kaubad müügilt kõrvaldama ning panema välja teate, et helkurid ostetakse tarbijatelt tagasi. Näited nõuetele mittevastavatest helkuritest on pressiteate lõpus. Kõigi testitud helkurite ning helkurvestide pildid ja lisainformatsioon on üleval Tarbijakaitseameti facebooki lehel: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.231103753615114.59617.145813758810781&type=3

Helkureid testitakse standardi  EVS-EN 13356:2001 alusel, mis sätestab nõuded helkurite kvaliteedile. Helkuril peab olema peegeldavat pinda vahemikus 15 kuni 50 cm² ühe külje kohta. Samuti on standardis määratud helkuri reflekteeriva ala tagasipeegeldumisomadused.

Jalakäijatele mõeldud helkuritel peab olema:

·         tootenimetus;

·         andmed tootja kohta;

·         CE- vastavusmärgis (kas tootel või toote pakendil);

·         viide standardile EN 13356: 2001;

·         eestikeelne kasutusjuhend.

Helkurvestide puhul võetakse arvesse järgmisi standardeid 471:2004+A1:2008 ja EVS-EN 1150:1999.

Helkurvestidel peab olema:

·         tootenimetus;

·         andmed tootja kohta;

·         CE- vastavusmärgis;

·         viide standardile EN 1150: 1999 (tagasipeegeldamisomadused, reflekteeriva pinna suurus);

·         professionaalseks kasutamiseks mõeldud helkurvestide puhul viidet standardile EN 471: 2004;

·         eestikeelne kasutusjuhend + suurustähistus ja hooldustähistus.

 

Jaekauplejatel, kes ostavad hulgimüüjatelt helkureid, on soovitav eriti tähelepanelikult kontrollida, kas tooted on nõuetekohaselt märgistatud, piisava suurusega ning vastavad peegeldumisomaduste osas kehtestatud nõuetele, kuna probleemide korral vastutab tarbija ees jaekaupleja. Kui tekib kahtlus, et müügile võetavad tooted ei pruugi vastata nõuetele, on ettevõtjal võimalus ka ise lasta helkureid testida või küsida esialgset hinnangut Maanteeametist.

Nõuetele ei vastanud näiteks:

·         Kollane helkur-käepael otoTOP art 6922, EAN 8015124069224; müüja Kodumaailma OÜ kauplus Apelsin Lõõtspilli 2, Rakvere (Vaala keskus).

 

 

·         Kollane jalajäljekujuline helkur Fliker EAN 4607142401212; müüja FIE StanislavLevonjuk, müügikoht nr 1 Balti Jaamas.

 

 

1.  novembril toimub Tartus Atlantise konverentsikeskuses jaekaubandusettevõtjatele mõeldud Tarbijakaitseameti ja Kaubandus-Tööstuskoja ühine infopäev „Suunanäitaja 2011“. 

Tegemist on eelmisel aastal alanud ettevõtmise jätkuga – esimene Suunanäitaja toimus aasta tagasi  Paides, kus käsitleti ettevõtjatele olulisi teemasid – kuidas alustada ettevõtlust, milliseid lubasid ja kuidas neid taotleda, millised on ettevõtlusega kaasnevad maksukohustused ja nende täitmise võimalused, kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada ning milliseid toetusi  saab taotleda ettevõtluse arendamiseks. Käesoleva aasta Suunanäitaja keskendub rohkem jaekaubandusettevõtjate jaoks olulistele tarbijateemadele.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on normaalse - vastastikku usaldusväärse ostu-müügikeskkonna toimimiseks vajalik ettevõtjate kõrge teadlikkus ja vastutustunne. „Loodetavasti annab infopäev jaekaubanduses tegutsevatele inimestele oma teadmiste laiendamiseks ja tarbijate rahulolu kasvuks suurepärase võimaluse. Tarbijakaitseameti praktika põhjal võib öelda, et kaugelt üle poolte avastatud rikkumistest jaekaubanduses on tingitud teadmatusest,“ lisas Sooniste.

Kaubanduskoja peadirektori kohusetäitja Mait Palts’i sõnul on ettevõtjate teadlikkuse tõstmine Kaubanduskoja jaoks alati olulisel kohal olnud. Seejuures on tore, kui ettevõtjatele on nõus teadmisi jagama ning aktuaalsete küsimuste üle mõtteid vahetama just oma valdkonna praktikud ja spetsialistid.

Jaekaubandusettevõtjatele ning jaekaubanduses töötavatele inimestele mõeldud infopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega jaekaubandusettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad. Ühtlasi on tegemist ettevõtjaile suurepärase võimalusega koolitada  oma meeskonda.

Infopäeval annavad oma ala spetsialistid vastused järgmistele küsimustele:

·       Millised on toidukaupade märgistusele ja hinnateabe kuvamisele esitatavad nõuded?

·        Millised on tööstuskaupade märgistusele esitatavad nõuded?

·        Mida tähendab EAN kood ja kuidas seda mõista?

·        Mida silmas pidada kaupade müügil interneti vahendusel?

·        Mis vahe on garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel?

·        Millised on kaupade ja teenuste reklaamile esitatavad nõuded?

·        Millised on ebaausad kauplemisvõtted?

·       Millised on muudatused kaupleja kohustustes seoses tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisega? Milline peab olema tarbijale krediidi andmisel esitatav teabeleht ja millised on Tarbijakaitseameti soovitused selleks?

 

Täpsema päevakavaga saab tutvuda: http://www.koda.ee/?id=16048

Infopäeva modereerib Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori kohusetäitja.

Üritusest osavõtutasu on 16 eurot (+ käibemaks) ning registreeruda saab kuni  kuni 25. oktoobrini (k.a) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduses, tartu at koda dot ee, tel. 744 2196

Suunanäitaja 2011 toimub lisaks Tartule ka 15. novembril Pärnus. Plaanis on korraldada samasuguseid üritusi ka teistes maakondades üle Eesti.

 

Lisainfo:

Kadri Kauksi
Pressiesindaja
Tarbijakaitseamet

E-post:	kadri dot kauksi at tarbijakaitseamet dot ee
Tel:	+530 647 54, 6 201 904

 

Mait Palts
Peadirektori kohusetäitja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

E-post:	Mait dot Palts at koda dot ee
Tel:	+372 604 0060

Tarbijakaitseamet tuletab reisiettevõtjatele meelde, et 20. oktoober on viimane päev esitamaks Tarbijakaitseametile pakettreiside kogumüügi aruannet III kvartali müügitulemuste ning IV kvartali prognooside kohta.

Pakettreiside kogumüügi aruande esitamise nõue tuleneb turismiseadusest ning on kohustuslik kõikidele reisiettevõtjatele. Pakettreiside kogumüük on turismiseaduse kohaselt pakettreisilepingust tulenev tarbija kõigi maksete kogusumma reisiettevõtjale, sealhulgas ettemaksetena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.

Aruande esitamine on kohustuslik. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui müüki pole toimunud - sel juhul tuleb esitada aruanne nullidega. Aruandele peab olema lisatud kindlasti ka prognoos järgmise kvartali müügitulemuste kohta.

Esitatud aruannete põhjal saab Tarbijakaitseamet teostada järelevalvet reisiettevõtjate tagatise piisavuse hindamiseks.

Tähtajaks aruande esitamata jätnud reisiettevõtjate nimed avaldatakse Tarbijakaitseameti kodulehel  reisiettevõtete „mustas nimekirjas“ http://www.tarbijakaitseamet.ee/reisiettevotjad-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-kohustusi-2/

Täna jõudsid plaanipäraselt Eestisse tagasi 73 reisijat, kes viibisid Türgis, kui Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ teatas maksejõuetusest täita pakettreisilepingu tingimusi. Jäänud on veel 4 inimest, kes saabuvad Eestisse 16.10.2011.

Tarbijakaitseamet palub kõiki tarbijaid (füüsilisi isikuid), kes on tasunud nimetatud reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud, esitada selle kohta avaldus hiljemalt 4.novembriks 2011.

Avalduse esitamiseks on amet töötanud välja spetsiaalsed vormid.

Eestikeelse avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15281

Venekeelse avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15278

Reisijad, kes viibivad Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ poolt korraldatud reisil Türgis, jõuavad tagasi Eestisse vastavalt esialgsetele lennuplaanidele 9.ja 16.oktoobril. 

Reisijate tagasitoomisega seonduvad kulud kaetakse Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ 170 000 euro suurusest tagatisest.

Turismiseadus § 15 lg 1 p 1 kohaselt on tagatise kasutamise esmane prioriteet korraldada reisijate naasmise reisi lähtepunkti (antud juhul Tallinnasse).

Tarbijakaitseamet palub kõiki tarbijaid (füüsilisi isikuid), kes on tasunud nimetatud reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud või jäävad ära, esitada selle kohta avaldus hiljemalt 4.novembriks 2011.

04.10.2011.a  kell 15:30 teatas reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ Tarbijakaitseametile, et on sattunud makseraskustesse (tegemist ei ole pankrotiga) ning ei ole suuteline täitma pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi.

Tarbijakaitseamet palub kõiki tarbijaid (füüsilisi isikuid), kes on tasunud nimetatud reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud või jäävad ära, esitada selle kohta avaldus hiljemalt 4.novembriks 2011. Seejuures tuleb silmas pidada järgmist:

·         Kui reis osteti otse Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ-lt  (vahendajaid /reisibüroosid kasutamata) -  avaldus koos koopiatega nõuet tõendavatest dokumentidest (reisi leping/voucher ja maksekinnitus) esitada Tarbijakaitseametile aadressile Tallinn, Rahukohtu 2 10130 või meiliaadressile info at tarbijakaitseamet dot ee . Avaldusele tuleb lisada ka oma pangakonto number.

·         Kui reis osteti mõnest reisibüroost (mitte Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ’lt) vahendajate vahendusel -  avaldus koos koopiatega maksekinnitusest ja lepingutest esitada vahendajale, kes edastab kohustuse täitmist (st Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ i’ le raha edastamist) tõendava dokumendiga koos oma klientide avaldused Tarbijakaitseametile.

Tähtajaks esitamata nõuded ei kuulu rahuldamisele.

Avalduse esitamiseks on amet töötanud välja spetsiaalsed vormid.

Eestikeelse avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15281

Venekeelse avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15278

 

Kui reisi eest on tasutud krediitkaardiga, tuleb krediitkaardimakse tühistamiseks viivitamatult pöörduda panga poole.

Reisitõrkekindlustuse olemasolul tuleks pöörduda kindlustusandja poole, et selgitada välja,  kas reisiettevõtja maksejõuetus on kindlustusjuhtum kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu mõistes.

Tarbijakaitseamet tuletab reisibüroodele meelde, et dokumentide vormistamine  sh reisilepingute allkirjastamine  tagantjärgi ei ole aktsepteeritav. Kui mõni reisibüroo, kes on müünud tarbijatele Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ reisi, palub allkirjastada leping tagantjärele, siis  palume kohe sellest teavitada Tarbijakaitseametit meiliaadressi vahendusel info at tarbijakaitseamet dot ee.

Turismiseaduse kohaselt kasutatakse reisiettevõtja tagatisraha reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest ja tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.

Juhul, kui on ostetud üksikuid reisiteenuseid (nt ainult lennupilet või ainult majutus) või maksjaks on juriidiline isik, nõue tagatisrahast hüvitamisele ei kuulu.

04.10.2011.a  kell 15:30 teatas reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ Tarbijakaitseametile, et lõpetab oma tegevuse seoses makseraskustesse sattumisega (tegemist ei ole pankrotiga) ning suutmatusega täita pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi. Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ’l on 170 000 euro suurune tagatis.

 

04.10.2011.a  teatas reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ Tarbijakaitseametile, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi tarbijate ees.

Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ-l on 170 000 euro suurune tagatis, mis on seatud Victoria FATA Insurance Company Plc-s, millise kasutamise üle otsustab vastavalt Turismiseadusele Tarbijakaitseamet. Tulenevalt Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ vastavasisulisest avaldusest on Tarbijakaitseamet käesolevaks hetkeks ka tagatise avamise algatanud. 

 Seoses eeltooduga tühistatakse kõik Fiji Travel-Alma Tour Group OÜ poolt korraldatud reisid.

 Tarbijakaitseametile teadaolevalt on käesoleval hetkel tagasilendu ootamas tarbijad Türgist Antalyast (9.oktoobril) 73 inimest ja 16.oktoobril 4 inimest . Kinnitamata andmetel kõikide reisijate majutuse eest on tasutud. Tarbijakaitseamet teeb endast olenevalt kõik, et reisijad tuuakse tagasi koju vastavalt esialgselt kinnitatud lennuplaanile.

 Turismiseadus § 15 lg 1 näeb ette, et tagatise kasutamise esmaseks eesmärgiks on reisijate reisilt tagasitoomine, reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest ning tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.

 Tarbijakaitseamet esitab täpsemad juhised tarbijatele, millise tähtaja jooksul ootab amet tarbijate avaldusi, kelle reisid on tühistatud, kolmapäeval, so 05.10.2011

 

Augustikuus oli tarbijatel enim probleeme ning küsimusi netikaubanduse, telefoni- ning turismiteenustega seonduvalt. Lisaks küsiti tavapärasest enam nõu ka eraisikute vahelistes ostu-müügi tehingute ning poest ostetud toodete tagastamisperioodi kohta.

Kaebuseid laekus augustis kokku 100 (juulikuus 216). Avalduste arvu vähenemine võrreldes eelmise kuuga on suuresti seotud sellega, et juulis oli tarbijatel võimalik veel esitada nõudeid tegevuse lõpetanud Estour OÜ suhtes.  Tööstuskaupadega seoses esitati 72 avaldust, teenustega aga 26.

Kirjalikke järelepäringuid esitati aga juulikuust 71 võrra rohkem ehk 589. Neist 64 oli seotud tööstuskaupadega, 249 teenustega ning 52 reklaamiga. Enim pöörduti ameti poole internetikaubanduse, telefoni- ning turismiteenuste tõttu.

Augustis koostas Tarbijakaitseamet 319 kontrollakti ning 18 õiendit. Trahviotsuseid määrati 27 kogusummas 3228 eurot.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 6 201 707 ja 1330 helistati augustis 2308-l korral. Kõige rohkem helistati turismiteenuste ning jalatsitega seoses, kuid väga palju alla ei jäänud ka kõned, mis puudutasid autosid ning nende varuosasid vms, telefone ja muid sidevahendeid ning internetikaubandust.

Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon pidas augustis kokku 23 istungit. Teemadest domineerisid jalanõud ning internetikaubandus. Istungid lahenesid täielikult tarbija kasuks 5-l, osaliselt tarbija kasuks 2-l ning tarbija kahjuks 8-l korral, kokkulepe saavutati 2-l korral. Komisjoni pädevusest väljus 3 juhtumit ning teise 3 osas jätkatakse istungit septembris.

Augustikuus toimunud istungitest võiks välja tuua Vincent Shoe Store’ist (General Express OÜ) ostetud lastejalatsite juhtumi. Nimelt tulid peale kahenädalast kandmist ära 49.2 eurot maksnud lastekingade takjakinnis, mistõttu ei saanud jalanõusid enam kanda. Tarbija soovis jalatsite vahetust, kuid kaupleja ei leidnud, et tegemist oleks tooteveaga ning ei rahuldanud tarbija soovi. Seejärel pöördus tarbija komisjoni, kuhu kaupleja esindaja kohale ei ilmunud. Tarbijal oli kaasas ka videomaterjal, kus oli näha, et kohe jalatsitega kõndima hakates tuleb kinnitus lahti. Tutvunud videomaterjali ning jalatsitega, leidis komisjon, et tarbija kaebus kuulub rahuldamisele. Vincent Shoe Store ei ole aga komisjoni otsust täitnud. Käesoleva aasta jooksul on sama poe suhtes komisjon läbi viinud 5 istungit.

Nagu eespool mainitud, on palju ameti käest küsitud nõu ja abi sellisel juhul, kui tarbija on toote või teenuse ostnud eraisikult. Kahjuks ei kuulu aga eraisikute vaheline äritegevus Tarbijakaitseameti pädevusse ega ole reguleeritud ka ühegi seadusega. Seetõttu tuleb nii ostjal, aga ka müüjal suhtuda kaubitsemisse äärmise ettevaatlikkusega ning teha omaltpoolt kõik, et veenduda ostja/müüja usaldusväärsuses. Kuigi risk on kõrgem ning garantiid tehingu sujumiseks keegi anda ei saa, saab tarbija veenduda teise äripoole usaldusväärsuses näiteks kasvõi selle järgi, milline on tehingule eelnev suhtlus, kas kauba kohta on piisavalt infot ning kas teise poole kontaktandmed on olemas. Interneti müügikeskkondadest tasub lugeda ka müüja või ostja kohta kirjutatud kommentaare.

Teine probleem, millega sagedasti ameti poole pöördutakse, puudutab toote poest ostmisel selle tagastamise võimalust ning  aega.  Levinud on (iganenud) valearusaam sellest, et poest ostetud kaupa saab tagastada 14 päeva jooksul. 2-nädalane tagastusperiood kehtib ainult nendele kaupadele, mis ostetud sidevahendi abil (internet, kataloog jm) või koduse müügiesitluse käigus, kauplusest ostetud toodetele seaduslik tagastamiseperiood ei kehti (kui toode on puudusteta). 

 Kui tarbija on ostnud poest toote, mida ta mingil põhjusel ei soovi, siis ei ole kauplusel seadusejärgset kohustust seda tagasi osta!

See, mida kauplus sellisel juhul tarbijale toote tagasiviimise puhul pakub, on iga kaupluse enda teha. Näiteks on poode, kes uue ja kasutamata ning terve toote nõustuvad vahetama teise samaväärse toote vastu (sh ka kinkekaart). Samuti on poode, kes on nõus kauba tagasi ostma. Kauba tagastamise võimalused tuleb tarbijatel aga enne ostu sooritamist üle küsida ning selgeks teha. 

Tarbijakaitseametil on valminud kolm õpetlikku ja kasulikku videoklippi, mis juhendavad tarbijat erinevate tarbijaprobleemide korral. Klippe iseloomustavad lihtne ülesehitus ning illustreerivad näited, mis muudavad nende jälgimise ning neist arusaamise huvitavaks ning lihtsaks. Seetõttu sobivad klipid vaatamiseks ka lastele.

Videoklipid annavad lühiülevaate sellest, kuidas esitada kaebust; kuidas käituda, kui oled ostnud puudusega toote ning mida silmas pidada Internetist tooteid või teenuseid ostes. Teisisõnu käsitletakse klippides teemasid, mis tarbijatele kõige enam probleeme valmistavad ning mille osas nad täiendavat teavet vajavad. 

Videoklipid on nähtavad Tarbijakaitseameti YouTube-kanalis:

·         Kuidas käituda, kui oled ostnud puudusega toote: http://www.youtube.com/tarbijakaitseamet#p/a/u/1/dIgrUXqCLPY

·         Kuidas esitada kaebust: http://www.youtube.com/tarbijakaitseamet#p/a/u/0/DkU40n1Cjhc

·         Mida silmas pidada internetist tooteid ja teenuseid ostes : http://www.youtube.com/tarbijakaitseamet#p/a/u/2/LwGDdJZMiY0

 

Klipid on nähtavad ka Tarbijakaitseameti facebooki leheküljel (www.facebook.com/tarbijakaitseamet). Lähiajal valmivad nendest ka venekeelsed versioonid.

Tarbijakaitseamet soovitab lisaks vaatamisele klippe ka levitada, kuna viimaste näol on tegemist tänuväärsete õppematerjalidega eri vanuses tarbijate teadlikkuse tõstmiseks.

 

Eesti  Tarbijakaitseamet liitus rahvusvahelise finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise võrgustikuga FIN-NET.

FIN-NET  on  2001. aastal EL komisjoni algatusel loodud piiriüleste finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üleeuroopaline võrgustik, kuhu kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning Norra, Island ja Liechtenstein. Eesti Tarbijakaitseamet esitas avalduse, et FIN-NETi esindaja Eestis oleks Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon. Kinnituse FIN-NET võrgustikuga liitumise kohta sai amet käesoleva aasta suvel.

Võrgustiku eesmärk on hõlbustada nende vaidluste kohtuvälist lahendamist, kus tarbija ja finantsteenuste pakkuja (pank, kindlustusselts, jne) asuvad erinevates liikmesriikides. Võrgustiku kuuluvad asutused võtavad vajadusel tarbija avalduse vastu ja edastavad selle pädevale kohtuvälisele menetlejale vastavas liikmesriigis.

Samuti on tarbijal õigus saada Tarbijakaitseametilt piiriülese kaebuse esitamise kohta informatsiooni ja abi. 

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: „Liitumine FIN-NETiga annab tarbijale võimaluse esitada kaebus teises liikmesriigis asuva finantsasutuste suhtes otse vastava riigi pädevale asutusele või soovi korral ka läbi Eesti Tarbijakaitseameti, mis teeb talle avalduse esitamise lihtsamaks.“

„Ühtaegu on liitumine ka tunnustus ameti ja Tarbijakaebuste komisjoni senisele tööle just finantsasjade valdkonnas. Viimase poolteise aasta jooksul on Tarbijakaitseametis olulisel määral tähelepanu pööratud finantsvaldkonna kaebuste ja pöördumiste menetlemise ettevalmistuse parandamiseks ning ilmselgelt on see tänaseks ka vilja kandnud“, lisas Sooniste.

FIN-NETi kodulehekülg: http://ec.europa.eu/internal_market/fin-net/index_en.htm

Seoses lennuvedaja Air Baltic reiside tühistamisega tuletab Tarbijakaitseamet meelde, millised on tarbijate õigused.

Kui reisija on lennujaamas ja ta saab infotabloolt, check-in töötajalt või lennuväravast teate, et lend on tühistatud, tuleb reisijal otsida üles  Air Balticu kassa ehk teeninduslett ning seal paluda lennufirma esindajal probleem lahendada. See tähendab  broneerida asendusreis või küsida tagasi lennupileti eest makstud raha  (juhul, kui reisija otsustab loobuda antud reisist), täpsustada hoolitsuse pakkumist, esitada nõue hüvitise maksmiseks jne. Vedaja teenindusletist saab nõuda ka kirjalikku tõendit lennu tühistamise kohta ning reisija õigusi tutvustavat teabelehte.

Lennu tühistamise korral on reisijal lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 õigus nõuda:

-          kas piletihinna hüvitamist või muid võimalusi (näiteks alternatiivlendu) reisi lõppsihtkohta jõudmiseks.;

-          hoolitsust (ooteajaga võrreldes piisavat toitlustamist, telefonikõnesid, jms), vajadusel majutust ning transporti lennujaama ning majutuskoha vahel. NB! Hoolitsuskohustus ei laiene tarbijatele, kes otsustavad piletiraha tagasi küsida ja alternatiivlennust loobuda;

-          hüvitist, mille määr sõltub lennu pikkusest ning marsruudist, samuti ooteaja pikkusest ning võib ulatuda 125 eurost kuni 600 euroni. Õigus hüvitisele oleneb lennu tühistamise korral mitmest asjaolust - nii sellest, kui varakult reisijaid lennu tühistamisest teavitati kui ka sellest, mis oli tühistamise põhjuseks. Juhul, kui lend tühistatakse erakorraliste asjaolude tõttu, nagu näiteks ilmastikutingimused, ootamatud tehnilised rikked, lennujaamapersonali streik jms, ei ole reisijatel õigust hüvitist nõuda.

Kas hüvitist makstakse sularahas, pangaülekandega, tšekiga või reisitšekkides, see sõltub osapoolte kokkuleppest. Peamiselt kasutatakse hüvitise maksmist ülekandega. Hüvitise maksmiseks tuleb  reisijal teha lennuvedajale vastav kaebus/avaldus. Tarbijakaitseametile teadaolevalt on hüvitiseks pakutud ka vouchereid ehk  kinkekaarte (hüvitise summa ulatuses), mis ei ole määrusega vastuolus, kui tarbija sellega nõustub. Kindlasti tasub voucheri vastuvõtmisel arvestada, kas ja kuidas seda reaalselt tarbija kasutada saab.

Tarbijakaitseamet lõpetas ca kolm kuud kestnud menetluse reisikorraldaja Estour OÜ suhtes. Pärast Tarbijakaitseametile laekunud avalduste läbi vaatamist ning sisulist menetlemist kuulub tarbijate vahel reisikorraldaja Estour OÜ 200 000 euro suurusest tagatisrahast hüvitamisele 68,57% esialgsest reisitasust.

Väljamaksete tegemisega Estour OÜ tagatisrahast on alustatud.  Tagastamisele kuuluvad summad kantakse tarbijate arveldusarvetele hiljemalt 23.09.2011.

Tänaseks on amet oma nõuded esitanud tarbijatele väljastatud personaalsed teatised menetluse lõppemise ja väljamakstava summa suuruse kohta.  Samas teates on märgitud ka edasised soovituslikud juhised esialgse reisitasu ja tagatisrahast väljamakstava summa vahe hüvitamiseks pankrotimenetluses.

Turismiseadusest tulenevalt hüvitatakse tagatisraha kaudu tarbijatele toimumata reisipaketi maksumus, kuid seda sellisel juhul, kui tegemist on tõepoolest tarbijaks oleva isiku poolt tehtud tehinguga ja pakettreis on ostetud isiku poolt tema eravajaduseks. Rahuldamisele tagatisrahast ei kuulu üksikute reisiteenuste eest makstud summad (nt lennupiletid, kindlustus vms). Menetluse käigus kõrvaldati nõuete hulgast samuti tarbijate esitatud taotlused, mille tegelik hüvitamiskohustus lasus reise vahendanud firmadel; samuti taotlused, mis olid juba rahuldatud pankade poolt.

Kõik reisikorraldaja Estour OÜ maksejõuetusega seonduv on täpsemalt ja detailsemalt avaldatud Tarbijakaitseameti kodulehel http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15022

 

Uue kooliaasta alguses on igati paslik tuletada meelde näpunäited, kuidas lapsele soetatud mobiiltelefon ei põhjustaks suhtlemisrõõmu kõrvale meelehärmi saabunud arve näol.  Kopsakaks paisunud telefoniarvete kõige esimene põhjus on ajataju kadumine telefoniga rääkimisel või helistamine tasulistele numbritele ning välismaale. Sagenenud on ka juhtumid, kus mobiiltelefonides on eelseadistatud tasulised mängud, millele pole telefoni ostes osatud tähelepanu pöörata.

Septembris alustab kooliteed palju lapsi, kel taskus esimene mobiiltelefon. Paraku ei teadvusta paljud neist endale mobiiltelefoniga kaasnevaid ohtusid, seda just iseäranis suurte arvete poolelt.  Viimaste vältimiseks soovitame lapsevanematel uurida enne lapsele mobiiltelefoni soetamist operaatoritelt erinevaid kõnearvete ohjeldamise meetodeid ning teha piisavat selgitustööd ka vastsetele mobiiliomanikele.

Kui lapse telefoniarve on arvatust suurem, tasuks mõelda selle piiramisele teatud summani. Telefonioperaatorid pakuvad selleks erinevaid teenuseid. Oluline on aga teada, et kõnearvete kontrolli alla hoidmise teenuse peab tarbija eraldi tellima. Üheks arvete ohjamise võimaluseks on määrata igakuiselt summa, millest suurem kuutasu olla ei tohiks ning tellida vajadusel teavitusteenus, kui teatud kõnelimiit on täitunud. Sellisteks teenusteks on nt „saldoteavitus“; „saldostop“ vms.

Samas tuleb endale teadvustada seda, et saldostopi teenus ei pruugi aktiveeruda reaalajas ehk teisisõnu saab tarbija enne sõnumi saamist ületada selle ning tekitada endale ikka soovitust suurema arve.

Lisaks  on mõttekas uurida ka eritasuliste kõnedele helistamise piiramise teenust (nt helistamine telefoninumbritele, mis algavad 900). Sellega välistate tasulistele telefoninumbritele helistamise ja ootamatute suurte arvete tekkimise. Lisaks saab panna piirangu peale väliskõnedele.

Teine telefoniarvete tekitaja on mobiiltelefonile tellitav meelelahutus. Enamikel mobiiltelefonidel on küll juba algselt sees mõned mängud, telefonihelinad ning taustapildid. Paraku jääb tihti lastele neist väheks ning nii tellitakse neid juurde. Keskkondi, mis pakuvad meelelahutuslike sisuga teenuseid mobiilidele on palju ning suurem osa neist nõuab liitumist. See tähendab aga seda, et ühe helina/mängu/pildi tellimisega liitutakse n-ö. klubiga, mille eest igakuiselt tasuda tuleb.

Lastevanematel tuleks vastsetele telefoniomanikele teha selles vallas piisavat selgitustööd ning oleks hea, kui lapsed ilma vanemate juuresolekuta tasulisi  teenuseid alla ei laeks.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „Kõige pädevamad nõuandjad erinevate võimaluste suhtes on operaatorfirma töötajad, kellelt tarbija vastava informatsiooni enne lepingu sõlmimist kätte peab saama. Tarbijatele soovitame julgust ja pealehakkamist küsida ja uurida, kuidas vähendada võimalust saada hiigelarveid.“

Tarbijakaitseamet soovib kõigile kooliminejatele toredat kooliaega!

Tarbijakaitseamet on lõpetamas Estour OÜ tagatisrahast väljamakstavate nõuete sisulise läbivaatamise ning nende tarbijatega, kelle avalduse osas on tekkinud täiendavate dokumentide või tõendite esitamise vajadus, on Tarbijakaitseamet ühendust võtnud. Käesolevaks hetkeks ei ole Tarbijakaitseamet maksejõuetusse sattunud reisiettevõtte Estour OÜ tagatise arvelt väljamakseid teostatud.

Tarbijakaitseamet esitab õigustatud nõuded väljamaksmisele hiljemalt 36ndal nädalal ning paralleelselt edastab Amet igale avaldajale tema kontaktaadressil ka vastuskirja, milles näidatakse ära ka tagastamisele kuuluv summa. Väljamakseid Estour OÜ tagatisrahast teostab vastavalt garantiikirjale Swedbank AS 14 kalendripäeva jooksul alates sellest päevast, kui Tarbijakaitseamet nõuded garantiiandjale esitab.

Nõuetekogumise perioodil esitati Tarbijakaitseametile tagatisest väljamaksmiseks kokku 439 avaldust kogusummas 378 152,12 eurot. Avalduste sisulise läbivaatamise käigus on Tarbijakaitseamet vähendanud nõuete kogusummat ja õigustatud nõuete arvu 424ni ning nõuete suurusjärk on 22.08.2011 seisuga 295883,97eur. Tarbijakaitseamet rõhutab, et käesoleval hetkel  avaldatud numbrilised näitajad on muutuvad ning lõplikud väljamaksmisele kuuluvad summade suurused selguvad menetluse käigus. Pankrotimenetlus ei ole Tarbijakaitseameti poolt läbiviidava menetluse osa.

Amet tuletab meelde, et kõik nõuded ei kuulu rahuldamisele. Tagatisraha kaudu hüvitatakse tarbijatele toimumata reisipaketi maksumus, kuid seda sellisel juhul, kui tegemist on tõepoolest tarbijaks oleva isiku poolt tehtud tehinguga ja pakettreis on ostetud isiku poolt tema eravajaduseks. Rahuldamisele tagatisrahast ei kuulu üksikute reisiteenuste eest makstud summad (nt lennupiletid, kindlustus vms).

17.06.2011.a  teatas reisikorraldaja Estour OÜ Tarbijakaitseametile, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi tarbijate ees. Nõuete kogumine lõppes 24.07.2011. Estour OÜ-l on 200 000 euro suurune tagatis, mille kasutamise õigus kuulub  Tarbijakaitseametile. Vastavalt turismiseadusele on tagatise eest primaarne korraldada reisilviibivate tarbijate naasmine lähtekohta, nende majutamine kuni lähtepunkti naasmiseni ning seejärel kasutada tagatist tarbijate poolt makstud reisitasu tagastamiseks.

 

Tarbijakaitseamet kontrollis väärismetalltoodete märgistust ja müüginõuetest kinnipidamist 58 korral. Rikkumisi avastati 12 ettevõttes. Rikkumiste suhtes on läbi viidud nii väärteomenetlusi kui ka haldusmenetlusi. Praeguseks ajaks on suurem osa puudusi kõrvaldatud.

Väärismetalltoodete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest nähakse ette rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot

Väärismetalltoodete seaduse alusel peavad kõik müügiks pakutavad väärismetalltooted omama kohustuslike märgistena proovimärgist ja nimemärgist (märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest. See võib olla täht, täheühend või märk ja see peab olema kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse). Samuti ei tohi proovimärgisel näidatud proov olla madalam standardproovist ja lubatud ei ole müügiks pakkuda väärismetalltoodet, mis on pinnatud nikliga.

Väärismetalltoodetel oleva märgistuse kontrollimiseks võttis Tarbijakaitseamet testimiseks kokku 23 väärismetalltoodet. Testimine viidi läbi AS Metrosert katselaboris Eesti Proovikojas.

Kontrolli tulemusel selgus, et testimisele saadetud toodetest olid 2 alaproovilised ja 4 toodet olid

pinnatud nikliga. Samuti selgus, et 52 tootel olid nime- või proovimärgised kantud valu käigus vormilt kopeerimisega, mis ei ole lubatud, kuna märgised tuleb tootele kanda mehaaniliselt või laseriga.

Pildid ja kirjeldus oluliste rikkumistega toodetest:

B.U.D.A.Lifestyle OÜ kaupluses Buda (Endla 45 Tallinnas) olid müügil hõbesõrmus ja hõbekõrvarõngad, milledele olid kantud proovimärgised 925, tegelikult selgus ekspertiisiga, et standardi kohaselt oli toodete proov 830, seega olid mõlemad tooted alaproovilised.

OÜ Jemeralda Juveeliäris (Mahtra 1 Tallinnas) olid müügil hõbekäekett smaragdidega, hõbekäekett rubiinidega ja hõbekäekett diopsiididega, mis kõik olid pinnatud nikliga.

 

 

 

Ti-Diamonds OÜ kaupluses (Mustakivi tee 13 Tallinnas) olid müügil hõbekõrvarõngad ametüstiga, mis samuti olid pinnatud nikliga.

Tarbijakaitseamet jätkab väärismetalltoodetel oleva märgistuse kontrollimist ja testimist ka edaspidi.

 

 

Tarbijakaitseamet: viiest testitud mänguasjast kaks osutusid ohtlikuks ja üks puudusega kaubaks

Tarbijakaitseameti tellimusel testiti viit mänguasja .Viiest testitud mänguasjast kaks osutusid ohtlikuks ohtlikud ja üks puudusega kaubaks. Kõigi kolme mänguasjade müük on peatatud, nukukäru on turult tagasi kutsutud.

Mänguasjad, mis on ohtlikud ja mille müük peatati:

·         Kotryna OÜ kauplusest Cipollino (aadress Paldiski mnt 102, Tallinn) võeti testimiseks nukukäru no 886A, mis TÜV Eesti OÜ testimistulemuste kohaselt osutus lapsele ohtlikuks:

-          Lämbumisoht, kuna eraldusid väikesed osad;

-          Sõrme takerdumise oht toru otsaavasse ja sõrme sisselõikamise risk;

-          Löögi oht peapiirkonda, kuna lukustusseade ei vasta nõuetele;

-          Keha muljumise oht, kuna käru konstruktsioon ei ole nõutud tugevusega. 

Kotryna OÜ-le koostati ettekirjutus toote müügilt kõrvaldamiseks ning toote tarbijatelt tagasinõudmiseks.

  

• AS Prisma Peremarketi Kristiine Prismast võeti testimiseks väikelaste mänguasi Järelveetav koer. Terviseameti laboris testimise käigus mänguasi purunes ning eraldusid väikesed osad. Seega on mänguasi väikelastele ohtlik, kuna väikeste osade suhu sattumisel võib laps lämbuda.

Prisma Peremarket peatas toote levitamise alates toote testimisele võtmisest ning testimistulemuste teadasaamisest tagastas mänguasjad maaletoojale (OÜ Kirkland).

 

Mänguasi, mis ei vastanud nõuetele kuid ei ole ohtlik

• Pirita Selverist (Selver AS-st) võetud mänguasi Sport Game viskemäng, mis koosneb kahest krõpsuga kaetud plaadist ja tennisepalli sarnasest pallist, osutus puudusega kaubaks, kuna mänguasjal on ebameeldiv terav naftasaaduste lõhn. Toote testimisel Terviseameti keemia kesklaboris tuvastati sealt järgmised ained: tolueen, etüülbenseen, ksüleenid, naftaleen. Eraldunud ainete kogused olid küll väikesed, kuid ei saa välistada, et tundlikemal lastel (allergikud, astmaatikud jne) võib mänguasjaga mängimine kutsuda esile tervisehäireid.

Selver AS võttis nimetatud mänguasja müügilt ning tagastas maaletoojale Silasko OÜ. Ka maaletooja lõpetas mänguasja levitamise.

Mänguasjad mis vastasid nõuetele ehk on korras

• AS OG Elektra Tapa kauplusest (Jaama 1, Tapa) võeti testimiseks väikelaste mänguasi - eeslükatav helikopter väikeste osade olemasolu kindlakstegemiseks. Laborikatsetuste käigus mänguasi ei purunenud ja väikesi detaile ei tekkinud.

  

• Anaimar OÜ kauplusest Pöialpoiss (Jaama 1, Tapa) võeti testimiseks mänguasi - Kõrin kummiloomaga. Terviseameti laboris uuriti ftalaatide sisaldust mänguasjas. Nimetatud mänguasi ftalaate ei sisaldanud.

 

Tarbijakaitseamet soovitab lastele mänguasju ostes järgida pakendile märgitud vanuseskaalat ning valida lelu vastavalt lapse vanusele!

• jälgige, et mänguasjal oleks CE märgistus;
• lugege müügipakendil olevaid soovitusi ja hoiatusi ning mänguasjaga kaasasolevaid kasutusjuhendeid;
• väikestele lastele ei sobi väikseid osi sisaldavad mänguasjad, kuna nad võivad sattuda suhu ja laps võib need alla neelata või võivad need sattuda hingamisteedesse;
• ärge ostke teravate servade ega äärtega mänguasju.
• vaadake hoolikalt, et mänguasja nööbid, silmad, ninad, nöörid, juhtmed ja muud väljaulatuvad osad oleksid tugevalt kinnitatud ja vastupidavad ning et nendest tuleneda võiv oht on minimaalne.
• vaadake, et mänguasja õmblused ja kinnitused oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad.
• jälgige, kas sõitmiseks mõeldud mänguasjad on varustatud lihtsalt kasutatava ja ohutu pidurdussüsteemiga.
• olge skeptilised kunstmaterjalide suhtes. Kui võimalik, eelistage naturaalseid materjale, sest lapsed on tihti allergilised kunstainete suhtes.
• jälgige, et mänguasi ei teeks liiga suurt lärmi, sest tugeva müraga mänguasjad võivad kahjustada kuulmist.
• et mänguasja puudutades ei tekiks lapsel põletuse ega elektrilöögi ohtu, ei tohi mänguasja toiteallika nimipinge ega ühegi osa pinge ületada 24 volti.
• olge eriti tähelepanelikud, kui ostate mänguasja turult, kioskitest või mõnest muust ajutisest müügikohast.

 

 

Kokku esitati juulis kaebuseid 216, millest tööstuskaupasid puudutas 55 ja teenuseid 158 pöördumist. Juunikuus laekus ametile 356 kaebust, millest suur osa on seotud Estour OÜ vastu esitatud nõuetega. Kirjalikke järelepärimisi esitati juulis 508, mis oli juuniga võrreldes 139 võrra rohkem (juunis 369). Eraldi võib välja tuua viimasel ajal sagenenud tarbijate pöördumised, milles kurdetakse probleeme erinevate netipulkadega.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonile 6 201 707 ja 1330  helistati juulis 2162 (juunis 1997)  korral. Peamiselt küsiti nõu tööstuskaupadest jalatsite ja tehnikatoodetega seonduvalt, teenustest aga turismi, internetikaubanduse ja ehitusteenuste osas.

Tarbijakaitseamet koostas juulis kaubandus- ja teenindusettevõtetele 120 kontrollakti ning 27 õiendit. Tuvastatud puuduste osas koostati ettevõtjatele 122 märgukirja, 1 ettekirjutus ning 5 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 356 eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus juulis  20 istungit, tarbija kasuks langetati 6 otsust, 5-l  juhul saavutati kokkulepe, 4-l juhul jäeti kaebus rahuldamata ning jätkuistungite toimumise üle otsustati 1-l juhul. Komisjoni pädevusest väljus 3 teemat.

Kõige enam – 4-l korral – olid istungil teemaks ehitusteenused. Laenude, liisingute teemal peeti istungeid 2-l korral ning jalatsite teemadel 3-l korral.

Viimasel ajal on sagenenud need tarbijate pöördumised, milles kurdetakse probleeme erinevate netipulkadega. Põhiprobleemiks on see, et netipulk ei taga soovitud kiirusega internetti või ei levi seal, kus tarbija seda kasutada soovib. Tarbijakaitseametile teadaolevalt pakuvad operaatorid netipulkadele proovimise aega, mille kestel saab tarbija välja selgitada, kas netipulk vastab tema ootustele või mitte. Olenevalt operaatorist on selline proovimisaeg 7-14 päeva ning olenevalt operaatorist võib olla selline prooviperiood olla kas täiesti tasuta tarbija jaoks või liitumistasu eest.

Kuigi mobiilisideoperaatorid arendavad ja täiustavad pidevalt oma mobiilsidevõrkusid, tuleb siiski mobiilse interneti teenuse kasutamisel arvestada asjaoluga, et tegemist on tehniliselt piiratud ressursiga.  Mobiilse interneti kiirus mobiilivõrgus võib sõltuda erinevatest teguritest, nt  leviolud, kasutatav modem, kauguses tugijaamast, suured kõrged puud, mis takistavad interneti levimist kasutajate arv tugijaama piirkonnas jne.

Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel kindlasti enne netipulga ostmist kasutada proovimiseks võimaldatud aeg, et teha kindlaks, kuidas ja kas soovitud piirkonnas interneti levimise ja kiirusega on? Netipulga tagastamisega seonduvate probleemide vältimiseks tuleb tarbijatel lugeda hoolikalt läbi lepingutingimused, sealjuures erilist tähelepanu pöörata just sellele, kas ja millised kulud kaasnevad lepingust taganemisel ning netipulga tagastamisel. Sõlmides netipulga kasutamiseks tähtajalise lepingu tuleb tarbijal arvestada asjaoluga, et tähtajalise lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tarbija poolt kaasnevad reeglina lisakulutused, s.t tarbijal tuleb kauplejale tasuda kokkulepitud leppetrahv või käsitlustasu.

 

Juuni keskel maksejõuetust tunnistanud ning tegevuse lõpetamisest teatanud reisifirma Estour OÜ vastu sai nõudeid esitada eilseni – 24.07.2011 -, mis tähendab, et avalduste vastuvõtmine on lõppenud.

Nõuetekogumise perioodil esitati Tarbijakaitseametile tagatisest väljamaksmiseks kokku 439 avaldust kogusummas 373 962,22 eurot.

Avalduste sisulise läbivaatamise käigus on Tarbijakaitseamet vähendanud nõuete kogusummat ja õigustatud nõuete arvu 414ni ning nõuete suurusjärk on 25.07.2011 seisuga ca 300 000eur. Tarbijakaitseamet rõhutab, et käesoleval hetkel  avaldatud numbrilised näitajad on muutuvad ning lõplikud väljamaksmisele kuuluvad summade suurused selguvad menetluse käigus.

Avalduste menetlemise käigus tekkivate küsimuste ning puuduolevate dokumentide ja muude tõendite osas võtab Tarbijakaitseamet avaldajatega ise ühendust – kui sellist vajadust ei ole, suunab amet esitatud nõude väljamaksmisele. Menetluse lõppedes saadab Tarbijakaitseamet tarbijatele kirjaliku teate selle kohta, milliseks kujuneb tagasimakstava summa protsent ja tagastatava summa suurus, kasutades selleks avalduses kontaktandmetena märgitud e-maili aadressi.

Tarbijakaitseamet soovib avalduste sisulise läbivaatamise ja  menetluse lõpetada augustikuu jooksul. Väljamakseid Estour OÜ tagatisrahast teostab vastavalt garantiikirjale Swedbank AS 14 kalendripäeva jooksul alates sellest päevast, kui Tarbijakaitseamet nõuded garantiiandjale esitab.

17.06.2011.a  teatas reisikorraldaja Estour OÜ Tarbijakaitseametile, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi tarbijate ees. Nimetatud hetkest asus Tarbijakaitseamet täitma turismiseadusest tulenevat kohustust ning korraldas esmalt reisil viibinud Estouri klientide kodumaale naasmise. Estour OÜ-l on 200 000 euro suurune tagatis, mille kasutamise õigus kuulub  Tarbijakaitseametile. Vastavalt turismiseadusele on tagatise eest primaarne korraldada reisilviibivate tarbijate naasmine lähtekohta, nende majutamine kuni lähtepunkti naasmiseni ning seejärel kasutada tagatist tarbijate poolt makstud reisitasu tagastamiseks.

 

20. juuliks ootas Tarbijakaitseamet reisiettevõtjatelt II kvartali pakettreiside müügiaruannet ning prognoosi järgmiseks kvartaliks. Reisiettevõtjate nimed, kes on aruanded tähtajaks esitamata jätnud, on alates 22.07.2011 avaldatud ameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/reisiettevotjad-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-kohustusi-2/

Tänase seisuga on aruandeid laekunud kokku 189-lt reisiettevõtjalt. Need 125 ettevõtjat, kes aruannet esitanud pole, on üles pandud Tarbijakaitseameti kodulehel olevasse „musta nimekirja“. Amet palub tarbijatel reisilepingu sõlmimisel ja reisiettevõtja valikul eelmainitud „must nimekiri“ teadmiseks võtta ning sellega arvestada. Nimekirja täiendatakse jooksvalt ning kui reisiettevõtja on aruande ametile esitanud, kustutatakse ta sellest nimistust.

Pakettreiside kogumüügi aruande esitamise kohustus tuleneb turismiseadusest ja aruannete kaudu saab Tarbijakaitseamet teavet ja informatsiooni, kui suures ulatuses on toimunud müük möödunud kvartalil, kas ettevõtja poolt varasemalt esitatud prognoos osutus tõepäraseks  ning millisena prognoositakse müüki järgmiseks kvartaliks. Samuti on eelmainitud andmed äärmiselt olulised selleks, et veenduda reisiettevõtja tagatise piisavuses.

Paralleelselt  „musta nimekirja“ sattumisega saadab amet reisiettevõtjale märgukirja,  et viimane esitaks ametile aruande. Kui ettevõtja märgukirjale ei reageeri, algatab Tarbijakaitseamet ettevõtja suhtes väärteomenetluse. 2011. aasta I kvartali esitamata aruannete tõttu algatas amet väärteomenetluse 23 reisiettevõtja suhtes.

Juunikuus kolmekordistus Tarbijakaitseametile esitatud kaebuste arv, seda just ennekõike turismiteenuste arvelt. Viimastega seonduvalt esitati 268 kaebust, mis enamasti seotud Estour OÜ tegevuse lõpetamisega. Kuna nimetatud ettevõtte vastu saab nõudeid esitada ka juulikuus, mõjutab see kindlasti ka käesoleva kuu statistikat.

Kokku esitati juunis kaebuseid 356 (neist 268 juba ülalmainitud turismiteenusega seoses), millest tööstuskaupasid puudutas 66 ja teenuseid 309  pöördumist. Maikuus laekus ametile 117 kaebust. Kirjalikke järelepäringuid esitati juunis 369 (mais 430).

Jättes kõrvale turismiteenused, domineerisid peamiste pöördumiste põhjustena jalatsid ja rõivad, tehnikatooted, internetikaubandus ning meelelahutusteenused.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonile 6 201 707 ja 1330  helistati juunis 1997 korral (maikuus 2131). Peamiselt küsiti nõu tööstuskaupadest jalatsite ja tehnikatoodetega seonduvalt, teenustest aga turismi, internetikaubanduse ja ehitusteenuste osas.

Tarbijakaitseamet koostas juunis kaubandus- ja teenindusettevõtetele 328 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti 48 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 1425,23   eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus juunis  32 istungit, tarbija kasuks langetati 9 otsust, 12-l juhul saavutati kokkulepe, 5-l juhul jäeti kaebus rahuldamata ning jätkuistungite toimumise üle otsustati 3-l juhul.

Juunikuus toimusid istungid järgmistel teemadel: turismiteenused 5 korral, mööblikaebused  5 korral, jalatsid 4, rõivad 3,  mobiilsideteenus 3 ja mobiiltelefonid 3 korral.  Keemiline puhastus  ja modemid  olid arutlusel kumbki 2-l istungil. Komisjoni pädevusest väljus 4 teemat. 

Tähelepanu! Tarbijakaitseamet tuletab reisiettevõtjatele meelde, et 20. juuli on viimane päev esitamaks Tarbijakaitseametile pakettreiside kogumüügi aruannet II kvartali müügitulemuste ning III kvartali prognooside kohta. Pakettreiside kogumüügiaruande esitamise kohustus ning tähtpäevaline piirang tuleneb turismiseadusest ning nimetatud aruanne võimaldab Tarbijakaitseametil hinnata, kas reisiettevõtja tagatis vastab turismiseaduses sätestatud nõuetele.

Tähtajaks aruande esitamata jätnud reisiettevõtjate nimed avaldatakse Tarbijakaitseameti kodulehel  tarbijatele vajaliku informatsioonina. Aruande esitamata jätvate reisiettevõtjate puhul jääb tagatise vastavuse ja rahaliste vahendite piisavuse hindamiseks Tarbijakaitseametil informatsioon puudulikuks.

Täna lõppeb aasta kestnud periood, mil ettevõtjatel oli kohustus näidata paralleelselt hindasid kahes vääringus. Alates homsest ei ole enam ettevõtjatel kohustust näidata kaupluses müügil olevatel toodetel paralleelselt hindasid kahes vääringus. Samuti lõpetab Tarbijakaitseamet kahes vääringus hindade järelevalve.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste lausus: „vaatamata sellele, et seaduslikku kohustust ei ole enam näidata hindasid kahes vääringus, on selle näitamine tervitatav ja näitab üles heade kliendisuhete hoidmise olulisust ettevõtjate poolt. Eriti oluline on see selliste toodete ja teenuste puhul, mida soetatakse suhteliselt harva ja milliste hindadega tarbijad veel ei ole suutnud harjuda.“

01.07.2010 - 30.06.2011 kontrollis Tarbijakaitseamet 6798 ettevõtet Kui esimesel kuul oli rikkumistega ettevõtetrteid 47 % ning rikkumiste osakaal langes iga kuu langedes kuni 7 %-ni. Seega on olukord järkjärgult paranenud. Keskmiseks rikkumiste protsendiks läbi aastase kontrollperioodi oli 19,5.

Kõikidest kontrollidest moodustasid 40 % tööstuskaupade kauplused, 19 % supermarketid, 13 % toidukaupade kauplused, 11 % toitlustusettevõttes, 8 % väikepoed ja kioskid, 7 % teenindusettevõtted, 2 % internetikauplused. Kõige rohkem eksimusi on avastatud tööstuskaupade kauplustes (30 %), millele järgnesid toitlustusettevõtted, toidukapoade kauplused, väikepoed ja kioskid, supermarketid, muud teenindusettevõtted ning e-kauplused.

Kui kontrollimisperioodi alguses oli kõige suuremaks probleemiks eurohinna puudumine siis hiljem leiti enim puudusi ümardamisreeglitest mitte kinni pidamise osas. Kolmandal ja neljandal kohal on eurohindade osaline puudumine ning vale kursi kasutamine. Suuremad kaubandus- ning teenindusettevõtted on olnud nõuete täitmisel korrektsemad võrreldes väiksemate ettevõtetega. Trahve on määratud kokku  13531,03 €.

Tarbijakaitseameti infotelefonile 1330 helistati erinevate eurohindade avaldamist puudutavate küsimustega 1045 korral. Kirjalikke järelepärimisi esitati 414 ning tarbijate vastuvõttu pöörduti 70 korral. Kokku nõustati tarbijaid ja ettevõtjaid 1529 korral

 

Alates homsest peavad kõik krediidiandjad andma tarbijale teabelehe

 Alates 1.juulist 2011 peab tarbija enne laenulepingu sõlmimist saama laenuandjalt detailse teabelehe laenuga kaasnevate peamiste kohustuste kohta. Seega suurendab muutus ilmselgelt laenuandjate hoolsuskohustust, mis peaks vähendama buumiaegse laenamishulluse kordumisriski.

 Nimetatud muudatused ei puuduta üksnes pankade ning kiirlaenuandjate poolt väljastatavaid laenusid, vaid laieneb ka liisinglepingutele ja järelmaksudele (mööbel, riided, tehnika vms). See tähendab, et tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks kataloogist, internetipoest või koduuksemüügi kaudu (tolmuimejad, veepuhastusseadmed) või siis uue telefoni mobiilioperaatorilt, sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega vms. Lihtsamalt öeldes puudutavad eel- ja allmainitud muudatused peaaegu kõiki laenu, krediidi või järelmaksuga tehtavat tehinguid. Ainult üksikute laenude, näiteks õppelaen või teatavat liiki arvelduskrediidi puhul, ei ole teabelehe andmine kohustuslik.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus :“Teabelehe, kui laenuandmise kohustusliku elemendi, lisamise eesmärk on laenuvõtjate lihtne ja arusaadav teavitamine asjaoludest, mis seni võisid jääda laenuandja esindaja suva ja laenuvõtja arusaamiste ning küsimisoskuste vahelisse amorfsesse hägusse. „

Teabeleht peab olema kirjalikus vormis (või selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas), mis tagab tõestusmaterjali võimalike probleemide korral. Kindlasti peab teabelehe esitama enne laenulepingu sõlmimist, et tarbijal oleks kirjutatuga eelnevalt võimalik tutvuda.

Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine või selle andmine samaaegselt lepinguga on aktsepteeritav ainult sellisel juhul kui tarbija annab selleks nõusoleku. Vastasel juhul peaks laenuandja selline käitumine olema tarbijale märguanne kõrgendatud valvsuseks.

Kui tarbijale ei anta teabelehte, siis palume informeerida Tarbijakaitseametit.

 Teabelehel peab kirjas olema selgelt välja toodud kõik lepingus olulisim sh:

•  Laenusumma suurus ja selle ülempiir ning lepingu kestus·       
• Krediidi kättesaamise viis ja aeg
• Tasumisele kuuluv igakuine makse suurus ja maksete koguarv
• Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma
• Tarbijalt nõutavad tagatised ja mis juhtub siis, kui tarbijal peaks tekkima makseraskus
•  Aastane intressimäär
• Krediidi kulukuse määr ehk kogu laenu kulu ühes aastas sh intress, lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed jm
• Kõikvõimalikud võlgnevusega lisanduvad tasud
• jm

 Seadusemuudatusega kaasnevad olulisemad muudatused tarbija jaoks

• Laenuandjal on kohustus anda tarbijale põhjalikke selgitusi laenu kohta ning hoiatada makseraskustesse sattumise tagajärgedest
• Lepingut ei pea sõlmima enam kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist (ehk võib olla internetis sõlmitud, kui tingimustega saab hiljem tutvuda)
• Leping muutub põhjalikumaks ning informatiivsemaks – nt täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist
•  Lepingust taganemise õigus pikeneb seniselt 7-lt päevalt 14-le päevale
• Muutub ennetähtaegse tagasimaksmise kord, mis laieneb ka hüpoteegiga tagatud lepingutele
• Laenureklaamides tuleb näite abil näidata krediidi kulukuse määra suurust
• Tarbija nõudmisel peab laenuandja lisaks teabelehele esitama tasuta ka lepinguprojekti koopia
• Seoses laenuettevõtete hoolsuskohuse suurenemisega võib laenu saamine olla raskem või võimatu, kuna laenuandjad peaksid kontrollima senisest põhjalikumalt laenuvõtja tausta ning maksevõimelisust.

 Tarbija kohustused

 Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem kohustus tarbijate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:

• Adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;
• Lugeda lepingutingimusi ning kui midagi jääb selgusetuks, siis täpsustada üle;
• Teha endale selgeks, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;
•  Makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ning ignoreerida tekkinud olukorda;
• Vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.

 Täpsemalt loe vastutustundliku laenamise kohta siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=14962

Juunis 2011 vaadeldi jaekaubanduses ja teeninduses hindu Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Kuressaares.

Juunis võrreldi omavahel 28 kaubanimetuse hinda ja soodsaimaks osutus Tallinnas asuv Silikaadi Säästumarket 37,47 € ja kallimaks osutus Tallinnas asuv Järve Selver 47,65 €-ga

Eelmisel kuul (mais) võrreldi omavahel 25 kaubanimetuse hinda, soodsaimaks osutus Kuressaare Säästumarket 36,57 € ja kallimaks Jõhvi Selver 41,79 €-ga.

Juunis jätkub hoogsalt köögivilja hindade langus. Suurima hinnalanguse on teinud värske kurk. Kõige suurem kurgi hinna langus (-46%) toimus Jõhvi Säästumarketis.

Poola õuna hind tõuseb jätkuvalt ulatudes 1,19 € kilo eest Tartus. Soodsaimalt pakuvad õunu Säästumarketid ja Prismad hinnaga 0,89 € kilost. Jätkuvalt on odavnenud banaanid, valge peakapsas ja tomat.

Suhkru keskmine kilohind jääb vahemikku 1,18 – 1,49 €, Selverites ja Maksimarketites on hind tõusnud kuni 20 eurosenti kilo kohta.

Kanamunad M10 keskmine hind  (0,89 €) on püsinud stabiilsena Prismas, Tallinna, Tartu ja Vilajndi Maksimarketites ning Jõhvi ja Kuressaare Selverites.

2,5% kilesse pakitud 1L piima keskmine hind on püsinud 0,55€ juures. Soodsaimalt müüvad piima Säästumarketid ja Prismad Tallinnas ning Maxima X Tallinnas, Tartus ja Viljandis hinnaga 0,50€ 1L.

Punane jahutatud värske kala (lõhe või forell) 1 kg keskmine hind jääb vahemikku 7,20 - 8,69€. Jahutatud sealiha kaelakarbonaadi keskmine hind jääb vahemikku 4,66 – 7,29€.

Juunis ei ole meie poolt vaadeldud teenusteosutajad  oma hindasid muutnud. Ka varakult alanud rannahooaeg ei ole veel ujulate hindasid langetanud.

Kingsepa teenuste osas jääb naiste kingapaaril väikeste kontsaplekkide vahetus hinnavahemikku 3,83€ Jõhvis ja kuni 8,70€ Tallinnas ning meeste kingadel jääb suurte kontsaplekkide vahetus hinnavahemikku 5,11€  Jõhvis ning kuni 12,80€ Tallinnas.

Soodsaimad keemilise puhastuse hinnad on Tallinnas Kemox OÜ-l, kus seeliku saab puhtaks 2,56€  ja viigipüksid 2,24€ eest.

Retseptita ravimite hinnad apteekides on langenud sõltuvalt müügiketist. A apteegi ketis on langenud Ibumetin 400mg (10tk) hind 1,71€-lt 1,45€-le ja Ibumaxi 400mg (10tk) hinnad + apteegi ketis 1,60€-lt 1,39€-le. Theraflu ND 1000mg (10tk karbis) hind on mõlema keti vahel ühtlustunud makstes pea kõikjal 5,94€. Stabiilse hinnaga 8,35€ on Aspirin 500mg (100tk) ja Paracetamol Grindex 500mg (20tk) karbis hinnaga 1,11€.

Sooduskupongide (e. voucherite) müük, millega pakutakse tavapärasest soodsama hinnaga kaupu ja teenuseid erinevate ettevõtete juures, on viimase aasta jooksul kogunud populaarsust nii tarbijate kui kauplejate seas. Hinnanguliselt on selliseid vahenduskeskkondi ligikaudu paarkümmend.

Põhilised probleemid tarbijatel seoses voucherite müügiga on seotud ebapiisavate või keeruliste tingimustega. Sageli ei loe tarbijad enne sooduskupongi ostmist  tingimusi korralikult läbi, mistõttu  ei märgata, et teatud tähtpäevaks on vaja ennast teenusepakkuja juures registreerida või et voucher kõikidele kaupadele ja teenustele ei laiene vms. Tarbijakaitseametisse on  laekunud kaebusi tarbijatelt, kes on ostnud voucheri, kuid ei saa seda kasutada – vouchereid müünud ettevõte ei tegutse.

Võimalike probleemide ennetamiseks soovitame:

• enne voucheri ostmist vaata ja võrdle soovitud toodete või teenuste hindu teiste pakkujate juures. Mõnikord võib selguda, et soodustust pakkuva ettevõtja teenus ongi tavapärasest kallim ja konkurent pakub sama asja hoopis odavamalt;
• kontrolli  enne voucheri ostmist kas internetist või soovitavalt kohapeal, kas ettevõte reaalselt ka tegutseb;
• enne raha ülekandmist veendu, et tegemist on reaalse vahendusega – helistage ettevõttesse, mille voucherit soovite osta ja kontrollige, kas nad on kampaaniast teadlikud. Uurige vajadusel Äriregistrist ja internetist, kui kaua vahendaja on tegutsenud, kas varem on ilmnenud probleeme – selline info levib foorumites väga kiiresti. Kui tekib kahtlus, siis pole mõtet riskida.

Juhime tarbijate tähelepanu ka asjaolule, et tulenevalt võlaõigusseadusest  saab tarbija interneti vahendusel ostetud sooduskupongist 14 päeva jooksul loobuda ja oma raha tagasi küsida. Siin tuleb siiski arvestada, et võlaõigusseadus lubab kauplejal mitte taganeda lepingust, mis on sõlmitud veoteenuse, majutusteenuse, meelelahutusteenuse või toitlustusteenuse osutamiseks teatud aja jooksul või kui ostetav kaup või teenus valmistatakse eritellimusena just sellele kliendile. Lihtsamalt öeldes – näiteks erinevatest piletitest või söögikohtade voucheritest ei saa seaduse järgi taganeda.

Tarbijakaitseamet soovitab siiski eelistada vahendajaid ja kauplejaid, kes võimaldavad taganeda igasugustest voucheritest. Enne voucheri ostmist tuleb vahendaja tingimustest lugeda, kelle poole peab taganemisavaldusega pöörduma – kas vahendaja või kaupleja poole, kelle teenuse kasutamiseks voucher on ostetud. Tegutsevad vahendajad kasutavad erinevaid skeeme, kuid lõppkokkuvõttes on lepingu pooleks siiski kaupleja, kellel on ka raha tagastamise kohustus, kui vahendajaga ei ole teistmoodi kokku lepitud.

Taganemise korral on tarbijal õigus tagasi saada voucheri eest tasutud summa, mitte teenuse tegelik maksumus, nagu sageli arvatakse.

Tarbijakaitseameti palvel andis Eesti Silmakirurgide Seltsi (ESKS) ekspertarvamuse kümne toote märgistuse loetavusele.  Nii tarbijakaitseseaduse kui ka toiduseaduse kohaselt peab tootele lisatud eestikeelne märgistus olema loetav. ESKS-ile esitatud kümnest tootest kõik osutusid raskesti loetavateks või loetamatuteks ning seetõttu on algatatud menetlus tootja, maaletooja või levitaja suhtes.

 Mitteloetava märgistusega tooted on avastatud erinevatest kauplustest üle Eesti ja need on järgmised:

·         Rimi erinevate lillede mesi 300g

·         Levinda puuviljamaitselised täidisega närimiskommid 100g

·         Roshen piimatäidisega karamellid Strawberry and Cream 150g

·         Energiajook Hustler Strong 500ml

·         Mänguasi Power Rangers häälega telefon

·         Belle Jardin Young and Happy meigieemaldusvahend 2 in 1 200ml

·         Beebiõli I&Mama baby oil gel 200 ml

·         Lastešampoon Sipsik (Karapuz) 170ml

·         Dekoratiivne küünelakk Art Nail

·         Sääsetõrjevahend Agent

Tootjate või maaletoojate suhtes on algatatud menetlused ning ettevõtjad on kohustatud viima toodete märgistuse nõuetega vastavusse.

 Kui tarbija märkab halvasti- või mitteloetava teabega kaupu, siis palume sellest teada anda Tarbijakaitseametile.

 

 

Käesoleva aasta maikuus testiti Tarbijakaitseameti tellimusel raskemetallide sisaldust lastekosmeetikatoodetes ja dimetüülfumaraadi (DMF) sisaldust jalatsites. Kõik testitud tooted vastasid nõuetele.

Tarbijakaitseamet kontrollis raskemetallide (kaadmium, kroom, plii) sisaldust lastekosmeetikatoodetes.

Kontrollimise käigus võeti ja edastati Terviseametile testimiseks kolm toodet:

1.      Make-up „Girly girlz“, tootja Toi-Toys BV (Holland), importija Palulaton OÜ, testimiseks võetud ettevõtte Hedvig AS kauplusest „Kuusalu Perepood“;

2.      Lauvärv „Väike haldjas“, tootja OOOO „Belor-Dizain“ (Valgevene), importija Laminto OÜ, testimiseks võetud ettevõtte Laminto OÜ kauplusest „L´Cosmetic“;

3.      Meigikohver „Star Model“, tootja Five Stars H.K. Ltd (Hiina), levitaja Novalux AS, testimiseks võetud ettevõtte Novalux AS kauplusest „Novalux“.

Terviseameti testimistulemuste kohaselt olid kõik testitud lastekosmeetikatooted vastavuses sotsiaalministri 20.04.2004 määruse nr 32 „Kosmeetikatoodete märgistamise nõuded“ nõuetega märgistuse osas ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 03.09.2010 määruse nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ uuritud näitajate osas (kaadmium, kroom, plii). Raskemetallid võivad põhjustada väga erinevaid tervisehäireid alates allergiast, kehvveresuse põhjustamisest kuni närvisüsteemi ja reproduktiivsüsteemi kahjustamiseni.

Dimetüülfumaraadi (DMF) sisaldus jalatsites  

Tarbijakaitseamet tellist dimetüülfumaraadi (DMF) sisalduse testimise kolmes paaris jalatsites mis võeti  tollilaost ning Selver AS Pirita kauplusest. DMF on aine, mida kasutatakse peamiselt niiskuse eemaldamiseks tootelt transportimise ja ladustamise ajal. Dimetüülfumaraat võib põhjustada kontaktdermiiti ning kujutab tarbijale tõsist ohtu. 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 21 ei lubata alates 01.maist 2009 Euroopa Liidu liikmesriikide turule enam dimetüülfumaraati (DMF) sisaldavaid tooteid.

 

Tarbijakaitseamet on tõhustanud reisikorraldajatele suhtes järelevalvet juba mõnda aega, kuna eelmisel aastal sattus makseraskustesse mitu reisifirmat. Teiste ettevõtete hulgas tugevdati kontrolli ka OÜ Estour üle, kuid ettevõtte raamatupidamises makseraskused ei kajastunud.

17. mail 2011 pöördus Tarbijakaitseamet reisikorraldaja OÜ Estour poole meeldetuletusega, et ettevõtte nõuetekohane ja  tegevuse eelduseks olev kohustuslik garantiileping, tagamaks pakettreisitasude jm turismiseaduses loetletud kohustuste täitmist, lõpeb 27.05.2011. Meeldetuletuskirjaga kohustas Tarbijakaitseamet reisikorraldajat tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikud sammud, sh esitama koopia uuest tagatislepingust Tarbijakaitseametile.

26.05.2011 esitas reisikorraldaja OÜ Estour esindaja Tarbijakaitseametile pikendatud garantiikirja lisa  koopia summale 200 000 eurot.  Eelmise garantiikirja lisa tagatissumma oli 7 mln krooni. Ettevõte selgitas, et tagatise vähendamise põhjuseks oli ümberarvestus pakettreiside korraldamise plaanides perioodiks 27.05.2011-27.05.2012, mille kohaselt reisikorraldajal jääb vaid üks tšarterlend nädalas alates 19.06.2011. Tagatise suuruse kohustus on määratud Turismiseaduse paragrahviga 15.

03.06.2011 järelevalve käigus vormistas Tarbijakaitseamet OÜ Estour kontoris kohapeal kontrollakti tagatise vastavuse kindlaks tegemiseks turismiseaduses sätestatud nõuetele ning lõpetas 07.06.2011 OÜ Estour esitatud raamatupidamisdokumentidega tutvumise. Estour OÜ-l ei olnud kontrollimise hetkel täitmata kohustusi kolmandate poolte ees ega maksuvõlga.

Saadud andmete põhjal ning teostatud analüüsi tulemusel pöördus 14.06.2011 Tarbijakaitseamet täiendavalt OÜ Estour poole sooviga, et reisikorraldaja esitaks tagatise suuruse ja rahaliste vahendite piisavuse kindlaks tegemiseks täiendavaid andmeid: millistel tingimustel on sõlmitud lepingud reisikorraldaja ja tegelike teenuse osutajate vahel, kas lendude eest on tasutud ettemaksu põhimõttel ning kas majutuse eest tasumine reisikorraldaja poolt toimub enne teenuse reaalset osutamist või tagantjärele. Kõik sellised asjaolud, sh ka lennukohtade arv ning sihtkoha kaugus lähtekohast, omavad tähendust turismiseaduse § 15 lg 1 tähenduses.

Selline analüüs ja järelevalve on tavapärane Tarbijakaitseameti praktika reisikorraldajate suhtes.

Soovitud dokumente ja tõendeid reisikorraldaja Tarbijakaitseametile ei esitanud (tähtaeg oli 20.06.2011), vaid selle asemel teatas ettevõte 17.06.2011, et ei suuda täita pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi.

Pärast teate saamist asus Tarbijakaitseamet välja selgitama, kas ja kui palju asub tarbijaid väljaspool Eestit ja võttis ühendust lennuvedajaga. Ka pöördus amet kirjaliku märgukirjaga politsei poole, palvega analüüsida maksejõuetuse saabumise asjaolusid. Teavitasime koheselt kõiki Eestis tegutsevaid pankasid tekkinud olukorrast ning muuhulgas ka Pangaliitu. Andsime teada AS Swedbank’le tagatise juhtumist ja selle avamise protsessist. Samuti informeerisime Eesti Turismifirmadeliitu ning avalikkust.

Tarbijakaitseamet kinnitab, et seadusest tulenevat alust Estour OÜ pakettreiside müügi peatamiseks Tarbijakaitseametil enne Estour OÜ maksejõuetuse teate esitamist so 17.06.2011  ei olnud.

Turismisektoris on tarbijate õigused tavapärasest praktikast enam kaitstud, kuna on loodud kohustuslik tagatise nõue – eesmärgiga tagada reisiettevõtte maksejõuetuse tekkimisel eelkõige  reisijate naasmise Eestisse. Seda läks vaja möödunud aastal, kui makseraskustesse sattus As Top Tours.

Tagatise suuruse ja piisavate rahaliste vahendite seadmise kohustus oma klientide turvatunde ja majandushuvide kaitse eesmärgiks lasub reisikorraldaja/reisiettevõtja vastutusel. Tagatise suuruse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamine on reisiettevõtja kohustus vastavalt turismiseaduse §-le 15 lg 6 – sellist hindamist peab reisikorraldaja esindaja teostama pidevalt ja järjekindlalt.

21. juuni seisuga on Tarbijakaitseametisse laekunud 174 avaldust OÜ Estour klientidelt. Nõuete kogumine jätkub kuni 24.juulini, peale mida saab öelda, milline on nõuete koguarv. Nõuete hindamise ja rahuldamisele kuulumise osas otsustuse tegemise lõppaeg tehakse avalikkusele teatavaks peale nimetatud tähtpäeva möödumist. Igale nõude esitanud tarbijale teatatakse tema nõude osas vastuvõetud lahendist personaalselt.

Estouril on kehtiv tagatis suuruses 200 000 eurot, mis on seatud Swedbangas. Tagatisest kulus 1300 eurot reisijate Eestisse naasmise korraldamiseks, ülejäänu 198 700 eurot jagatakse kõikide avalduse esitanute vahel proportsionaalselt.

 

Seoses Estour OÜ  maksejõuetuse juhtumiga ning tarbijate avalduste vastuvõtmisega korraldame Tarbijakaitseametis täiendava tarbijate vastuvõtu ka homme ja ülehomme järgnevalt:

21. juuni kl 9.00 – 15.00

22. juunil kl 9.00 – 13.00

 

Eesti keelse Tarbijakaitseametile esitatava avalduse vormi koos juhendiga leiate http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15026

Vene keelse tarbijakaitseametile esitatava avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15028  
 

Kui reis osteti otse Estour OÜ-lt  (vahendajaid /reisibüroosid kasutamata) -  avaldus koos koopiatega nõuet tõendavatest dokumentidest (reisi leping/voucher ja maksekinnitus) esitada Tarbijakaitseametile aadressile Tallinn, Rahukohtu 2, 10130 või e-mailil info at tarbijakaitseamet dot ee  hiljemalt 24. juuli 2011. Avaldusele tuleb lisada ka oma pangakonto number. Tähtajaks esitamata nõuded ei kuulu rahuldamisele.  

Kui reis osteti mõnest reisibüroost (mitte Estour OÜ’lt) vahendajate vahenduse -  avaldus koos koopiatega maksekinnitusest ja lepingutest esitada vahendajale, kes edastab oma kohustuse täitmist (st Estouri’ le raha edastamist) tõendava dokumendiga koos nö oma klientide kaebused samuti 24. juuli 2011.

 

17.06.2011.a  teatas reisikorraldaja Estour OÜ  Tarbijakaitseametile, et lõpetab oma tegevuse seoses makseraskustesse sattumisega ning suutmatusega täita pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi.

Tarbijakaitseamet palub kõiki tarbijaid (füüsilisi isikuid), kes on tasunud nimetatud reisiettevõtjale reiside eest, mis on ära jäänud või jäävad ära, esitada selle kohta avaldus alljärgnevalt

Kui reis osteti otse Estour OÜ-lt  (vahendajaid /reisibüroosid kasutamata) -  avaldus koos koopiatega nõuet tõendavatest dokumentidest (reisi leping/voucher ja maksekinnitus) esitada Tarbijakaitseametile aadressile Tallinn, Rahukohtu 2 10130 või e-mailil info at tarbijakaitseamet dot eeinfo at tarbijakaitseamet dot eeinfo at tarbijakaitseamet dot ee  hiljemalt 24. juuli 2011. Avaldusele tuleb lisada ka oma pangakonto number. Tähtajaks esitamata nõuded ei kuulu rahuldamisele.

Kui reis osteti mõnest reisibüroost (mitte Estour OÜ’lt) vahendajate vahendusel -  avaldus koos koopiatega maksekinnitusest ja lepingutest esitada vahendajale, kes edastab oma kohustuse täitmist (st Estouri’ le raha edastamist) tõendava dokumendiga koos nö oma klientide kaebused samuti 24. juuli 2011.

Tarbijakaitseamet tuletab reisibüroodele meelde, et dokumentide vormistamine  sh reisilepingute allkirjastamine  tagantjärgi ei ole aktsepteeritav. Kui mõni reisibüroo, kes on müünud tarbijatele Estour OÜ reisi palub allkirjastada leping tagantjärgi, siis  informatsiooni selliste ettepanekute kohta edastada ameti meilile info at tarbijakaitseamet dot eeinfo at tarbijakaitseamet dot eeinfo at tarbijakaitseamet dot ee.

Eesti keelse Tarbijakaitseametile esitatava avalduse vormi koos juhendiga leiate http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15026

Vene keelse tarbijakaitseametile esitatava avalduse vormi koos juhendiga leiate siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=15028

Krediitkaardiga reisi eest tasumisel palume viivitamatult võtta ühendust pangaga.

Samuti palub Tarbijakaitseamet nendel tarbijatel,  kes sõlmisid reisikindlustuse ning mille reisikindlustuses tekkinud olukord on märgitud kindlustusjuhtumina, võtta ühendust kindlustusandjaga.

Täna jõudis Eestisse viimane reisikorraldaja Estour lend reisijatega. Jäänud on veel 13 inimest ja ka nende tagasilennu eest on hoolitsetud.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tänab kõiki, kelle toetus on olnud ametile viimastel päevadel väga oluline, tänu millele sai võimalikuks Eesti reisijate kiire naasmine Tallinna. Tarbijakaitseamet tänab reisikorraldajaid Novatours, Fiji-Travel ja Teztour abi eest reisijate tagasikorraldamisel.

Tarbijatele, kelle reisid on tühistatud, esitab Tarbijakaitseamet täpsemad juhised esmaspäeval 20.06.2011 avaldades info ameti veebilehel http://www.tarbijakaitseamet.ee/estour-ou-maksejouetusega-seonduv/  ja meedia vahendusel.

Juhime tarbijate tähelepanu asjaolule, et nõuete kogumise tähtaeg saab olema piisavalt pikk, et kõik tarbijad saavad oma avaldused esitada.

 

17.06.2011.a  teatas reisikorraldaja Estour OÜ Tarbijakaitseametile, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi tarbijate ees.

Estour OÜ-l on 200 000 euro suurune tagatis, millise kasutamise üle otsustab vastavalt Turismiseadusele Tarbijakaitseamet. Tulenevalt Estour OÜ vastavasisulisest avaldusest on Tarbijakaitseamet käesolevaks hetkeks ka tagatise avamise algatanud. 

 Seoses eeltooduga tühistatakse kõik Estour OÜ poolt korraldatud reisid  ning kõik lennud Tallinnast alates 18.juuni 2011 on tühistatud.

 Tarbijakaitseametile teadaolevalt on käesoleval hetkel tagasilendu ootamas tarbijad Türgist Antalyast (18 juunil) kokku 136 inimest, millest 43 on Sky Travel OÜ kliendi ja 19. juunil Kreetalt 138 inimest (kõik on Estour OÜ kliendid). Kinnitamata andmetel kõikide reisijate majutuse eest on tasutud.

Lennuvedaja Smartlinx on kinnitanud ametile, et kõik 18. ja 19.juunil tagasiootavad reisijad Türgist (Antalya) ja Kreetalt (Iraklion) tuuakse koju vastavalt esialgselt kinnitatud lennuplaanile.

 Turismiseadus § 15 lg 1 näeb ette, et tagatise kasutamise esmaseks eesmärgiks on reisijate reisilt tagasitoomine, reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest ning tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.

Tarbijakaitseamet esitab täpsemad juhised tarbijatele, millise tähtaja jooksul ootab amet tarbijate avaldusi, kelle reisid on tühistatud, esmaspäeval, so 20.06.2011, kuna praegusel hetkel on Ameti prioriteediks tarbijate naasmise tagamine lähtepunkti.

Facebook keskkonnas on ülekutse 22.juulil toimuvale üritusele „Teeme oma rannapeo!“. Ürituse toimumispaigaks on märgitud Andineeme rand, Kuusalu vald, Harjumaa. Üritusel osalemiseks on andnud oma nõusoleku 15300 inimest ning ca 7000 on osalemise osas kõhklevad.

Tarbijakaitseametile teadaolevalt ei ole ürituse korraldajatel 16.06.2011 seisuga kooskõlastusi ning vajalikke lubasid ürituse läbiviimiseks. Mistõttu tuleb asuda seisukohale, et 16.06.2011 seisuga sellist väljakuulutatud üritust Andineeme rannas Kuusalu vallas ei toimu ning piletite müük ja müügiks pakkumine on keelatud ja hetkel  Piletilevi vahendusel ka peatatud.

Iga avalik üritus vajab kooskõlastust ja luba kohaliku omavalitsuse poolt ning piletite müük  enne seda on keelatud.  Juhime tähelepanu asjaolule ning paneme kõikide ürituste korraldajatele südamele, et selline käitumine ja üleskutsete edastamine sotsiaalmeedia keskkondadesse on vastutustundetu ning või kaasa tuua ettenägematult tõsiseid ja ka traagilisi tagajärgi.

Tarbijakaitseamet soovitab isikutele, kes on avaldanud soovi osaleda kõnealusel üritusel, suhelda ürituse korraldajatega sotsiaalmeediakanali kaudu ning enne üritusele minemisele asumist täpsustada, kas üritus on saanud vajalikud kooskõlastused ja üritus üldse toimub. 

Viimastel kuudel on sagenenud kaebused seoses e-kauplusega www.olmetehnika.ee ja www.olmetehnika.eu (erinevad domeenid), mis teeb nimetatud e-poest ühe problemaatilisema e-kaupleja Tarbijakaitseameti praktikas. E-kauplust haldab Technology Broker.

Peamisteks probleemideks on tarneaegade viibimine kodulehel reklaamitud 1-5 päevast kordades pikemaks. Kui tarbija soovib sellisel juhul lepingust taganeda, viibib ettemaksu tagastamine sageli kuude pikkuseks. Tarbijatel on probleemide korral sageli keeruline ettevõttega kontakti saada, telefonidele ja e-mailidele ei vastata või  on suhtlemine ebaviisakas. Mitmel juhul on tarbijad avaldanud nördimust, et vahetult enne kauba tarnimist tõstetakse kauba hinda või pakutakse asenduseks kallimat toodet.

Tarbijakaitseameti sekkudes saavad kõik kaebused küll varem või hiljem lahendatud, kuid tarbijatel on selleks ajaks kulunud väga palju närve ja kannatust.Vaatamata Tarbijakaitseameti korduvatele hoiatustele ilmnevad sarnased probleemid pidevalt uuesti, mistõttu, juhime tähelepanu, et nimetatud veebipoodidest tellinutel tuleb olla valmis ebameeldivusteks.

Mais pöördusid tarbijad kaebuste, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku  2578 korral (märtsis 3266).

Kaebuseid esitati Tarbijakaitseametile mais 117 (aprillis 113), neist 44 olid seotud teenustega, 1 kaebus oli seotud toidukaupadega ning 73 tööstuskaupadega. Kirjalikke järelepäringuid tehti 430 (aprillis 441),  mis jagunesid järgmiselt – 240 teenuste, 91 tööstuskaupade ja 17 müügiedenduse kohta.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati maikuus kokku 2131 korral (aprillis 2024).

Kõige enam pöörduti ameti poole ka aprillis tööstuskaupadest arvutite ning muude tehnikatoodetega, samuti ka jalatsite ning rõivastega seoses. Teenuste osas kuulus esikolmik internetikaubandusele, turismiteenustele ning telefoniteenustele.

Tarbijakaitseamet koostas mais kaubandus- ja teenindusettevõtetele 374 kontrollakti ning 44 õiendit. Kontrollimise põhjal tehti 49 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 1805  eurot.

Tarbijakaitseamet kontrollis  järelevalve korras  erinevates piirkondades üle Eesti taadeldavate kaalude täpsusnõudeid ja taatluskehtivusaegade korrektsust, mis on  sätestatud mõõteseadusega ja  majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

45 kontrollitud  kaalust olid 8 taatlemata (Ida- Virumaal 4, Saaremaal 2, Harjumaal ja Tallinnas 1 korral). Mitmed  kauplejad (eelkõige Ida-Virumaal) tõid peamiselt põhjenduseks, et varem sealkandis tegutsenud taatleja ei tööta enam. Tarbijakaitseamet juhib ettevõtjate tähelepanu, et kaubandustegevuses kasutatavad hinnanäidikuga või hinnanäidikuta trükiseadmega või trükiseadmeta elektroonsed, elektromehaanilised või mehaanilised  mitteautomaatkaalud klass III,  on taatluskehtivusaeg 1 aasta.  Taatlemise eest peab hoolt kandma kaupleja.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus mais 21 istungit (aprillis 19). Neist 4 rahuldati tarbija kasuks, 7 lahendati kokkuleppe käigus, 7 jäeti rahuldamata ning 3 väljus komisjoni pädevusest.

Kõige enam oli ka maikuus istungeid jalatsite teemal (7 istungit). Komisjoni otsuseid ei täitnud Kuldan Trading OÜ (smaragdidega kuldsõrmus) ning Kronion OÜ (kauplus „Sabo“, Lootsi 7, Tallinn).  Viimasest ostis tarbija naiste nahksaapad.

Tarbija väitel jõudis ta jalatseid kanda neli päeva, siis purunes  vasaku poolpaari  pealisnahk.  Kaupleja ekspertiisi tulemused näitasid, et defekt on tingitud valest kandmisest ja hooldusest. Komisjon otsustas tarbija kaebuse rahuldada, kuna ei leidnud, et tarbija oleks süüdi defektide tekkimises. Jalatsid olid muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuteks praktiliselt esimesel kandmisnädalal.

 

Mais kontrollis Tarbijakaitseamet kahes vääringus hindade avaldamist kokku 355-l korral ning rikkumisi avastati 26 korral (7%). See on ühtlasi 2011.aasta statistikas väikseim rikkumiste protsent.

Suurimaks rikkumiseks oli kroonihinna osaline puudumine (52 %), millele järgnesid selle täielik puudumine (30 %) ja hindade vale ümardamine (18 %). Vale kursi kasutamist ja muid kahes vääringus hinna avaldamisega seotud rikkumisi ei avastatud.

Eelmisel kuul määrati trahve kokku 279 euro (4365,40 krooni) eest ning 19 menetlust on pooleli.

Nagu aprillis, nii helistati ka mais euroküsimustes  Tarbijakaitseameti infotelefonile 11-l korral. Kirjalikke järelepäringuid laekus poole võrra vähem kui aprillis ehk 3. Tarbijate vastuvõttu keegi maikuus euroküsimustega enam ei pöördunud.

Alates 1. juulist 2010 on kahes vääringus hindade esitamise nõuete täitmist  kontrollitud 6563-s ettevõttes, millest rikkumisi avastati 1494-s. Trahviotsuseid on tehtud 359 kogusummas 12 943 eurot (202 514 krooni).

Tarbijakaitseamet jätkab kahes vääringus hindade kontrollimist käesoleva kuu lõpuni.

 

Tarbijakaitseamet tuvastas 09.06.2011 järelevalve käigus, et end reisiettevõtjana tutvustav Euroclub Company OÜ  (registri kood 11372130) puudub kohustuslik registreering majandustegevuse registris ning samuti pole ettevõttel ka tagatist.

Euroclub Company OÜ   pakub oma koduleheküljel www.est.euroclub.ee  pakettreise nt Türki, Bulgaariasse jms.

Vastavalt turismiseaduses sätestatule on reisiettevõtja tegevus lubatud vaid juhul, kui tal on registreering ning kohustuslik tagatis. Mõlema eelmainitu puudumisel alustas Tarbijakaitseamet Euroclub Company OÜ  suhtes menetlust ning tegi ettekirjutuse seadusevastase tegevuse peatamiseks.

Tarbijakaitseamet juhib muuhulgas  reisikorraldajate tähelepanu sellele, et pakettreiside edasimüügivõimalust ei saa edasi anda isikutele, kellel puudub turismiseadusele vastav tegevusluba ja tagatis.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et reisiettevõtet valides tuleb kindlasti kontrollida, kas tollel on olemas registreering ning tagatis. Mõlemaid saab kontrollida Majandustegevuse registrist: http://mtr.mkm.ee/.

 

Tarbijakaitseamet avastas tarbijalt saadud vihje alusel Maxima kauplustest nõuetele mittevastavad taastäidetavad pulberkustutid ReinoldMAX Stop Fire 1kg. Maxima ostab kõik kustutid tarbijatelt tagasi.

Tarbija pöördus ameti poole, kuna Tamrex Ohutuse OÜ keeldus kontrollimast tarbija poolt Maxima kauplusest (Tartu, Võru tänav 55F) ostetud taastäidetavat pulberkustutit väitega, et nimetatud toodet ei saa kontrollida.

Tarbijakaitseamet võttis Maxima kauplusest testimiseks taastäidetava pulberkustuti ReinoldMax Stop Fire 1kg ning esitas selle Tamrex Ohutuse OÜ-le vastavuse hindamiseks.

Testimise tulemusena selgus, et toode ei vasta nõuetele järgmistel põhjustel:

1.      tegemist ei ole pulberkustutiga, kustutusaineks on tegelikult vaht;

2.      toote märgistusel toodud toote efektiivsusklassi on teadlikult muudetud (sellist efektiivsusklassi reaalselt standardites ei eksisteeri)

3.      kasutusjuhendis kirjeldatud viisil „eemalda kaitsesplint ja vajuta pihusti kangi“ ei ole võimalik toodet aktiveerida, kuna tegelikult tuleb kaitseriiv sisse vajutada ja päästik alla vajutada.

4.      toote kasutusjuhendis on kirjas, et tulekustutil tuleb perioodiliselt kontrollida rõhuanduri näitu, kuid tegelikult on ReinoldMax kustuti aerosoolpudelisse pakendatud kustutusvahend, millel puudub rõhu mõõtmise võimalus.

5.      kustuti ei ole taastäidetav.

Tarbijakaitseamet edastas testimistulemused Maxima Eesti OÜ-le ning nende 23.05.2011 selgituste kohaselt on kõik kauplustes olevad 196 tulekustutit müügilt eemaldatud ja tarnijale tagastatud.

31.05.2011 a avastati järelevalve käigus et nimetatud tulekustuti on endiselt Tartus, Maxima kaupluses (Võru 55F) müügil. Tarbijakaitseamet koostas Maxima Eesti OÜ-le ettekirjutuse toote levitamise lõpetamiseks ning algatas ka väärteomenetluse.

Tarbijakaitseamet juhib tarbijate tähelepanu, et kõik tarbijad, kes on ostnud kustuti ReinoldMAX Stop Fire 1kg, pöörduge lähimasse Maximasse ja Teilt ostetakse toode tagasi. Kõikidest kõrvalekalletest palume teavitada Tarbijakaitseametit.

 

Tarbijakaitseamet kontrollis aprillis ja mais  toiduainetes sisalduvaid asovärve 41 korral. Rikkumisi on avastatud 9 korral, nende alusel on alustatud menetlused.  

Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas ka  toidutööstuses ning mis ülemäärasel tarbimisel võivad  ülitundlikel inimestel tekitada tervisehäireid.

Lähtuvalt eelnevast peab Euroopa Ühenduse määruse nr 1333/2008 kohaselt olema esitatud lisateave koos toiduvärvi nimetuse või E numbriga „võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“ järgmiste toiduvärvide puhul:

·         Päikeseloojangukollane (E110)

·         Kinoliinkollane (E104)

·         Asorubiin (karmoisiin) (E122)

·         Võlupunane (E129)

·         Tartrasiin (E102)

·         Erkpunane 4R (E124)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008   artikkel 31 s kohaselt võib toite, mis ei vasta artikli 24 sätetele ning mis on lastud turule või märgistatud enne 20. juulit 2010, turustada nende minimaalse säilivusaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva lõpuni. Seega võib praegusel hetkel veel müügil olla tooteid mida on lubatud müüa ilma lisateavet esitamata. Tarbijakaitseamet selliseid tooteid leidnud ei ole,  kuid sellest tulenevalt tuleb selgitada iga juhtumi korral toote tootmiskuupäev või millal on Eesti turule lastud.

 

Järgnevalt loetelu ja lühikirjeldus rikkumistest:

1.      Lahtised kommid Candy King. Müügikohas Forum Cinemas  Aktsiaseltsi kaupluses  oli üleval teave „Ei sisalda sünteetilise värvaineid“, kuid ühe kommisordi koostises oli toiduvärv E-104 (kinoliinkollane). Kuigi lahtiste kommide müügikohas ei ole lisateabe esitamine nõutav, ei tohi see olla ka eksitav, mistõttu sünteetiliste värvainete puudumisest teavitav silt eemaldati ning tänaseks on nimetatud komm ka sortimendist kõrvaldatud. Tänaseks on puudus kõrvaldatud.

 

2.      Poola päritolu suhkruvatil Candy Floss (maaletooja Severi Kaubandus OÜ) oli toiduvärvidele esitatav lisateade olemas, kuid  kirjule taustale prinditud tekst ei olnud kergesti märgatav ega loetav. Tänaseks on osaliselt puudus kõrvaldatud.

 

3.      Müügilt tuvastati (Brutar OÜ) pakendatud tort, milles on kasutatud toiduvärve E102 ja erkpunane  (E124). Tortide lühikese realiseerimisaja tõttu on võimalik probleem  lahendada märgukirjaga.  Tänaseks on puudus kõrvaldatud.

 

4.      Jõhvikamaitselise tugevalt karboniseeritud karastusjook (maaletooja OÜ Beniit) sisaldas toiduvärve asorubiin (E 122) tatrasiin (E102), kuid nõuetekohane lisateave puudus. Joogi tootmiskuupäev pudelil on 16.08.20. Tänaseks on osaliselt puudus kõrvaldatud.

 

5.      Pumatikoogil (Astri Tootmine OÜ) oli  teave: sisaldub värvaine E124, kuid puudus täiendav nõuetekohane hoiatus. Tänaseks on puudus kõrvaldatud.

 

6.      Maiasmoka kaubamärgiga marmelaadikommid (pakendaja Kommivabrik OÜ)

 sisaldavad toiduvärve E104 E110 ja E134. Ettevõtja sõnul on sünteetilised toiduvärvid kommides asendatud looduslike värvidega, mille kohta esitati ka toote sertifikaat.  Informatsioon edastatud Harjumaa Veterinaarkeskusele hulgikauplejale ettekirjutuse tegemiseks.

7.       Leedu päritolu Kilingai kissellipulbrid (Servest Grupp OÜ) sisaldavad toiduvärve                asorubiin  (E122) ja erkpunane  (E124). Maaletooja on vastanud, et on aasta algusest muutnud toote koostist. Vana märgistusega tooteid olevat laos umbes 2- 2,5 kuu jagu. Ka see juhtum edastatakse  menetluseks  Harjumaa Veterinaarkeskusele. 

Kontrolli tulemusena võib väita, et kõik tuntumad ettevõtjad on karastusjookidest ja kommidest sünteetilised toiduvärvid välja viinud ning asendanud need looduslikega.  Odavamates karamellkommides siiski kasutatakse ka sünteetilisi toiduvärve,  kuid samas on lisateave nõuetekohaselt esitatud. 

Tarbijakaitseamet jätkab asovärvide kontrollimist ning kuna toiduvärve kasutatakse palju ka kisselli-  ja tarretisepulbrites ning kookide valmistamisel, siis tuleb teravamat tähelepanu pöörata just neile.  Samuti on kavas testida ka mõningaid tooteid, mis märgistuse järgi sisaldavad looduslikke toiduvärve.

 

Maikuus vaadeldi jaekaubanduses ja teeninduses hindu Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Kuressaares ning soodsaim ostukorv hinnavaatluse põhjal oli Kuressaare Säästumarketis, kalleim aga Jõhvi Selveris.

Maikuus odavnesid mitmete köögiviljade hinnad, välja arvatud värske kapsas ja odavad õunad, mille hinnad olid võrreldes eelmise kuuga tõusnud. Samuti tõusis odavaima suhkru kilohind, mis aprillis oli veel keskmiselt 1,13€, kuid mais 1,23€. Kui võtta aluseks eelmise aasta maikuu suhkru hinnad vahemikus 0,6 € - 0,8 €, on hinnad tõusnud veidi enam kui kaks korda. Soodsaim suhkur 1,18€ oli käesoleva aasta mais müügil Säästumarketites ja Maksima X kauplustes.

Maikuu suurim hinnamuutuja on olnud Pauligi kohv President, mille 500 gr paki hind  jätkuvalt tõuseb, ulatudes olenevalt poest mais juba 5,25€-ni. Keskmine hind jäi 4,57€ juurde. Eelmise aasta maikuus oli sama kohvi hind vahemikus 2,6 – 3,3 €. Võrreldes aastatagusega on tõusnud kõikide kohvide hinnad – nt Kulta Katrina (500g) maksis eelmisel aastal 2,7 – 3,2 €, käesoleva aasta maikuus 4,25 – 4,9 €; Gevalia (450g) oli eelmise aasta mais 2,9 – 3,2 €, nüüd aga 3,9 – 4,9 € pakk.

Werol Tehased rapsiõli 1 L hind on aasta alguse keskmise hinnaga (1,90€) võrreldes muutunud 36% ning maksis mais keskmiselt 2,60€ liitri eest. Eelmise aasta maikuus maksis nimetatud õli vahemikus 1,53 – 1,9 €.

Võrreldes eelmise kuu hindadega ei ole mais iluteenuste osutajad - meeste- ja naiste juustelõikus ning maniküür - oma hindasid tõstnud. Samuti on hinnad stabiilsed püsinud pangateenustel, keemilise puhastuse ning ujula teenustel.

Kingsepateenustest on kontsaplekkide vahetus Saaremal kallinenud ligikaudu 10%.

Taksofirmadest on oma tariife tõstnud Sõbratakso Tallinnas. Keskmine hinnatõus on 15,8%, kõige enam tõusis 1km tariif 0,34€-lt 0,42 €-le . Aasta tagasi oli Sõbra Takso 2 km tariif ca 0,3 €.

Toitlustusettevõtetest on hinnad tõusnud nii söögil kui joogil Alfredi pubis ja restoranides Beer House Tallinnas kui ka Sõprade Juures ja Püssirohukeldris Tartus. Tass kohvi maksab maikuus alates 0,6st kuni 1,8€-ni  (viimast restoranis BeerHouse).   Eelmisel aastal jäi kohvi hind toitlustusasutustes hinnavahemikku 0,58 – 1,6 €.

Aprillis pöördusid tarbijad kaebuste, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku  2578 korral (märtsis 3266).

Kaebuseid esitati Tarbijakaitseametile aprillis 113 (märtsis 140), neist 45 olid seotud teenustega, 3 kaebust oli seotud müügiedendusega ning 63 tööstuskaupadega. Kirjalikke järelepäringuid tehti 441 (märtsis 511),  mis jagunesid järgmiselt – 258 teenuste, 104 tööstuskaupade ja 20 müügiedenduse kohta.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati aprillis kokku 2024 korral (märtsis 2336).

Kõige enam pöörduti ameti poole ka aprillis tööstuskaupadest arvutite ning muude tehnikatoodetega, samuti ka jalatsite ning rõivastega seoses. Teenuste osas kuulus esikolmik internetikaubandusele, turismiteenustele ning telefoniteenustele..

Tarbijakaitseamet koostas aprillis kaubandus- ja teenindusettevõtetele 357 kontrollakti ning 48 õiendit. Kontrollimise põhjal tehti 46 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 4493  eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus aprillis 19 istungit (märtsis 41). Neist 9 rahuldati tarbija kasuks, 5 lahendati kokkuleppe käigus, 1 jäeti rahuldamata, 2 väljus komisjoni pädevusest ning 2 osas menetlus jätkub. Kõige enam istungeid peeti jalatsite teemal – 6 istungit, millele järgnesid vaidlused mööbli üle – 4 istungit. Ülejäänud istungid toimusid järgnevatel teemadel : veefilter, arvuti, käekott, väärismetall, jalgratas, püksirihm, gaasiboiler. Teenuste osas toimusid turismiteemaline istung ning samuti lahendati juhtumit, mis puudutas broneerimistasu. Komisjoni otsust ei täitnud aprillis järgmine ettevõte AS SVS-L. Nimetatud ettevõttele kuuluvast kauplusest Miss Lora (Narva, Tallinna mnt 19C) ostis tarbija kaks kuldketti, mis mõne aja pärast läksid katki. Poe poolt telliti ekspertiis, millest kaupleja sõnul tulenes, et tarbija on kettide katikminekus ise süüdi ega nõustu defektsete toodete tagasiostmisega. Samas ei saanud tarbija enda valdusesse ekspertiisiakti jms asjassepuutuvat infot. Komisjonis selgus, et ekspertiis teostati kaupluses. Samuti selgus kette uurides, et need pole valmistatud täismaterjalist, mis tähendab, et oma ehituselt pole nad igapäevaseks kandmiseks. Seda aga müüja ostjale ostuhetkel ei maininud ehk siis ei edastanud talle teavet, kuidas ketti hooldada jms. Komisjon otsustas, et tarbija nõue – asendada ketid samaväärsetega – kuulub rahuldamisele, kuid tänaseks kauplus seda endiselt teinud veel pole.  Nimekiri ettevõtjatest, kes ei ole täitnud kaebuste komisjoni otsuseid on avaldatud siin http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=14893

Käesoleva aasta aprillis tegeles amet muuhulgas ka Euronicsi reklaamikampaaniaga „Hinnad pooleks“.

Nimetatud kampaania eellugu ulatub juba 2008. aastasse, mil amet juhtis Euronicsi tähelepanu kampaania üleskutsele. Eelmise aasta lõpus laekus mitmeid pöördumisi seoses Euronicsi kampaaniaga „Hinnad pooleks“.  Ameti hinnangul on kampaania üleskutse „Hinnad pooleks“ eksitav, kuna tegemist ei olnud kõikide hindade 50%-lise allahindlusega (allahindluse protsendid olid 10%, 20%, 30%, 40%, 50%) ning kuna amet ei ole oma arvamust kõnealuse kampaania osas muutnud, siis alustati 2010. aasta lõpul esitletud reklaamikampaania osas ettevõtja suhtes väärteomenetlus.

Kui lend on tühistatud seoses looduskatastroofiga Islandil, siis on reisijal õigus järgnevale:

Teenindus ja abi

Vaatamata lennu tühistamise põhjusele on tarbijal õigus hoolitsusele ja informatsioonile. Lennufirma peab võimaldama teha tasuta kaks telefonikõnet, saata e-maili, teleksit või faksi. Ka on õigus saada ooteajaga võrreldes piisavalt sööki ja jooki. Kui lend väljub alles järgmine või mitu päeva hiljem, peab lennufirma tasuma ööbimise eest hotellis, samuti hotelli ja lennuvälja vahelise transpordi eest.

Raha tagasi maksmine või ümberbroneerimine

Kui lend tühistatakse peab lennufirma tegema pakkumise:

·         maksta lennupileti raha tagasi;

·         broneerida uus pilet  

Reisijal on õigus raha tagasi küsida või lend ümber broneerida. Need õigused kehtivad vaatamata sellele, mis põhjusel lend tühistati.

NB! Vastavalt Euroopa Liidu määrusele 261/2004 puudub antud juhul reisijatel õigus rahalisele hüvitisele, kuna tegemist on eriolukorraga (force majeure).

Lennuliikluse häirete eest kaitseb reisijaid nii EL määrus 261/2004, mis kehtestab ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise, hilinemise või lendude tühistamise korral http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32004R0261:ET:HTML

Nimetatud määrusega kehtestatud õigused kehtivad reisijatele, kelle lend väljub või saabub Euroopa Liidu liikmesriigi lennujaama, samuti kehtivad õigused väljaspool Euroopa Liitu asuvast lennujaamast saabuvate lendude puhul, kui teenindajaks on liikmesriigi lennuettevõtja.

Kui tarbija on ostnud pakettreisi ja lend tühistatakse seoses looduskatastroofiga Islandil,  siis nende õiguste kohta saab tutvuda siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=13527

1.juulist 2011 hakkavad  võlaõigusseaduses kehtima muudatused, millega võetakse Eesti õiguses kasutusele tarbijakrediidi direktiiv. Seadusemuudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et viimastel aastatel on toimunud märkimisväärne areng tarbijatele pakutavate krediidiliikide ning nende toodete kasutamise sageduses, mistõttu on suurenenud vajadus piirata tarbijate n-ö. ülelaenamist. Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, seega kohalduvad muudatused ka liisinglepingutele ja järelmaksudele (mööbel, riided, tehnika vms). Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „ettevõtjatel, kes pakuvad tarbijale mingilgi määral krediiti, on tagumine aeg teha muutustest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud ettevalmistused“.

 

Peamised muudatused:

-            Suureneb oluliselt tarbijatele lepingueelselt antava teabe hulk, mis võimaldab tarbijal teha kaalutletud ja mõistlik otsus. Teavitamiseks tuleb ettevõtjal edaspidi kasutada tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas.

-            Krediidiandjal on kohustus tarbijat nõustada, et viimane saaks hinnata, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja võimalustele. Krediidiandja peab selgitama tarbijale lepingu põhilisi tingimusi ja mõju tema finantsolukorrale, samuti hoiatama võimalike tagajärgede eest makseraskustesse sattumisel.

-            Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks avalikke andmekogusid (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister), oma andmebaase ja muid võimalusi (pangaväljavõtte küsimine, tõend tööandjalt vms).

-            Tarbija taganemisõigus pikeneb 7-lt päevalt 14-le. Koduukselepingutena ja sidevahendi abil sõlmitud krediidilepingutest taganemise korral kohalduvad tarbijakrediidi erisätted. Nimetatud lepingutest taganemine tähendab automaatselt taganemist ka sellega seotud müügilepingust.

-            Muutub ennetähtaegse tagasimaksmise kord.

-            Täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist.

 

Üks suuremaid muudatusi on teabelehe andmise kohustus, mis tuleb anda kõikide krediidilepingute puhul mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist – liising, laen, järelmaks, krediitkaart, eluasemelaen, autopant, koduuksemüük järelmaksuga jne. Teabeleht on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema vaidluse korral peab krediidiandja suutma tõendada, et ta teabelehe esitas. Teabelehel näidatakse muuhulgas ära saadava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, maksegraafiku korral kuumakse suurus, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud.

Andres Sooniste lausus: „teabeleht annab võimaluse luua selgust - võrrelda hindu seal, kus seni hämati ja kasutati tarbija ebakompetentsust kurjasti ära. Teabelehe eesmärk on, et tarbija saab rahulikult enne lepingu allkirjastamist tutvuda kõigi asjaoludega, mis laenu puudutavad ning vajadusel võrrelda erinevate krediidiandjate pakkumisi. Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine või selle andmine samaaegselt lepinguga väljendab selgelt ettevõtja üleolevat suhtumist tarbijasse. Ühtaegu peaks selline käitumine olema tarbijale märguanne kõrgendatud valvsuseks. Kõikidest säärastest juhtumitest palume informeerida ka Tarbijakaitseametit“.

Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem hoolsuskohustus tarbijate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:

-          adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;

-          anda krediidiandjale kogu vajalik informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest

-          lugeda lepingutingimusi ning vajadusel täpsustada ebaselgeid sätteid;

-          teha endale selgeks ja anda endale aru, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;

-          makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ja peita ennast probleemi eest;

-          vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.

 

Tarbijakaitseamet juhib tarbijate tähelepanu asjaolule, et veebilehel www.kommike.eu   pakutakse tarbijatele erinevate ettevõtete vouchereid, millega saab viimaste kaupu või teenuseid osta märkimisväärselt soodsamalt.

Tarbijakaitseametile teadaolevalt ei ole ettevõtted Kommike.eu’le oma nõusolekut pakkumisteks andnud ja inimesed ei saa ostetud voucherite eest reklaamitud teenust ega kaupa soodsamalt kasutada.

Näiteks on täna müügis -50% soodustusega Õllesummeri piletid, La Senza kinkekaart ja Ryanair lennupiletid. 18.05.2011 a. andis Õllesummeri ametlik korraldaja OÜ Meediaekspress Tarbijakaitseametile teada, et neil puudub ametlik leping OÜ-ga Kommik Invest sooduskupongide müügiks. Samuti sai Tarbijakaitseamet 18.05.2011 a. telefoni teel kinnitust

La Senza kaubamärgi omaniku OÜ L`Dolcevita esindajalt, et neil puudub OÜ-ga Kommik Invest lepinguline suhe sooduskupongide müügiks ning kommike.eu veebilehel avaldatud info ei vasta tõele.

Tarbijakaitseamet palub inimestel olla tähelepanelikud ning enne ostu sooritamist tutvuda kõikide tingimustega. Voucherite ostmisel tuleb enne ostu sooritamist veenduda, kas ostetavast voucherist on võimalik hiljem loobuda ja kelle poole taganemise korral peaks tarbija pöörduma.

 

Aprillis kontrolliti kahes vääringus hindade avaldamist kokku 343-l korral ning rikkumisi avastati 40-s ettevõttes (11,7%). Kui märtsis puudusid kroonihinnad 13%, siis aprillis eksiti selle vastu lausa 29%-l  rikkumistest.

Kõige enam rikkumisi – 39% - avastati sarnaselt märtsiga ka aprillis hindade vale ümardamise puhul. Eesti kroonihinnad puudusid täielikult 29%-l ning osaliselt 24%-l juhtudest. Vale kursi järgi hindade arvutamist esines 5%.

Eelmisel kuul määrati trahve kokku 203 euro (3176,26 krooni) eest ning 7 menetlust on pooleli.

Sellest, et euroraha kasutuselevõtt enam niipalju segadust ega küsimusi ei tekita, annab aimu ka ameti poole pöördumiste arvu vähenemine. Aprillis helistati euroküsimustes  Tarbijakaitseameti infotelefonile 11-l korral, veel märtsis oli helistajate arv 36. Poole võrra on vähenenud ka kirjalike pöördumiste arv – neid laekus aprillis ametile 6.

Alates 1. juulist 2010 on kahes vääringus hindade esitamise nõuete täitmist  kontrollitud 6208-s ettevõttes, millest rikkumisi avastati 1468-s. Trahviotsuseid on tehtud 347 kogusummas 12664 eurot.

Tarbijakaitseamet jätkab kahes vääringus hindade kontrollimist juuni lõpuni.

Tarbijakaitseamet on alates 1998. aastast tellinud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidava uuringu tarbijakaitse olukorra kohta Eestis, milles käsitletakse Eesti elanike hinnanguid oma tarbijaõigusalastele teadmistele ja selles osas toimunud viimase aastate muudatustele. Uuringu läbiviimise käigus paluti anda hinnang erinevatele tarbijakaitset puudutavatele väidetele sh tarbija õiguste ja teenindajate kohustuste kohta. Muuhulgas küsiti hinnangut Tarbijakaitseameti tööle.

Selle aasta uuring erines mõnevõrra varem läbiviidud küsitlustest. Lisaks eelmistel aastatel käsitletud teemadele kaastati uuringusse sel aastal tarbijahariduse temaatika ning Tarbijakaitseameti (TKA)  töö eurole üleminekul.

Viimati läbiviidud uuring näitas, et olulisi muudatusi kauplejate ja tarbijate vaheliste probleemide sisus võrreldes 2009. aastaga ei ole toimunud. Küll aga saab välja tuua, et aasta-aastalt on suurenenud inimeste arv, kes usuvad, et TKA kaitseb hästi tarbijate õigusi – 2010.aastal arvas nii esmakordselt üle poole vastanutest. Võrreldes eelmiste aastatega on aga halvemaks läinud kaupmeeste suhtumine tarbijatesse - üle poolte vastajatest tõid välja, et kaupmehed pole kursis tarbija õigustega või ei arvesta nendega ning ei oska vastata tarbija küsimustele. Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „Siin on selge signaal ka ametile, et on vaja tõhustada ettevõtjate teadlikkuse tõstmist.“

Tarbijaõiguseid rikuti enim toidukaupade ning telefoni- ja andmeside puhul

Tarbijaõiguste rikkumisi tuli ette 76%-l vastanutest. 2009.aastal oli vastav protsent 73. Lähtudes protsentidest, on rikkumiste arv küll suurenenud, kuid seda vaid 3 % võrra. Toidukaupade müügi puhul esines rikkumisi 45%, telefoni- ja andmeside  oli probleemiks 37%-l vastanuist. Järgnesid kaabelleviteenused, rõivad ja jalatsid, kommunaalteenused jne. Oluline on välja tuua, et reeglina toote ning teenuse tarbijahinnangud paranesid. Näiteks näitab kuue aasta keskmine tulemus langustendentsi tarbija õiguste rikkumistes toidukaupade, toitlustusteenuste ja rõivaste/jalatsite ostmisel. Erandina saab välja tuua telefoni- ja andmesideteenused, millega seonduvad probleemid on 2010. aastal hüppeliselt kasvanud. Uue teenuseliigina on nimekirja lisandunud mobiili/interneti teel tellitavad sisuteenused, mida mainis 3% vastanutest.  Andres Sooniste kommenteeris :“uuring näitab selgelt seda, mida me ka igapäevaselt tunneme – tavapäraste tarbijakaupade kõrval on järjest rohkem probleeme keerulisemate toodete ja kompleksteenustega, mis esitab suuremaid väljakutseid ja nõudmisi ka ameti ametnikele:“

Tarbijaharidust erinevate kanalite kaudu ootab üle 90% vastanutest

2010.aastal oli uuringus esmakordselt sees ka punkt, milles uurisime tarbijahariduse saamiseks eelistatavaid kanaleid ning selle tähtsust.

Kirjutatavast meediast (ajalehed, ajakirjad) on esmased teadmised tarbijakäitumisest saanud 87%. Televisioonist on algteadmised tarbijaharidusest saanud 86%, Internetist 78%, raadiost 75%, kodust 72%, Tarbijakaitseameti kodulehelt 49% vastanutest. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti koolides käsitletakse tarbijaharidust tõenäoliselt väga tagasihoidlikult, kuna kool on tarbijakäitumise alaste teadmiste omandamise pingereas viimaste seas.  Samas on aga küsitluses osalenud rõhutanud tarbijahariduse õpetamise vajalikkust just koolis – nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka ülikoolis. Tarbijakaitse alast harimist gümnaasiumis peab vajalikuks 91% vastanutest, põhikoolis 84% ning ülikoolis 81% vastanutest. Interneti olulisust tarbijahariduse edastamisel peab vajalikuks 96% vastanutest.

Koolides peaks tarbijahariduse  poolelt keskenduma isiklike rahaasjade (laenud, säästud) õpetamisele, seda pooldas 96% vastanutest. 95% nõustus sellega, et samuti tuleks õpetada tarbija õiguseid ning teadmiste ärakasutamist – lepingute lugemine jms. Oluliselt vähemtähtsamaks ei hinnatud ka tehnoloogia kasutamise õpetamist (tasulised/tasuta teenused, internet) ning turundust ja reklaami (meedia sisu tõlgendamist jms).  Andres Sooniste lisas „ tarbijate teadlikkuse tõstmine koolis on positiivne areng, mis peab olema süsteemne ja algama varasest lapsepõlvest ja annab suurema väärtuse kui ühekordsed projektipõhised lähenemised.“

Probleemide korral pöörduti  vähem, kuid tulemus oli tõhusam

Probleemide korral pöörduti müüja poole  47% vastanutest (2009.aastal 56%). Sealjuures ühe korra pöördus 34% vastanutest, kaks korda 31%, kolm korda 19% ning neli ja rohkem kordi 16%. Suulise pöördumise korral leiti lahendus 84%-l juhtumitest (2009.a. 86%). Tarbija soovile ei tulnud kaupleja vastu 14%-l juhtudest (2009.aastal sama). Kirjalike pöördumiste kaudu lahenes tarbija kasuks 60% juhtudest, mis on 2009. aasta 56%-ga võrreldes kasvanud. Vaatamata väiksemale pöördumiste arvule seoses suuliste pöördumistega, suurenes möödunud aastaga oluliselt kirjalike kaebuste puhul tarbija jaoks soodsa lahenduse leidmiste arv ning vähenes pretensiooni lahendamisest keeldumiste arv.

Tarbijad otsivad ametist abi edaspidigi

2010.aasta uuringus oli esmakordselt sees punkt, kus vastanutel tuli nõustuda/mitte nõustuda esitatud väidetega. Oma probleemidega pöörduks Tarbijakaitseameti poole edaspidigi 75%, sellest 52% kindlasti. 74%-le oli ameti poole pöördudes osaks saanud meeldiv teenindus ning samapalju oli neid, kes olid rahul pakutud abi ja lahendustega. Vähem rahulolevad olid eelkõige vene keelt kõnelevad vastajad.

Täismahus uuringu leiab siit http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Tarbijakaitse_olukorrast_Eestis_2011._a.pdf

Aprillis viis Tarbijakaitseamet kütusetanklates läbi järelevalve toimingud, mille eesmärk oli kontrollida vedelkütuse väljastatava koguse mõõtmist ja selle täpsust 10-liitrise mõõdunõuga (+/- 0,7% mõõtetulemusest).

Tarbijakaitseamet kontrollis vedelkütuste mahumõõtmisi 13 erinevas kütusetanklas Tallinnas ja Harjumaal ning ühes Järvamaal asuvas tanklas. Kokku teostati 15 mõõtmist, mille käigus tuvastati kahel korral lubatust vähem bensiini väljastamist (Euro Oil AS,  Aegviidu tanklas ja AS Monolen tanklas, Venekülas, Rae vallas).

Mõlema tankla  kütusemõõturid olid nõuetekohaselt taadeldud (taatluslabori poolt plommitud). Nimetatud kahele kütusemüüjale esitati nädalapikkune tähtajaline nõue puuduse kõrvaldamiseks, kuna vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 6 on kaupleja kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Tänaseks on puudused kõrvaldatud.

Parimad mõõdetavad tulemused (s.t et väljastati rohkem kui tankuri lugem näitas) esinesid Neste Eesti AS Laagna tee tanklas Tallinnas (bensiinil 95), Eesti Statoil AS Mahtra 29 tanklas Tallinnas (bensiinidel 95 ja 95 Ultima) ning Keva AS Ülejõe tanklas Keila linnas Harjumaal (bensiinil 95).

Samuti väljastasid tankurid normi piires bensiini järgmistes tanklates: Sevenoil EST OÜ Märjandi tankla Järvamaal, Reinoil OÜ Loksa linnas, Lukoil Eesti AS Pildiküla Rae vallas, Eesti Statoil AS Tammsaare tee 111 Tallinnas, Alexela Oil AS Ehitajate tee 101 Tallinnas, AS Krooning Paldiski mnt 229c Tallinnas, Mokter AS ja Olerex AS Saue linnas

Edaspidi on plaanis jätkata mahumõõtmisi teistes Eestimaa piirkondades.

Viimasel ajal on suurenenud nende Tarbijakaitseameti poole pöördunud tarbijate arv, kes on ostnud kodusel müügiesitlusel veepuhastussüsteemi ettevõttelt  Meie Vesi OÜ ja Aqualife OÜ, teinud ettemaksu ning hiljem hakanud kahetsema tehingu sooritamist. Tehingust taganemisel on aga ilmnenud probleeme. Samuti on väidetud, et müügiesitluse käigus kasutati ebaausaid kauplemisvõtteid, mis on keelatud.

Tarbijate pöördumiste kohaselt tutvustavad Meie Vesi OÜ  ja Aqualife OÜ müügimehed ennast telefonikõnes sageli kui AS Tallinna Vesi või korteriühistu esindaja, et kokku leppida kohtumine tarbijaga veeproovide võtmiseks. Alles kohapeal selgub, et tegemist on müügimehega, kes üritab maha müüa kallihinnalist veepuhastusseadet, mis väidetavalt parandab oluliselt veekvaliteeti. Tarbijakaitseametile teadaolevalt kokkuleppeid veefirmadega selles osas ei ole.

Tarbijale on oluline teada, et kodusel müügiesitlusel sõlmitud  lepingust on õigus taganeda 14 päeva jooksul ja 100% raha tagasi saada . Kui taganemisvõimalusest ei ole tarbijat  teavitatud, on viimasel õigus lepingust taganeda 3 kuu jooksul.

Müügiesindaja ei tohi oma toote esitlemisel kasutada agressiivseid ega ebaausaid võtteid, mille kasutamine ei muuda tehingut kehtetuks. Näiteks:

·        ei tohi müügiagent  eirata  palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla;

·        mulje loomine, et ilma lepingu sõlmimist ei saa müügimees lahkuda;

·        samuti on keelatud  rõhutada, et kaup on odav ainult Sinu jaoks või vaid sellel konkreetsel päeval;

·        lisaks on keelatud anda  sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.  

Selleks, et mitte kahetseda ostu sooritamist:

·        mõelge enne tehingu sooritamist ostu vajalikkuses;

·        selgitage toote lõpphind ning

·        uurige toote remondivõimaluse ning tarvikute/varuosade soetamise võimaluste kohta.

Paljudel juhtudel selgub alles hiljem, et veefilter vajab vahetamist iga paari kuu tagant, mis suurendab kulusid veelgi.

Et hilisemaid ebameeldivusi vältida veenduge, et tegemist poleks libakaupmehega, küsides temalt isikut ja tegutsemisluba tõendavat dokumenti. Kui olete otsustanud ostmise kasuks veenduge, et kaupmehel on selle kohta esitada korrektne leping, milles kirjas kauba maksumus, tagastamisvõimalused.

Kui sõlmite kauba ostmiseks järelemaksulepingu, siis müügilepingust taganemisel on teil õigus taganeda ka järelmaksulepingust.

 

Selleks, et e-kaubanduse turgu korrastada ja vähendada tarbijate pettasaamise võimalusi, alustab Tarbijakaitseamet nende e-kauplejate veebiaadresside avalikustamist, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, mis on alljärgnevad:

1.      E-kauplus peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR-is) jaekauplejana. Registreerimisel tuleb määranguna märkida e-kaubandus ning aadressina e-kaupluse veebiaadress.

2.      e-kaupluse veebilehel peab olema vähemalt järgmine info: 

• ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul saab pöörduda;
   
• kauba lõpphind ja saatmiskulud;
   
• tellimuse tühistamise ja toote tagastamise tingimused;
   
• pretensiooni esitamise õiguse ja/või garantii tingimused;
   
• kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine;
   
• kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest;
   
• millistel eesmärkidel töödeldakse klientide isikuandmeid ja kellele on e-kauplejal õigus andmeid edastada.
   

Puudub registreering majandustegevuse registris:

www.dreams.ee - Pink Dreams OÜ

www.autostore.ee – Autostore OÜ

www.kotinagi.ee – Kotkapoeg Grupp OÜ

www.parfumexpress.ee – OÜ Parfumexpress

www.ehted.ee - OÜ Realm Plus

www.naviseade.ee – Elian Trade OÜ

Puudulikud kontaktandmed ja tellimistingimused:

www.moonike.com

www.midagihead.com

NB! Loetelu ei ole kõplik , vaid pidevalt täienev.

Nõudeid mittetäitnud e-kaupluste nimekiri on üleval kuni e-kaupleja on ise teavitanud Tarbijakaitseametit puuduste kõrvaldamisest elektroonilisel aadressil info at tarbijakaitseamet dot ee

 

Aprillis 2011 vaadeldi hindu Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Jõhvis.

AS Tartu Veski nisujahu T-550 2 kg koti jaehind on alanud aasta nelja kuuga enamikes kauplustes tõusnud. Aprillis on jahu keskmine müügihind 1,22€. Püsivalt soodsa hinnaga 1,08€ saab nimetatud jahukotti osta Tartu ETK Maksimarketist.

Kirdesai  ja Toolse Leib on müügil aasta algusest ühesuguse keskmise hinnaga.

Värske tomati kilohind näitab püsivat ja stabiilset langust, kukkudes iga kuu pea 0,10 € võrra. Aprillis oli tomati keskmine kilohind juba 1,38€. Soodsaima hinnaga 1,15€ müüsid tomateid Säästumarketid ja Maxima X-d ja Lasnamäe Prisma. Seevastu odavaima õuna 1 kg keskmine hind on püsivalt tõusnud, küündides nüüd juba 0,82€-ni kilo eest.

Rakvere „Kodune“ hakkliha 1 kg hind on sõltuvalt kauplusest väga erinev, kuid keskmine on 3,95 € . Rakvere viineri 1kg hind on tasapisi tõusnud.

Odavaima 20% hapukoore 500 ml keskmine hind on esimese nelja kuuga püsinud stabiilselt 0,77€ juures. Kuigi kaupluseti on hinnad väga erinevad, on soodsaima püsihinnaga võimalik hapukoort osta vaadeldud kauplustest Säästumarketi kauplustest hinnaga 0,69€.

Samuti on odavaima 2,5% kilesse pakitud piima keskmine hind aasa algusest püsinud stabiilsena 0,56€ juures. Püsivalt soodsaima hinnaga 2,5% piim on müügil Tallinnas Silikaadi Säästumarketis ja Lasnamäe Prismas hinnaga 0,50€.

Kefiiri (1L 2,5% odavaima) hinda on kauplused samuti püüdnud hoida algava aasta jooksul stabiilsena. Kuigi kaupluseti on hinnad erinevad on kefiiri keskmine hind aprillis 0,64€. Soodsa püsihinnaga 0,56€ on kefiir müügil Tallinnas Silikaadi Säästumarketis, Lasnamäe Prismas, Tallinna, Tartu ja Viljandi Maksima X-s.

Suhkru 1 kg hind on alates aasta algusest muutunud tõusvas suunas, seevastu Kanamunad M10 (odavaim), keskmine karbihind on püsinud viimase paari kuu jooksul stabiilsena.

Kohvi hind on kauplustes viimastel kuudel tõusnud, seevastu  kohvikutes, pubides, baarides ja restoranides pakutava kohvi (tass kohvi) hind on jaanuarist stabiilne pea üle vabariigi. Müügihinda on korrigeerinud Nimeta Baar Tallinnas 35% ja Jõhvis pubi Privaat 4%.

Alates aasta algusest on Tartu ilusalongides hinnad püsinud stabiilsetena. Tallinnas vaadeldud ilusalongides on aga teatud hinnamuutusi aasta esimeste kuudega toimunud. Keskmine hinnatõus jäi 13% juurde (40 sendist kuni 2 €-ni).

Keemilise puhastuse teenuste hinnad on püsinud aprillis pea kõikides vaadeldud  teenindusettevõtetes samal tasemel jaanuari hindadega.

 

Märtsis pöördusid tarbijad kaebuste, vastuvõttude, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku  3266 korral, mis on võrreldes eelmise kuuga 392 pöördumise võrra rohkem (veebruaris 2874).

Kaebuseid esitati Tarbijakaitseametile märtsis 140 (veebruaris 111 kaebust), neist 46 olid seotud teenustega, 1 kaebus oli seotud müügiedendusega ning 93 tööstuskaupadega. Kirjalikke järelepäringuid tehti 511 (veebruaris 433),  mis jagunesid järgmiselt – 270 teenuste, 140 tööstuskaupade ja 25 müügiedenduse kohta.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati märtsis kokku 2336 korral (veebruaris 2056).

Kõige enam pöörduti ameti poole märtsis tööstuskaupadest arvutite ning muude tehnikatoodetega, samuti ka jalatsite ning rõivastega seoses. Teenuste osas kuulus esikolmik internetikaubandusele, turismiteenustele ning telefoniteenustele. Tarbijatel on endiselt probleeme neti kaudu toote ostmisel, erinevate sisuteenuste ning reisiteenustega.

Tarbijakaitseamet koostas märtsis kaubandus- ja teenindusettevõtetele 474 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti 54 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 2490,00  eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus märtsis 41 istungit (veebruaris 2011.a toimus 27 istungit). Enim istungeid oli seotud turismiteenuste ning jalatsitega. Turismiteenustest võiks välja tuua mitu juhtumit Estouriga (rahulolematus reisiga, iseäranis hotelliga), kuid enamik neist lahenes kokkuleppel, mistõttu komisjoniotsus enam vajalik polnud.

Komisjoni otsust ei täitnud AS Pumeko. Tarbija esitas nõude müügilepingust taganemiseks, kuna tellitud uksed ei vastanud tellimistingimustele. Kaupleja lepingust taganemist ei võimalda ning kuigi komisjon otsustas tarbija kaebuse rahuldada, siis ei ole tänase seisuga AS Pumeko komisjoni otsust täitnud ega tarbija nõuet rahuldanud.

Kolmel esimesel kuul on läbi viidud kokku 91 istungit, otsuseid tehti kokku 83 (2010.a samal perioodil toimus istungeid 49). Tarbija jaoks positiivse lahenduse leidis 54 juhtumit (65%). Kokkuvõtvalt : tarbija kasuks lahendati 16, kokkuleppel lahenes 33, osaliselt rahuldati 5 ning rahuldamata jäeti 16 juhtumit. Komisjoni pädevusest väljus 13 kaebust.

Enim on komisjonis menetletud turismiteenustega seonduvaid juhtumeid (17, neist 10 lahenes kokkuleppel). Sisuks nii reisipileteid kui ka nt ootustele mittevastav hotell jms puudutav. Palju oli ka jalatseid puudutavaid istungeid – 14. Üheksal korral oli teemaks arvuti (ja/või varuosad) – nii puudusega toode, garantii jne.

Aasta esimeste kuude istungite kohta võib öelda, et lisaks istungite üldarvule on märkimisväärselt kasvanud turismiteenuseid puudutavate istungite arv, sest kui veel eelmise aasta esimese kolme kuuga oli komisjonis 7 turismiteemalist istungit, siis käesoleva aasta samal perioodil oli selleks 17. 

Märtsikuus uuendas Tarbijakaitseamet finantsteenuste reklaami juhendit, mis selgitab reklaamiseaduses finantsteenuse reklaami osas kehtestatud nõudeid. Eelpool mainitud juhendi eesmärgiks on finantsteenuse reklaamile kehtestatud nõuete ühetaoline täitmine ettevõtjate poolt, täiendas Tarbijakaitseamet koostöös turuosalistega juhendit praktiliste näidetega ja täpsustavate selgitustega ning viimane versioon sellest kinnitati 18.03.2011. Juhend on avaldatud Tarbijakaitseameti internetikeskkonnas http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/juhend_finantsteenuste_reklaamile_kehtestatud_nouete_osas_4.pdf

 

 

 

Märtsis kontrolliti 526 ettevõtet ning rikkumiste protsent on eelmise kuu 9-lt langenud 7-le.

Kõige enam rikkumisi – 38% - seisnes märtsis selles, et hindasid oldi valesti ümardatud. Eesti kroonihinnad puudusid osaliselt 21%-l ning täielikult 5%-l juhtudest. Vale kursi kasutamist tuvastati 4%-l.

Eelmisel kuul määrati trahve kokku 475 euro (7432,135 EEK) eest.

Infotelefonile on kolme eurokuu jooksul pöördutud 546 korral, millest 455 kõnet on tehtud jaanuaris, 58 veebruaris ning märtsist 10. aprillini ainult 28 kõnet. Kirjalikke järelepärimisi erinevatel euroga seotud teemadel on ametile laekunud 209, millest samuti on suurem osa (184) saabunud juba jaanuaris ning aprilli alguseks on see number vähenenud oluliselt (3-ni). Tarbijate vastuvõtus on euroteemalisi küsimusi käsitletud kokku 19 korral ning kuude lõikes jaguneb see arv enam-vähem võrdselt.

Alates 1. juulist 2010 on kahes vääringus hindade esitamise nõuete täitmist  kontrollitud 5865-s ettevõttes, millest rikkumisi avastati 1428-s (24%).  Trahviotsuseid on tehtud 340 kogusummas 12461 eurot.

Tarbijakaitseamet jätkab kahes vääringus hindade kontrollimist juuni lõpuni.

Tarbijakaitseamet tuvastas 08.04.2011 järelevalve käigus, et end reisiettevõtjana tutvustav Odavreis OÜ  (registri kood 12004078) puudub kohustuslik registreering majandustegevuse registris ning samuti pole ettevõttel ka tagatist.

Odavreis OÜ pakub oma koduleheküljel www.odavreis.ee  pakettreise nt Hispaaniasse, Suurbritanniasse, Taisse jms ning samuti on ettevõte turundanud 08.04.2011 pakettreiside sooduspakkumise keskkonnas www.minuvalik.ee.

Vastavalt turismiseaduses sätestatule on reisiettevõtja tegevus lubatud vaid juhul, kui tal on registreering ning kohustuslik tagatis. Mõlema eelmainitu puudumisel alustas Tarbijakaitseamet Odavreis OÜ suhtes menetlust ning tegi ettekirjutuse seadusevastase tegevuse peatamiseks.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et reisiettevõtet valides tuleb kindlasti kontrollida, kas tollel on olemas registreering ning tagatis. Mõlemaid saab kontrollida Majandustegevuse registrist : http://mtr.mkm.ee/

Viimasel ajal on Tarbijakaitseametisse laekunud mitmeid signaale  seoses nutitelefonide tahtmatu internetis käimise ja seal  levivate viirustega. Viimane toimib samal põhimõttel kui arvutiviirused, mis korjatakse üles kahtlaseid linke avades või veebilehekülgi külastades.

Jätkuvalt on tarbijatel probleeme nutitelefonidega, mille kasutusotstarbeks on lisaks kõneteenusele ka telefoni „arvutina“ internetis surfamiseks kasutamine, mis eeldab, kas traadita internetiühendust (WIFI) või mobiilset andmesideühendust. Tarbijad eeldavad sageli, et tegemist on tasuta teenusega. Tasub tähele panna, et kui mobiiltelefon võimaldab internetiühendust WIFI ühenduse kaudu, siis on see kodu-WIFIs või kõigile kasutamiseks avatud WIFI-levialades tasuta, kuid kui kasutada mobiilset internetiühendust, siis pakub seda mobiiltelefoniteenuse osutaja tasulisena.

Tootjad on telefonid algseadistanud nii, et mobiiltelefoni kasutajal oleks automaatselt võimalik saada mobiilne internetiühendus, mida sideettevõtetena pakuvad Eestis näiteks EMT, Tele2, Elisa. Paraku on inimesi, kes automaatsest mobiilsest internetiühendusest teadlikud pole ning kasutavad enese teadmata tasulist internetti. 

Arvestades eelmainitut, tuleb kindlasti telefoni ostes teha selgeks selle põhifunktsioonid ning kuidas toimub internetis surfamine. Kui tarbija ei soovi automaatset internetiühendust, tuleks paluda lasta see teenindajalt selliseks ka seadistada. Paraku teevad nii mõnedki operaatorid seda lisatasu eest, mistõttu saab tarbija seda ka ise teha, järgides täpselt kasutusjuhendis kirjutatut. Samuti oleks – internetikasutamise tihedust ja vajadust arvestades – mõistlik fikseerida ühendus kindla summa peale kuus, nii ei arvesta telefon netikasutust mahupõhiselt.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul peaks sedalaadi ohu vältimise ennetav õpetus olema nutitelefonide müüjate klienditeenindusstandardi vältimatu komponent ja „teenindushügieeni“ lahutamatu osa

Nutitelefonides levivad viirused on erineva iseloomuga – mõni kustutab telefonist kogu mälu, teine teeb omaalgatuslikult kõnesid, saadab SMS-e vms. Tarbijatel tasub meeles pidada, et ka mobiiltelefoniga internetis käies tuleks järgida samu reegleid, mis arvuti puhul kehtivad – ärge avage tundmatuid linke (isegi siis, kui need on saadetud teie sõpradelt) ega külastage kahtlaseid veebilehekülgesid. Kui tarbijal on kahtlus, et tema telefonis on viirus, tuleb kiiremas korras pöörduda operaatorfirma poole, kust saab juhiseid edasiseks tegevuseks.

 

Tarbijakaitseamet tuvastas 31.03.2011 tarbijalt saadud informatsiooni alusel, et end reisiettevõtjana tutvustav Osaühing ROMIX Projekt  (registri kood 11346575) puudub kohustuslik registreering majandustegevuse registris ning samuti pole ettevõttel ka tagatist.

Osaühing ROMIX Projekt pakub oma koduleheküljel www.romix.ee  pakettreise nt Sankt Peterburgi ning samuti on ettevõte suunanud pakkumised Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumisele.

Vastavalt turismiseaduses sätestatule on reisiettevõtja tegevus lubatud vaid juhul, kui tal on registreering ning kohustuslik tagatis. Mõlema eelmainitu puudumisel alustas Tarbijakaitseamet Osaühing ROMIX Projekt suhtes menetlust ning  tegi ettekirjutuse seadusevastase tegevuse peatamiseks.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et reisiettevõtet valides tuleb kindlasti kontrollida, kas tollel on olemas registreering ning tagatis. Mõlemaid saab kontrollida Majandustegevuse registrist : http://mtr.mkm.ee/.

Märtsis vaadeldi Tarbijakaitseameti poolt hindasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Kuressaares.  Kui võrrelda käesoleva aasta märtsi hindu eelmise aasta sama perioodiga, siis  nii mõnegi kaubagrupi puhul on täheldada hinnatõusu, peamiselt puudutab see toidukaupasid.

Näiteks jahu (Tartu Veski 2kg ) keskmine hind on võrreldes eelmise aasta keskmise hinnaga tõusnud 24,5%. Odavaimalt sai nimetatud jahu osta Lasnamäe Maksimarketist ja  Viljandi Tarbijate Ühistu Maksimarketist, kus see maksis käesoleva aasta märtsis 0.89 €.

Kirde saia hind on stabiliseerunud, makstes pea kõikides kauplustes 0.44€, kuid soodsaima hinnaga (0.43€) müüb seda Viljandi TÜ Maksimarket.

Odavaim pastöriseeritud 2,5% kilepiim on kauplustes müügil keskmise hinnaga 0.56 €. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on hinnamuutus 32,33%.  Odavaim piim oli märtsis müügil Tallinnas Silikaadi Säästumarketis, makstes 0.38 € ning kalleim Maxima X kauplustes Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, hinnaga 0.63€

Samas soodsaimad kanamunad (M10 munad) on aga eelmise aasta märtsi hindadega võrreldes odavnenud.

Odavaima suhkru kilohind on aastaga tõusnud 32%.  Kui eelmisel aastal oli keskmine hind 0,72€, siis käesoleva aasta märtsis oli keskmine hind 0,95€. Soodsaima hinnaga suhkur oli käesoleval kuul müügil Tallinna, Tartu, Viljandi ja Jõhvi Maksima X-s ning Tallinnas Lasnamäe Prismas, hinnaga 0,84€. Kõrgeima hinnaga suhkur - 1,19€ - oli müügil Selverites.

Rakvere Koduse hakkliha 1kg keskmine hind on kaupluseti küllaltki erinev, jäädes hinnavahemikku 2,48 kuni 4,30€. Kõige kallimalt müüs märtsis hakkliha Mustakivi Hyper Rimi Tallinnas, kus küsiti 1 kg eest 4,30 €. Odavaim pakkuja oli Tallinna Maxima X, kus koduse hakkliha kilohinnaks 2,48 €.

Kõige drastilisemalt on muutunud köögiviljade hinnad. Kui 2010. aastal oli pesemata kartuli keskmine hind 0.27€, siis märtsis 2011 on kartuli 1kg müügihind hind juba 0,51€. Värske tomat on seevastu odavnenud 11,2%, makstes selle aasta märtsis keskmiselt 1,47€.

Kallinenud on aga odav poola õun, millel oli eelmisel aastal keskmine hind 0,47€, sel aastal juba 0,80€.

Tarbijakaitseamet võrdles ka käsimüügis olevate ravimite hindasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Kuressaares kokku kümnes apteegis. Eelmise kuuga võrreldes on märgata mõningast hinnatõusu. Kui Ibumetin 400 mg 10tk maksis veebruaris 1,45 €, siis märtsis oli hinnatõus 16,9% ja maksumuseks keskmiselt 1,69€. Soodsaimalt oli võimalik Ibumetini soetada Kuressaare perearstikeskusest hinnaga1,41€.

19% on tõusnud Xymelin ninatilkade hind 0,5mg 10ml, mille märtsikuu hind on keskmiselt 2,13€. Samuti on suurema hinnatõusu läbi teinud Coldrex HotRem (sidruni) 10tk kmpl, makstes märtsis keskmiselt 5,75€  ja Theraflu ND 1000mg 10tk, mis maksis märtsis 5,94€.

Konverentsi korraldab Tarbijakaitseamet koostöös Tallinna Ülikooli ja Põhjamaade tarbijahariduse töögrupiga ja see toimub Tallinna Ülikooli konverentsisaalis (Uus-Sadama 5).

Tarbijaharidus keskendub tarbija rollile, tarbijaga seotud probleemide lahendamisele ja jätkusuutlikkusele ning aitab kaasa ühiskonnaelus osaleva, kriitiliselt mõtleva ja kompetentse kodaniku kujundamisele.

Konverentsi  eesmärgiks on tõsta poliitikakujundajate, koolijuhtide, haridustöötajate, koolitajate, kooliõpikute autorite ning kirjastajate jt teadlikkust tarbijahariduse sh finantskirjaoskusealase hariduse vajalikkusest, pakkuda praktilisi ideid õppeprogrammi ja teoreetiliste teadmiste sidumiseks igapäevaeluks vajalike oskustega.

Selleks, et vältida võlalõksu langemist või ebaotstarbekast rahakasutusest tingitud probleeme  on vaja teadmisi tarbimisega kaasnevatest riskidest ja probleemidest, oskusi viimaseid ära tunda ning neid ennetada või nende suhtes kõige optimaalsemalt käituda. Lõppkokkuvõttes hõlmab tarbijaharidus igapäevaeluks vajaminevaid teadmisi. 

Konverentsil on kavas:

•     tutvustada OECD tarbijahariduse juhiseid http://www.oecd.org/dataoecd/32/61/44110333.pdf ning Põhjamaade-Eesti töögrupi poolt loodud  juhendmaterjali „Tarbija käitumise ja oskuste õpetamine- tarbijahariduse strateegia“ http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/PMD_02.03.11.pd  ;

•     anda ülevaade äsja läbiviidud finantskirjaoskuse alasest uuringust Eestis;

•     arutleda erinevate sotsiaalsete gruppide informeerituse üle rahaasjades ning võimalusteni sihtgruppideni jõuda;

•     tuua näiteid noorte võlalõksudest Põhjamaade näitel;

•     tutvustada didaktilisi väljakutseid ja lahendusi: miks ei jõua käsitletud teema alati kuulajateni;

•     tutvustada erinevate aineõpetajate koostööd;

•     esitleda finantskirjaoskuse parandamiseks loodud õppevahendeid;

•     mõtiskleda rahaasjade (hariduse) üle filosoofilisest aspektist.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „tarbijahariduse ja finantskirjaoskuse koolitus on juba ammu möödapääsmatu vajadus, mis peaks alguse saama varajasest lapsepõlvest -  lasteaiast  kuni kõrge vanuseni välja, olles päevakorras nii algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis kui kõrgkoolis.“

Konverentsist võtab osa ca 100 osalejat Eestist, Soomest, Norrast, Rootsist. Lisaks väliskõnelejatele osalevad ettekannetega  Haridusministeeriumi, uuringufirma Faktum Ariko, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli kui ka erinevate koolide esindajad jne.

Konverentsi on aidanud ette valmistada Soome ja Rootsi tarbijakaitseametite ning Norra Võrdsuse ja Sotsiaalse kaasatuse ministeeriumi esindajad, kes kuuluvad Põhjamaade ja Eesti tarbijahariduse töögruppi.

 

 

Tarbijakaitseametil on valminud esimene  väikestele  tarbijatele suunatud  õpetliku sisuga  DVD „Jänku-Juss õpib targalt tarbima,“ kus antakse nõu, millele tasub ostmisel tähelepanu pöörata; mis tähendus on märkidel riietel ja toidukaupadel; kuidas mõjutavad meid reklaamid jms. Plaadid saadetakse kõikidesse eesti- ja venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse märtsis-aprillis. Plaadid on abistavaks õppematerjaliks  teadlike tarbijate kujundamisel.

Lapsed omandavad tarbijarolli juba varakult, valides ja ostes kaupu sageli pelgalt reklaami ja ilusa pakendi järgi, mis teeb neist turustajatele ahvatleva sihtrühma.  Järjest enam pakutakse koolieelikutele ja varases koolieas lastele spetsiaalselt nende sihtgrupile suunatud tooteid ja teenuseid ning lapsed veedavad suure osa oma vabast ajast tarbimiskeskkonnas. Muutused ühiskonnas on suurendanud tarbijahariduse andmise vajalikkust  üha noorematele lastele, et nad suudaksid toime tulla oma igapäevase tarbijarolliga, sest lapsena õpitud harjumused mõjutavad tema tarbimiskäitumist hilisemas elus.

Tarbijakaitseamet on paari eelmise aasta jooksul andnud välja õpetlikke Jänku Jussi teemalisi multifilme, mis nüüd  on kõik kogutud kokku ühele plaadile.

Teemade ring plaadil on lai, kuid plaadi loomise eesmärk ei ole see, et kogu informatsioon lastele meelde jääks, vaid see, et nad saaks üldteadmisi targast tarbimisest. Näiteks , et kaupadel on olemas märgistus, mis annab meile teavet kauba kohta; et odava hinna pärast ei tasu asju kokku kuhjata; milleks on toodetele välja pandud hinnad , kellelt ja kust huvipakkuva toote kohta infot küsida; millised ohud võivad varitseda internetis sh kuidas osta ohutult e-kauplusest; millele pöörata tähelepanu reisi planeerides  jms.

Plaat koosneb seitsmest Tarbijakaitseameti ja Lastekas.ee portaali koostööna sündinud multifilmist: „Jussi ja Jassi pesupäev“, „Jänku- Juss õpib internetiohtusid vältima“, Jänku- Juss uurib reisipakkumisi“, Jänku-juss läheb reisile“, „Jussi ja Jassi ostupalavik“, „Juss mängib poodi“, „Juss käib poes“.

Lisaks on plaadil kolm väljatrükitavat tarbimisteemalist värvimisraamatut. Kõiki multifilme on võimalik vaadata ka vene keeles.

Tarbijakaitseamet saadab  plaadid kõikidesse eesti- ja venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse märtsis-aprillis. Plaate jaotatakse tasuta.

Plaadil olevad multifilmid leiab ka tarbijakaitseameti Youtube lehelt  http://www.youtube.com/tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet kontrollis käesoleva aasta veebruaris lasteriiete ohutust 25 korral, millest 8 juhul leiti lasteriietel ohtlikke paelu ja nööre.

Järelevalve teostamisel ja laste rõivaste ohutuse hindamisel võeti arvesse Eestis ülevõetud standard EN 14682:2007 Lasterõivaste ohutus. Nöörid ja paelad lasterõivastel, mille kohaselt tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:

1. Kuni 7-aastaste laste (kasvuga 1.34 m) rõivastel ei tohi olla paelu ega nööre kapuutsi ja kaela piikonnas.
2. 7-14 aastaste laste rõivastel ei tohi olla kapuutsi ega kaela piikonnas paelu, mis on pikemad kui 7,5 cm ega vabade otstega nööre. Paelad kapuutsi ja kaela piikonnas ei tohi olla elastsed  ja need peavad olema kinnitatud rõiva külge püsivalt.
3. Nööride ja paelade vaba otste pikkus talje ja rinna piirkonnas ei tohi olla rohkem kui 14 cm
4. Kaelataguse paelaga tegumoega rõivastel ei tohi olla paeltel vabu otsi kaela piikonnas.
5. Selja taha sõlmimiseks ette nähtud vöö või lehvi vabade otste pikkus ei tohi ületada 36 cm mitteseotud olekus sõlmimise kohast mõõdetuna.
6. Nöörid ja paelad lasterõivastel ei tohi ulatuda varruka ja rõiva alumisest äärest alla poole.
7. Krookpaelad, allosas olevad funktsionaalsed ja dekoratiivsed nöörid pikkadel pükstel peavad olema täiesti rõiva sees.

Enamikel juhtudel tuvastati müügil väikelaste (vanuses kuni 7 aastat, kasvuga kuni 134 cm) riietel kaela piirkonnas ja kapuutsidel nõuetega vastuolus olevaid paelu ja nööre. Selliste rõivaste kandmine ei ole lastele ohutu ning võib põhjustada lapse lämbumist kapuutsi või kaelapiirkonna nööride takerdumise tagajärjel.

Nõuetele mittevastavad lasterõivad olid müügil Aibicilia OÜ kaupluses La Diva (Karja 4, Pärnu 14.02.11); N-Kaubandus OÜ kaupluses N-Trend (Kalda tee 1c, Tartus, 15.02.11); OÜ Fenelux kaupluses Laste planeet (Mahtra 7, Tallinn 15.02.11).

Nimetatud ettevõtteid kohustati peatama kohustuslikele nõuetele mittevastava kauba müük. Praeguseks on kõik ettevõtted nõuetele mittevastavad tooted müügilt kõrvaldanud/puudused likvideerinud.

Kui müügilt leitakse nõuetele mittevastavaid ohtlikke lasterõivaid, siis esmalt antakse võimalus viia lasterõivad vastavusse või eemaldada turult. Tavaliselt eemaldatakse rõivastelt üleliigsed nöörid ja paelad ning rõivaid saab edasi müüa. Kui lasterõivaid ei ole võimalik viia vastavusse ohutusnõuetega, kohustatakse need müügilt kõrvaldama. Tarbijakaitseameti nõude mittetäitmisel rakendatakse karistusmeetmeid.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus:  „suurte kauplejate juurest leiab väga harva nõuetele mittevastavaid lasteriideid, probleemiks on pigem turukauplejad ja väikeettevõtjad, kes jätkuvalt ei ole nõuetega kursis ja eiravad kehtestatud reegleid“.

Tarbijakaitseamet paneb  lapsevanematele südamele, et kevad on tulemas ja lapsed hakkavad taas mänguväljakutel mängima ja puude otsas turnima ning mõistlik on, kui lapsevanem valib oma lapsele nööride ja paelteta (eriti kapuutsil) rõivad.

Näiteid nõuetele mittevastavatest riietest (NB! Näited on illustreerivad ega ole seotud viimase kontrolliga).

 

Veebruaris pöördusid tarbijad kaebuste, vastuvõttude, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku  2874 korral, mis on võrreldes eelmise kuuga 705 pöördumise võrra väiksem (jaanuaris oli 3579). Jaanuari suurem pöördumiste arv on seotud euroalaga liitumise ja sellest tingitud pöördumiste arvu kasvuga.

Kaebuseid esitati Tarbijakaitseametile veebruaris 111 (jaanuaris 2011.a esitati 165 kaebust), neist 51 olid seotud teenustega ning 58 tööstuskaupadega. Kirjalikke järelepäringuid tehti 433 (jaanuaris tehti 578),  mis jagunesid järgmiselt – 256 teenuste, 102 tööstuskaupade ja 36 reklaami peale.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati veebruaris kokku 2056 korral (jaanuaris 2836).

Nii kaebuste kui telefonikõnede kaudu oli kõige rohkem tarbijail probleeme tööstuskaupadest jalatsite ning erinevate tehnikatoodetega, teenuste osas aga turismiteenustega ning internetikaubandusega.

Tarbijakaitseamet koostas veebruaris kaubandus- ja teenindusettevõtetele 353 kontrollakti (jaanuaris 676). Kontrollimise põhjal tehti 41 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 5299,98  eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus jaanuaris 27 istungit, otsused on avaldatud ameti koduleheküljel: http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=13144. 6 istungit puudutas jalanõusid, 4 turismiteenuseid ja teist samapalju ka arvuteid. Lisaks olid veebruaris komisjonis teemadeks mobiiltelefonid, veoteenus, ehitusteenus, keemiline puhastus, pesukuivati, digikaamera jne.

Komisjoni veebruaris täitmisele kuuluvat otsust ei ole tänase seisuga järginud Cyber System OÜ Jõhvis (Narva mnt.8). Tolle vaidluse puhul oli tarbija ostnud printeri, mis ei hakanud tööle. Toode käis 4 korda remondis, kuid viga kõrvaldada ei suudetud. Samuti ei andnud tulemusi printeri vahetamine, kuna uus printer ei hakanud tööle juba poes proovides. Tarbija soovis lepingust taganeda, kaupleja aga pakkus kallimat printerit tingimusega, et tarbija maksab 500 krooni juurde, millega tarbija ei nõustunud. Komisjon otsustas, et tarbijal on õigus lepingust taganeda, kuid ettevõte ei ole tarbijale raha tagastanud.

Järelevalve käigus kontrolliti veebruaris näiteks tubakaseaduse täitmist - hinnateavet, müügiedendust ning toitlustuskohtades suitsetamisruumi ja vastava märgistuse olemasolu. Kokku kontrolliti eelmainitud seaduse täitmist veebruaris 30-l korral, rikkumisi tuvastati 3, millest ühel juhul müüdi tubakatoodet maksumärgil näidatud maksimaalsest müügihinnast kõrgema hinnaga, teisel juhul rikuti müügiedenduse reegleid ning kolmandal juhul oli tootel puudulik hinnateave.

 

Uuringufirma TNS Emor uuringu tulemuste kohaselt on internetist ostusid sooritanud Eestis ca 45% interneti kasutajatest  ja see tendents on kasvav. Tarbijakaitseameti viimaste aegade statistika näitab, et internetipoodidest ostlemisega on inimestel jätkuvalt palju probleeme.

Selleks, et e-kaubanduse turgu korrastada ja vähendada tarbijate pettasaamise võimalusi, alustab Tarbijakaitseamet aprillist nende e-kauplejate veebiaadresside avalikustamist, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid.

Tarbijakaitseamet tuletab kõikidele meelde, et e-kaupluse veebilehel peab olema järgmine info: 

·         ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul saab pöörduda;

·         selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused;

·         kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja mis tingimustel toimub sobimatu kauba korral selle tagastamine;

·         kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest;

·         välismaiste e-poodide puhul - milliste riikide seadused kehtivad.

Lisaks eeltoodule tuletab Tarbijakaitseamet kõikidele  e-kauplejatele meelde kontrollida majandustegevuse registris oma registreeringut! E-kauplus peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR-is) jaekauplejana. Registreerimisel tuleb määranguna märkida e-kaubandus ning aadressina e-kaupluse veebiaadress. Viimatinimetatud tingimustele tuleb eriti suurt rõhku pöörata, kuna paljudel veebikauplejatel on MTR-i registreering puudulik.

Mida tuleb internetis ostlemisel kindlasti silmas pidada?

·         Enne kauba tellimist tutvu kindlasti tähelepanelikult tellimistingimustega.

·         Tee selgeks, kas veebipood kuulub juriidilisele isikule. Seda saate teada, kui vaatate, kes on arve saaja – kas firma või eraisik.

Eraisikult ostes peab ostja olema valmis selleks, et kaubale või teenusele ei kehti seadusest tulenev  kaitse  ega laiene tarbijate õigused. Nt ei kehti eraisikult ostetud toodetele kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, samuti ei saa Tarbijakaitseamet sekkuda, kui peaks ilmnema mingisugune probleem kas toote kättesaamisel või toote endaga.

·         Kui saadaolev info ei ole piisavalt ülevaatlik, esita oma küsimused otse klienditeenindajale. Võid paluda, et müüja annaks olulise suulise info (maksetingimused, kauba tagastamise võimalused, müügigarantii jms), mis Interneti-poe lehekülgedel puudub või tundub arusaamatu, Sulle kirjalikus vormis. See aitab lahendada hilisemaid võimalikke pretensioone.

·         Kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised lisakulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda.

·         Interneti vahendusel sooritatud ostude puhul on soovitatav kõik ostuga seotud teave ning kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms) välja printida ning alles hoida.

·         Juhul, kui müügifirma soovib osa kauba hinnast ettemaksuna, peab see olema lepingutingimustes kirjas. Kui aga nõutakse kogu summa ettemaksuks, siis vaadake, kas ettemaks on tasakaalus kauba ootamise ajaga! Kui tarbijale pakutakse kaupade ja teenuste pikaajalise tarne- või teostamistähtaegade juures vaid 100% ettemaksu võimalust ja/või kui ettevõtja usaldusväärsus teie silmis on kaheldav, on mõistlik :

o   Otsida alternatiive, kus tarbija risk ei oleks tasakaalust väljas (N: tarbija risk 100% ja ettevõtja oma 0%);

o   Otsida võimalusi maksete teostamiseks deposiitarvete (kolmanda isiku) kaudu (N: kus raha kantakse ettevõtjale deposiitarvelt üle vaid juhul, kui kaup on tarbijale kätte toimetatud ja viimane seda kinnitab);

o   Maksta krediitkaardiga, kus ebaausa kaupleja otsa komistanuil on suurem võimalus ettemakstud summa panga abiga tagasi saada;

o   Enne lõpliku ostuotsuse tegemist otsida informatsiooni ettevõtja senise tarbijasuhetes kasutatava äripraktika kohta;

o   Eelistada kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, kus tasuda tuleb kullerile või postkontoris kauba kättesaamisel.

02.02.2011 on Välisministeerium Egiptusesse reise korraldavatel turismifirmadel soovitanud tungivalt uusi reisijaid riiki mitte lähetada ja olla pidevas ühenduses oma kohapealsete esindajatega. Välisministeeriumi pressiteade on lingitud käesoleva juurde: http://www.vm.ee/?q=node/10731.

Välisministeeriumi poolt on Hurghadasse ja Sharm el Sheikhi saadetud konsulid, kelle ülesandeks on muuhulgas koguda ja vahendada infot kohapealse olukorra kohta ning nende hinnangu alusel on Välisministeerium asunud seisukohale, et sündmused Egiptuses on avaldamas mõju ka olukorrale kuurortides.

Tarbijakaitseamet on seisukohal, et reisikorraldajate reageeringud Välisministeeriumi tungivale soovitusele uusi reisijaid Egiptusesse mitte lennutada on olnud igati asjakohased, vastutustundlikud ja õigeaegsed.  Isegi kui hetkel ei ole turismikeskused otseselt kuulutatud kriisipiirkondadeks, on sündmuste edasine areng Egiptuses ettearvamatu ning vastutustundetu oleks sinna reisijaid juurde toimetada

Kui reisiettevõte on eelnimetatud Välisministeeriumi tungivale soovitusele viidates öelnud üles tarbijaga sõlmitud pakettreisilepingu (seni toimumata pakettreisi lepingute osas) võlaõigusseaduse § 879 alusel, siis on tarbijatel õigus nende poolt makstud reisitasu tagastamisele, välja arvatud põhjendatud kulutused, mida reisikorraldaja on teinud juba enne reisi algust. Loomulikult on võimalikud ka kõik muud omavahelised kokkulepped reisikorraldaja ja reisija vahel.

Selliste kulutuste all on mõeldud näiteks reisi komplekteerimine, hotellide broneerimine, reisijale organiseeritud viisa, kuid samuti kõik muu reisi organiseerimiseks tehtu.  Mitmed reisikorraldajad on teavitanud reisijaid, et sellised kulutused on keskmiselt 45 EUR iga reisija kohta.

Eesti reisikorraldajad on teavitanud Tarbijakaitseametit sellest, et esmajärjekorras soovitakse olukorda lahendada kokkuleppe saavutamise kaudu, pakkudes esimese võimalusena asendada reisi väljalennu kuupäevad ning teisena valida asendusreis reisikorraldaja poolt pakutavatesse sihtkohtadesse.

02.02.2011 seisuga on reisikorraldajad kinnitanud Tarbijakaitseametile, et käesoleval hetkel Egiptuses puhkavate reisijate reisilepinguid üles ei öelda, kuid olukorda jälgitakse pidevalt ning valmisolek reisijate naasmise korraldamiseks on reisikorraldajatel olemas.

Tarbijakaitseamet kutsub ettevõtjaid ja reisijaid üles vastastikku kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele ootamatult tekkinud komplitseeritud olukorra tagajärgede lahendamisel, kuivõrd see on mahukas ja keerukas mõlemale poolele.

 

 

Kuigi ametlikult ei ole Egiptust tervikuna kriisipiirkonnaks nimetatud (seisuga 01.02.2011 kell 10.30), on Välisministeerium soovitanud kõigil reisijatel otsida võimalusi kodumaale naasmiseks.

Olukord Egiptuses on jätkuvalt ettearvamatu ning seetõttu käituvad ka erinevad reisikorraldajad antud situatsioonis üsna erinevalt. Esineb nii äraootavat seisukohta kui ka tegutsemist reisijate plaanitust varasema kojutoomiseni. Kuigi seni on peamised turismipiirkonnad olnud rahulikud, hindab Tarbijakaitseamet siiski olukorda murettekitavaks ja soovitab reisiettevõtjatel oma tegevuses pigem lähtuda reisijate üldisest turvalisusest ja seda ka etteulatuvalt - riske adekvaatselt hinnates ja nende võimalikku realiseerumist ennetades.

Järgnevalt on seoses võimalike ära jäävate reisidega või nende katkestustega ära toodud tarbijate õigused arvestades asjaolu, et üleüldist kriisiolukorda ei ole välja kuulutatud:

Kui reis ei ole veel alanud ja reisilepingu lõpetab reisiettevõte:

Reisijatele, kelle reis ei ole veel alanud, kuid kelle reisipaketi sihtkohtadeks on Hurghada ja Sharm el Sheikh ning kelle reiside väljumised on tühistatud/peatatud reisikorraldaja poolt :

 

·         kohaldub võlaõigusseaduse § 872, mille järgi peab reisikorraldaja reisi ärajätmise korral sellest reisijale viivitamatult teatama. Tarbijale tuleb tagastada 100% tasutud summast (reisikorraldaja kaotab õiguse reisitasule).

·         reisiraha tuleb tagastada hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvestades reisikorraldaja poolt reisi ärajätmise teate edastamisest reisijale;

·         reisikorraldaja ja reisija võivad kokku leppida reisi nii asendamise kui edasilükkamise osas. Juhul, kui reisija ei soovi reisi asendamist või edasilükkamist on tal õigus reisitasu täielikule tagastamisele.

 

Kui reis ei ole veel alanud ja reisilepingu lõpetab tarbija:

 

Reisijatele, kelle reis ei ole veel alanud, kuid kelle reisipaketi sihtkohtadeks on Hurghada ja Sharm el Sheikh ning kes soovivad reisist loobuda:

·         kohaldub võlaõigusseaduse § 874, millise järgi enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda.

·         sellisel juhul kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule, kuid tekib nõudeõigus mõistliku hüvitise osas (üldjuhul on tegemist bürookulu vms kuludega). Mõistliku hüvitise suurus tuleneb reisikorraldaja tüüptingimustest ning antud küsimuses tuleks esmalt pöörduda reisikorraldaja poole.

 

Kui reis ei ole veel alanud, kuid reisipaketi sihtkohtadeks on Kairo, Luxor või Alexandria (piirkonnad kus on välja kuulutatud kriisiolukord)

 

Neil reisijatel, kelle reisiplaanides oli ka  ametlike kriisipiirkondade - Kairo, Luxor või Alexandria – külastamine nt ekskursioonidena mõnest kuurordist ning kelle reisid ei ole veel alanud, on õigus reisileping üles öelda võlaõigusseaduse alusel, kuna nimetatud sihtkohad  on osa reisipaketist ning ülesütlemine põhjendatud.

 

·         Reisiteenuse ohtlikuks muutumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 879 kohaselt tähendab seda, et reisikorraldaja ei suuda tagada reisi vältel reisija turvalisust, mis annab lepingu ülesütlemise õiguse ennekõike reisijale.

·         Lepingu ülesütlemiseks peab reisija esitama vastavasisulise kirjaliku avalduse reisikorraldajale. Avalduses peab reisija põhjendama, milles tema ohuhinnang seisneb.

·         Reisija peab niisugusel juhul arvestama, et lepingu ülesütlemise korral kaotab reisikorraldaja küll õiguse reisitasule, kuid tal on õigus nõuda reisi jaoks juba tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist reisija poolt (bürookulud vms).

 

Juhul, kui reis on juba alanud.

Egiptuses viibivad reisijad peavad ennekõike hindama olukorda kohapeal ning sellest tulenevalt otsustama, kas reisi jätkamine on neile piisavalt ohutu ja mõistlik arvestades asjaolusid. Kindlasti on vajalik pidada nõu reisikorraldaja kohapealse esindajaga enne, kui langetate otsuse reisi jätkamise või selle ülesütlemise osas. Kui reisikorraldaja ei ole reisilepingut ennetähtaegselt lõpetanud ja reisija otsustab reisi jätkata, kuna tema hinnangul tekkinud olukord teda ei ohusta ja reisi ei takista, tuleb tal siiski järgida kõiki vajalikke turvanõudeid ja antud soovitusi.

Kui reisikorraldaja soovib reisilepingu ajal lepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta tagama, et kõik kliendid oleksid sellest informeeritud. Samuti peab reisikorraldaja tagama reisil viibijatele võimaluse võimalikult kiireks kojusõiduks. Reisijatel tekib sellisel juhul õigus nõuda reisitasu vähendamist saamata jäänud reisipäevade eest

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „Tekkinud olukorras peaksid Eesti reisikorraldajad asuma käituma sarnase mudeli järgi. Samuti peaksid reisikorraldajad lähtuma ennekõike reisil viibivate isikute turvalisuse huvidest ning tagama nende materiaalsete tarbijaõiguste maksimaalse kaitse“.

Vastavalt Välisministeeriumi 31.01.2011 pressiteatele soovitab Välisministeerium rahutuste edasise leviku tõttu Egiptusesse mitte reisida ning Egiptuses viibijatel võimalusel riigist lahkuda. Välisministeeriumi pressiteate tekst tervikuna on lingitud käesoleva juhise juurde: http://www.vm.ee/?q=node/10713.

Egiptuse ametivõimude poolt on kuulutatud välja eriolukord Kairos, Luxoris ja Alexandrias. Reisijad, kelle reisiplaanid on seotud nimetatud sihtkohtadega, peavad olema eriti tähelepanelikud ja arvestama, et tegemist on ametlike kriisipiirkondadega, kus reisimine on seotud kõrge riskiga ja seetõttu ebasoovitav.

Teiste piirkondade (sh kuurortlinnade Sharm El Sheikh ja Hurghada) osas ei ole eriolukorda ametlikult välja kuulutatud ning nendes piirkondades reisimisel :

 

1.      Hinnake tekkinud olukorda tuginedes kättesaadavale teabele;

2.      Võtke ühendust oma reisikorraldajaga;

3.      Kui soovite reisile minna (olukorras, kus reisikorraldaja seda võimaldab) või seda jätkata, vältige kriisipiirkondi ning järgige kehtestatud turvanõudeid ja –soovitusi;

4.      Kui soovite reisilepingut reisilepingu kestel ennetähtaegselt lõpetada, siis tuleb esitada reisikorraldajale vastavasisuline avaldus, milles oma ohuhinnangut mõistlikult põhjendate

Välisministeeriumi hinnangul pole Egiptusesse reisimine küll soovitatav, kuid ametlikku eriolukorda välja kuulutatud ei ole.

Tarbijakaitseamet jälgib pidevalt olukorda ja vajadusel annab tarbijatele uusi juhiseid.

 

 

Jaanuaris vaadeldi Tarbijakaitseameti poolt hindasid viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Kuressaares kokku 19-s kaupluses.

Euro tulek ei ole oluliselt toidukaupadel hindasid muutnud, sama täheldas amet ka teenuste hindade osas. Siiski on paar kaubagruppi, mille puhul võib rääkida mõningasest hinnatõusust.

Teraviljatoodete hinnad (vaatlusalustest kaupadest siis: Toolse leib viilutatud 500g, Tallinna peenleib viilutatud 475g, Kirde sai viilutatud 330g AS Leibur, Nisujahu Kalew T-550 2kg, AS Tartu Veski) olid jaanuaris müügil samade hindadega kui eelmisel kuul. Kui käesoleva aasta esimesel kuul maksis Toolse leib poodides 0,61-0,64€, siis eelmise aasta jaanuaris oli selle hind tunduvalt madalam ning jäi vahemikku 0,43-0,48€.

Ülalmainitut saab korrata ka piimatoodete osas:  pastöriseeritud piima „Alma“ 2,5% kiles, 1 L. hind on pisut odavnenud näiteks Järve Selveris, makstes jaanuaris 0,65€. Odavaimalt sai jaanuaris „Alma“ piima Lasnamäe Prismast, kus see maksis 0,63€. Odavaim piim aastatagusest jaanuarist maksis keskmiselt 0,4€. 

Mõnevõrra tõusnud on aga suhkru hind, mis kõikus olenevalt kauplusest 0,76 € ja 1,29 € vahel. Odavaim suhkur oli müügil Tallinnas Silikaadi Säästumarketis ja Viljandi Säästumarketis. Kõrgema hinnaga suhkrut müüdi samuti Viljandis, kuid Tarbijate Ühistu Maksimarketis, kus kilo suhkrut maksis hinnaga 1,29 €. Eelmisel aastal samal ajal sai suhkrut odavaimalt 0,69€-ga ning kallimalt 0,79€-ga. 2009. aasta jaanuaris kõikus suhkru hind 0,76 – 1 € vahel.

Kaupluseti on erinev ka õlle hind - Saku Originaal 0,5L maksis jaanuaris olenevalt poest 0,70 – 0,86 € vahemikku, odavaim õlu oli müügil Kuressaare Säästumarketis. 2010.aasta jaanuaris jäi nimetatud õlle hind samasse hinnavahemikku ning samuti pole ka vahepealsetel kuudel see eriti muutunud, mistõttu võib õlle hinda pidada stabiilseks. Umbes samas hinnaklassis oli õlle hind ka kaks aastat tagasi.

Vahepeal märgatavalt kallinenud kohv (konkreetse näitena President 500g) maksis jaanuaris 3,7 - 4,6 €. Vaid tartu Hüper Rimis maksis eelmainitud kohvipakk vaatlusperioodil 3,19 €. Kohvi hinnakõverat võib illustreerida eelmise aasta jaanuari näitega, mil President kohvi sai poodidest osta 2,86 - 2,93 € eest. Kaks aastat tagasi samal ajal maksis nimetatud kohv 2,7 – 3,2 €.

Jahutatud sealiha 1kg keskmine hind oli jaanuaris 5,50€. Kõige kallimalt müüs uuel aastal jahutatud sealiha Mustakivi Hyper Rimi Tallinnas, kus küsiti 1 kg eest 6,32 €. Odavaimalt pakkus sealiha Kuressaare Selver, kus kilohinnaks oli 5,05€.

Tõusnud on aga jahutatud roogitud lõhe või forelli keskmine hind. Kui detsembris oli keskmine kilo hind 6,61 €, siis jaanuaris vastavalt 7,49 €.  Soodsaimalt müüdi jahutatud kala  Tallinnas Lasnamäe Maksimarketis, kus kilo eest küsiti 5,43 €.

Köögiviljadest on tõusnud kartuli hind, mille keskmiseks kujunes jaanuaris 0,34 € kilo eest. Odavaimalt sai kartulit osta Tallinnas Silikaadi Säästumarketist, kus 1 kg eest küsiti 0,25 €. Poola õunte 1 kg hind on samuti kaupluseti väga erinev, kuid keskmine hind on 0,63 €.

Täna algav tarbija õigustele tähelepanu suunav kampaania keskendub erinevatele sisuteenustele  ning nendega seotud probleemide ennetamisele. Laiem tähendus on aga pöörata tähelepanu sellele, millised ohud võivad tarbijaid varitseda, kui sõlmitakse lepinguid tingimustega tutvumata.

Perioodiliseks sisuteenuseks nimetatakse pideva nädala- või kuutasuga teenuseid, mis perioodiliselt (näiteks kord nädalas) pakuvad teenusega liitunutele uut mobiilisisu (helinaid, taustapilte, horoskoope jne).

24. jaanuaril algava kampaania eesmärgiks on tõsta tarbijate teadlikkust sellest, et lisaks õigustele on tarbijatel ka kohustused. Muu hulgas soovitakse kampaania abil suunata tarbijate  tähelepanu toodete ja teenuste ostmisega seotud riskidele interneti ja telekommunikatsioonivahendite teel.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: “Kampaaniat tuleks võtta laiemalt kui pelgalt sisuteenused, kuna komplitseeritud valdkondi on märksa enam – finantsteenused, internetikaubandus jne. Lähtuvalt ameti viimaste aastate praktikast, on aga sisuteenused parim näide illustreerimaks tingimustega seotud probleemistikku.“

Olulisel kohal kampaanias on teavitada  tarbijaid nende  õigustest ning võimalustest saada enda õiguste kohta teavet ning abi kaebuste lahendamisel.

Elektrooniliselt või telekommunikatsioonivahendite abil sõlmitavate lepingute osakaal   tõuseb, sest tegemist on väga kiiresti areneva valdkonnaga ning inimeste juurdepääs Internetile ja mobiilsidele kasvab pidevalt. Samas rütmis sagenevad ka kaebused, mis seotud meelelahutuslike mobiiliteenuste tellimisega ning nendega kaasnevate võimalike ebameeldivustega.

Kui varasemalt puudutasid sisuteenuste kohta laekuvad kaebused enamasti mobiiliga helinate ja taustapiltide tellimisega seonduvat, siis viimase aja trendid on igasugused  peibutavad reklaampakkumised, milles lubatakse välja loosida näiteks tuntud kaubanduskeskuste kinkekaarte, kontserdipileteid või mobiiltelefone. Kui loosimises osalemiseks on vajalik sisestada oma mobiilinumber, tuleb kindlasti tutvuda loosimise tingimustega, sest tegemist võib olla perioodilise sisuteenusega seotud reklaamiga. Kuna paljud perioodilisi sisuteenuseid pakkuvad reklaamid ning keskkonnad on üles ehitatud selliselt, et teenuse tähtsaim informatsioon – tingimused – ei ole välja toodud inimestele muust informatsioonist eristatavalt, siis jäävad need pahatihti ka lugemata. Tingimustega mitte tutvumine toob omakorda kaasa ebameeldiva üllatuse neile, kes mobiilisisu tellides on eeldanud, et tegemist on ühekordse teenusega.

Seni kehtinud korra alusel ei võinud kaupleja kaupadelt ja teenustelt, mille kättetoimetamine ja osutamine toimus maksmisest hiljem, küsida 100% (lubatud maksimum oli 50%) ettemaksu. Möödunud nädalal läbis riigikogus kolmanda lugemise võlaõigusseaduse muudatusettepanek, mis jõustub aprillis ning millega senine piirang kaotatakse.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on tarbijal õigus saada majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sellega seoses peab Tarbijakaitseamet oma kohuseks pöörata edaspidi tarbijate tähelepanu senisest enam kaupleja poolt lepingu sõlmimise juures soovitud ettemaksu määradele. Seejuures ei ole vahet, kas on tegu kauba ostmisega e-kauplejalt internetis või akende-uste tellimisega töökojast.

Ei ole välistatud, et kaupleja või töövõtja juhtub tarbijalt nõudma suuremat ettemaksu kui pool lepingu järgi makstavast tasust (ostuhinnast) või isegi kogu ostuhinna ette tasumist. Sel juhul oleks mõistlik enne ostu sooritamist hinnata:

·         võimalikku tekkiva rahalise kaotuse riski suurust ja võimaliku kaotuse mõju teie igapäevaelule. Hinnata tuleks sh nii ettemaksu perioodi pikkust kui  ettemaksu suurust kogumakse suhtes;

·         kaupleja usaldusväärsust seniste kogemuste põhjal (tuttavad, foorumid)

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus :“Seda, et kõrgendatud tähelepanuks põhjust on, näitab Tarbijakaitseameti iga-aastane statistikagi“. Ainuüksi viimasel paaril aastal on Tarbijakaitseametisse laekunud avaldusi seoses kättesaamata kaubaga üle 2 miljoni krooni väärtuses. Tegelik tarbijate kaotus on tõenäoliselt kordades suurem.

Amet pöörab ka kõigi kauplejate tähelepanu asjaolule, et endiselt jääb jõusse võlaõigusseaduses regulatsioon, millisega nähakse ette, et Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab.

Eelnimetatud muudatus tingib ka Tarbijakaitseameti tähelepanu suunamise senisest enam kauplejate ettemaksuga seotud tüüpsetele nõuetele ja tingimustele ning seda just eriti tarbijailt nõutava ettemaksu suuruse mõistlikkusest lähtuvalt. 

Ettemaksu nõudmiseks peab kauplejal olema põhjendatud vajadus ja  viimaseks ei saa ollavaid tarbija kohustus ettevõtja riski maandamiseks. Juhul kui tarbijalt nõutav ettemaks on ilmselgelt ebamõistlikult suur, siis nõuab Tarbijakaitseamet, tuginedes võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse asjakohastele sätetele, kauplejalt tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Vajadusel saab Tarbijakaitseamet seda teha ka kohtu poole pöördudes.

Andres Sooniste lausus: „On ilmselge, et pikaajaliselt tarbijate usalduseta ei saa konkurentsi tingimustes turul eksisteerida ükski ettevõte. Seetõttu on üldjuhul turu mõistliku tasakaalu võti ehk rahakott peaasjalikult tarbija käes ning ebausaldusväärse ettevõtja puhul ei peaks selle suu ka mitte kunagi avanema.“

Kui tarbijale pakutakse kaupade ja teenuste pikaajalise tarne- või teostamistähtaegade juures vaid 100% ettemaksu võimalust ja/või, kui ettevõtja usaldusväärsus teie silmis on kaheldav jne, on mõistlik :

1.      Otsida alternatiive, kus tarbija risk ei oleks tasakaalust väljas (N: tarbija risk 100% ja ettevõtja oma 0%);

2.      Otsida võimalusi maksete teostamiseks deposiitarvete (kolmanda isiku) kaudu N:, kus raha kantakse ettevõtjale deposiitarvelt üle vaid juhul, kui kaup on tarbijale kätte toimetatud ja viimane seda kinnitab;

3.      Maksta krediitkaardiga, kus ebaausa kaupleja otsa komistanuil on suurem võimalus ettemakstud summa panga abiga tagasi saada;

4.      Enne lõpliku ostuotsuse tegemist otsida informatsiooni ettevõtja senise kasutatava tarbijasuhetes kasutatava äripraktika kohta;

5.      Eelistada kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, kus tasuda tuleb kullerile või postkontoris kauba kättesaamisel;

6.      Tingida, tingida ja veel kord tingida!

Detsembris pöördusid tarbijad kaebuste, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku 2744 korral. Eelmise aasta detsembris pöörduti ameti poole 1677-l korral.

Detsembris esitati Tarbijakaitseametile 132 kaebust (2009. aasta detsembris 152), millest 66 olid seotud teenustega ning 63 tööstuskaupadega. Kirjalikke järelepäringuid tehti 445,  mis jagunesid järgmiselt – 191 teenuste, 91 tööstuskaupade ja 39 reklaami peale.

Tarbijakaitseameti info- ja nõustamistelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati detsembris kokku 2167 korral. Eelmise aasta samal perioodil oli telefonikõnesid 1106.

Tarbijakaitseamet koostas detsembris kaubandus- ja teenindusettevõtetele 455 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti 44 väärteootsust kogusummas 29 960 krooni ehk 1914,79 eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus detsembris 17 istungit, millest 5 olid seotud turismiteenustega. Neljal istungil käsitleti jalatsite kvaliteediga seotud probleeme. Eelmainitud turismiteenuste osas oli põhiliselt probleeme hotellidega - reisisihtkohta jõudes selgus, et majutuskoht ei vasta eelnevalt kirjeldatule ning tarbijad soovisid kohapeal olukorra kohest lahendamist. Komisjoni istungite käigus lahenesid juhtumid järgmiselt – kahel juhul leppisid osapooled hüvitamises ning selle suuruses kokku, ühel juhul otsustas komisjon olukorra osaliselt tarbija kasuks lahendada.

8 istungil jõudsid vaidlevad pooled mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele, osaliselt rahuldati 1 kaebus ning 3 kaebuse puhul tehti otsus tarbija kasuks tagaselja (ettevõtte esindaja ei ilmunud komisjoni istungile). Rahuldamata jäi 3 kaebust ning 1 juhul väljus otsuse tegemine komisjoni pädevusest. Ühe kaebuse arutelu jätkub. Tarbijakaebuste komisjoni otsused on avaldatud ka ameti koduleheküljel: http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=13144.

Järelevalve poolelt  keskendus Tarbijakaitseamet reisiettevõtjate tagatiste kontrollimisele – aluseks võeti 2010. aasta III kvartali pakettreiside müügi aruanded ning amet on algatanud 8 väärtegu seoses III kvartali ebapiisavate tagatistega. Siinkohal juhib amet reisiettevõtjate tähelepanu asjaolule, et alates 01.01.11 muutusid automaatselt ebapiisavateks nende reisiettevõtjate tagatised, kes on tagatisena märkinud miinimummääradena. Viimaste all on mõeldud tagatisi summades  20 000 krooni, 200 000 krooni ja 500 000 krooni. Jõustunud muudatuste tulemusena on miinimumtagatiste määrad vastavalt 1300 EUR (20 340,58 EEK), 13 000 EUR (203 405,8 EEK) ja 32 000 EUR (500 691,2 EEK). Tarbijakaitseamet tuletab reisiettevõtjatele meelde, et Turismiseaduse §-s 15 nimetatud määrad on miinimummäärad ning tagatise arvutamisel peab reisiettevõtja tagama, et tagatis oleks piisav täitmaks oma seadusest tulenevaid kohustusi tarbijate ees.

Tagatisega seonduvad küsimused on Tarbijakaitseameti prioriteediks ka 2011. aastal.

Samuti testis amet detsembri alguses signaalide alusel diislikütuse talvistele nõuetele vastavust Eesti standardile EVS-EN 590.

Diislikütusele esitatavad nõuded on hooajati erinevad. Detsembrikuus testiti talvistele oludele vastavaid nõudeid, kus on olulised näitajad külmfiltri ummistuspunkt ja kütuse hägustumispunkt. Proovid võeti Harjumaal Alexela, Lääne-Virumaal Raktoomi ja Silvenoineni ning Järvamaal AS Antares tanklas.

Testimised viidi läbi Keskkonnauuringute Keskuse Kütuselaboris, kus tuvastati, et kõik proovid vastasid diislikütuse talvistele nõuetele.

Viimastel kuudel on sagenenud eraparklate leppetrahvide ja hinnakujundusega seotud pöördumised. Mitmeid kordi on leppetrahv määratud eraparklas parkivatele invaliididele. Tarbijakaitseamet soovitab siinjuures inimestel olla parkimisel tähelepanelikumad selles osas, kas nad asuvad eraparklas või avalikul territooriumil. Ka mitmete haiglate ja raviasutuste läheduses on eraparklad, kus võib tasuta parkimise tingimused erinevad tavapärasest avalikul territooriumil kehtestatud tingimustest.

Eraparkla omanikul on õigus kehtestada parkimisalal endale sobivad tingimused, sealhulgas mitte lubada invaliididel tasuta parkimist. Parkimistingimused ja parkla haldaja andmed peavad olema parklasse sissesõidul hästi märgatavad. Kui sõiduki omanik rikub parkla kasutamise tingimusi, on parkla omanikul õigus nõuda leppetrahvi, kui sellest on tingimustes eelnevalt informeeritud.

Käesoleva nädala alguses meedias kõlapinda leidnud uudis selle kohta, et Soomes ei võeta tarbijatelt neid eelnevalt teavitades vastu ühe- ja kahesendiseid euromünte, kehtib ainult Soomes.

Soome olukorda kajastav uudis on põhjustanud segadust ning Tarbijakaitseametisse on jõudnud mitmeid signaale, kus tarbijad on mures, et nii mõnigi ettevõte keeldub vastu võtmast ühe- ja kahesendiseid münte. 

Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja  kauplejate tähelepanu asjaolule, et  seaduse kohaselt ei ole lubatud ühe- ja kahesendiste  euromüntide kasutamise piiramine.

Samuti juhib amet tähelepanu asjaolule, et kaupleja on kohustatud korraga vastu võtma kuni 50 euromünti sõltumata vääringust.

 

Krooni ja euro paralleelkäibe perioodil 01.01.2011 – 14.01.2011 kontrollis Tarbijakaitseamet 430 ettevõtet, millest rikkumisi avastati 72 (17%) korral. Suurimaks rikkumiseks oli hindade erinevus kassas ja saalis - 35% (30 korral), millele järgnesid hindade vale ümardamine - 33% (28) ning eurohinna osaline puudumine – 11% (9). Lisaks avastati juhuseid, kus kassatšekil on toote hind kroonides, kuid hinna järgi on märgitud EUR ja vastupidi. Esines ka juhtumeid, kus lõpparve oli ümardatud 10 eurosendi täpsuseni

Rikkumiste korral juhiti ettevõtjate tähelepanu puuduste likvideerimiseks ning teavitati neid järelkontrollist.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: „Olime valmistunud varuga. Tegelikkuses kulgesid möödunud kaks nädalat oodatust rahulikumalt. Enim pöördumisi laekus just ettevõtjatelt. Tarbijatelt tuli pöördumisi pea kolmandiku võrra vähem, mis kinnitas varasemat uuringut, kus leiti, et inimesed on eurole üleminekust hästi informeeritud.“

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati paralleelkäibe perioodil kokku 341 korda euro tulekuga seonduvalt. Suurema osa neist moodustasid kõned, mille puhul tuli ettevõtjaid nõustada hindade avaldamise küsimuses – kui kaua peavad hinnad olema kahes vääringus, milliselt neid avaldada ning kuidas paralleelkäibe perioodi ajal toimub arveldamine. Infotelefonile laekunud tarbijate signaale kontrollis amet jooksvalt.

Kirjalikke järelepäringuid esitati paralleelkäibe perioodil 152, enamik neist olid samuti ettevõtjate pöördumised täiendava informatsiooni ja nõu saamiseks. Tarbijad on saatnud ka mitmeid vihjeid hinnatõusude kohta. Enamasti arvatakse ekslikult, et Ausa Hinnastamise Leppe lubadus „euro hinda ei tõsta“ kehtib kõikidele kauplejatele.

Enim pöördumisi on olnud hinnatõusu osas nende ettevõtete kohta, kes eelmainitud leppega liitunud ei ole. Samuti on küsitud tagatisraha väärtuse muutumise ning kütuse hinna kajastamise kohta. Viimati mainitu puhul on tarbijad olnud segaduses sellest, et kütusehindu näidatakse 3 kohta pärast koma, mis ei ole aga keelatud. Lisaks on esitatud pöördumisi, kus väideti, et kauplused ei võtnud paralleelkäibe perioodi ajal enam kroone vastu.

 

Paralleelkäibe perioodi (01.01 – 14.01) jooksul on Ausa Hinnastamise Kokkuleppe rikkumise kahtlusega pöördutud Tarbijakaitseameti poole 10 korral. Tuginedes nii tarbijate pöördumistele kui ka meedias kajastatud hinnatõusu vihjetele on Tarbijakaitseamet saatnud välja 7 selgitusnõuet ettevõtetele, kes on leppega liitunud:

Käesolevaks hetkeks ootame ettevõtjatelt selgitusi, et hinnata, kas tegemist on leppe rikkumisega või mitte. Koos selgitusnõudega kohustati ettevõtjaid tarbijakaitseametile esitama ka kauba saatelehtede koopiaid, millega nad hinnatõusu põhjendavad.

 

 

Pooleaastase kahes vääringus hindade näitamise korrektsuse kontrolli käigus on ilmnenud rikkumiste koguarvu järkjärguline vähenemine. Varasemate suuremate rikkumiste – näiteks eurohindade mittekuvamine – asemel on aasta lõpuks jäänud domineerima väiksemad näpuvead.

Detsembrikuus kontrollis Tarbijakaitseamet hindade kahes vääringus avaldamise nõude täitmist 473-l korral, rikkumistega ettevõtteid avastati 51 ehk 11%. Enamjaolt seisnesid rikkumised valesti ümardamises, aga oli ka neid ettevõtteid, kes polnud eurohinda kas täielikult või osaliselt märkinud. Kontrollide arvu seas on ka 68 järelkontrolli, millest 8-l ettevõttel polnud endiselt hinnad kahes vääringus õigesti avaldatud.

Trahviotsuseid tehti detsembris 38 kogusummas 15160 krooni.

2010. aastal on kontrollis Tarbijakaitseamet kahes vääringus hindade esitamise nõuete täitmist alates selle jõustumisest 1. juulist 2010. Kui esimesel kuul oli rikkumiste protsent 47, siis peale poolt aastat on rikkumiste arv vähenenud ja jääb 11% juurde. Seega võib öelda, et kauplejad on uue korra omaks võtnud ning järjest vähem neist eksib hindade kahes vääringus avaldamise vastu.

Kogu perioodi jooksul on amet kontrollinud ca 4250 ettevõtet. Kõige suuremaks probleemiks rikkumiste osas on  ümardamisreeglitest mitte kinni pidamine. Teisel kohal on eurohindade osaline puudumine,  kolmandal vale kursi kasutamine ning neljandal kohal eurohinna täielik puudumine. Reeglina käituvad korrektselt suuremad kaubandus- ning teenindusettevõtted, väiksemates esineb puudusi sagedamini. Trahve on määratud kokku ca 11 791 eurot (184 490 krooni).

Tarbijakaitseamet jätkab kahes vääringus hindade kontrollimist ja rikkujate avalikustamist kuni käesoleva aasta juunikuu lõpuni.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 on alates juulist helistatud eurohindasid puudutavate küsimustega 643-l korral, sealhulgas on antud ka vihjeid erinevate võimalike rikkumiste kohta. Samal perioodil tehti ka 232 järelepäringut seoses eurohindade avaldamisega.

Tarbijakaitseameti ja vabatahtlike tarbijakaitseühingute vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt viivad hindade kahes vääringus avaldamise kontrolli läbi ka viimased. Tarbijaorganisatsioonid tegid erinevates maakondades kokku 980 kontrolli (I kontroll ajavahemikul 13.09.2010-19.09.2010 ning II ajavahemikul 27.11.2010-09.12.2010), millest rikkumisi tuvastati 283-l korral. Alates augustist avalikustatakse tarbijakaitseameti koduleheküljel igal nädalal valik eelmisel nädalal kontrollitud ettevõtjatest, kelle juures on tuvastatud kahes vääringus hinna esitamise nõudeid sätestavate õigusaktide rikkumisi. Kindlasti on see olnud ettevõtjatele üheks motivaatoriks mitte eksida kehtivate reeglite vastu.

Tarbijakaitseametile laekus 2010. aasta teisel poolel seoses eurole üleminekuga seotud  hinnatõusu kahtlusega kokku 32 tarbija pöördumist, millest 21 on olnud kirjalikud pöördumised ja 11 infotelefonile laekunud pöördumised. Pea poolte juhtumite osas oli aga tegemist ettevõtjatega, kes ei olnud liitunud Ausa Hinnastamise Kokkuleppega (AHK).

Järelevalve käigus on tarbijakaitseamet saatnud välja AHK-ga  liitunud ettevõtjatele kokku  34 selgitusnõuet, milles sooviti kirjalikke selgitusi järgmiste asjaolude kohta: kas hinnatõus nimetatud toodete osas on tegelikkuses toimunud ja millised on selle põhjused, kas hinnatõus on toimunud seoses eurole üleminekuga ning milliste asjaolude või dokumentidega ettevõte kinnitab või lükkab ümber seose eurole ülemineku ja hinnatõusu vahel? Samuti on amet palunud saata ka võrdlevad väljavõtted saatelehtedest. Selgitusnõuded on välja saadetud nii ameti hinnamonitooringu alusel, piimahindade tõusuga ning ka tarbijate signaalidega seoses.

2010. aasta seisuga  Ausa Hinnastamise Kokkuleppe rikkumisi tuvastatud ei ole. Seniseid hinnatõuse on ettevõtjad suutnud põhjendada enamasti tootjate poolsete hindade tõstmisega, mis omakorda on tingitud erinevate toorainete kallinemisest maailmaturul ja tootmiskulude (nt elektrienergia) kallinemisest. Samuti on hinnatõusu põhjuseks toodud eksportturgude suurenenud nõudlus. 

2011. aastal on  amet saanud vihjeid ennekõike nende ettevõtete kohta, kes ei ole liitunud Ausa Hinnastamise Leppega. Nende väheste AHK-ga liitunud ettevõtete osas on amet alustanud menetlust.

 

Möödunud aasta lõpus  korraldasid Tarbijakaitseamet ja MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit koos  Maksu- ja Tolliameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega koosoleku, et kaardistada e-kaubanduse varimajanduse probleemistikku Eestis ning leida lahendusi selle vastu võitlemiseks.

Varimajanduse tekkepõhjuseid on mitmeid - kiire internetikaubanduse kasv, kauplemiskeskkonna loomise lihtsus ja kättesaadavus, kontrolli teatav killustatus jne. Tarbijakaitseameti poolt eurole ülemineku protsessis läbiviidud süsteemne hindade kahes vääringus näitamise korrektsuse kontroll,  tarbijate pöördumised ja MTÜ Eesti E-Kaubanduse Liidu tähelepanujuhtimised jne tõid muuhulgas  teravalt esile ka e-kaubanduse varjuküljed.

Ühelt poolt ei ole ettevõtjad viinud end kurssi seadusest tulenevate kohustustega. Real juhtudel on tuvastatud ka teadlikku seaduste rikkumisi. Teisalt on puudulik ka tarbijate ettevalmistus veebipoodides ostlemiseks.  Selgub, et tarbijad ei tee vahet, kas veebipoe taga on juriidiline isik või peab kauplust hoopis eraisik, kuna täiendavat informatsiooni teenusepakkuja kohta hakatakse otsima alles siis, kui tekib probleeme kauba kättesaamisega. Kui teenusepakkujaks osutub eraisik, siis probleemide ilmnemisel (tootmisviga, tagastamine vms) tarbijakaitse regulatsioon ei kehti ja Tarbijakaitseamet olukorrale lahenduse leidmisel kaasa aidata ei saa.

Ühiselt leiti, et üldjuhul ei tee tarbijad vahet, kas veebipoe taga on juriidiline isik või peab kauplust hoopis eraisik. Eraisikult ostes peab ostja aga olema valmis selleks, et kaubale või teenusele ei kehti seadusest tulenev kaheaastane garantii. Viimastel juhtudel võib olla tegemist ka maksupettustega. Juhtudel, kui kaupa ei ole pärast makse sooritamist kätte saadud, võib müüja taustauuringu teostamine osutuda tagant-järele-tarkuseks. Tihti selgub alles siis, et  säärase müüja kohta puudub igasugune kontaktinfo ostukeskkonnas sootuks. Kui isik leiab internetikaupluse, kus toodet tellides tuleb tasuda kauba eest eraisiku kontole, tuleks sellest teavitada Maksu – ja Tolliametit aadressil vihje at emta dot ee. Eraisikutest kauplejate osas on mitmeid signaale Maksu- ja Tolliametile saatnud ka Tarbijakaitseamet.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: „E-ettevõtjad ja eraisikutest müüjad, kes ei täida kehtivat õiguslikku regulatsiooni, avaldavad oma tegevusega pikemas perspektiivis  kogu sektori usaldusväärsusele hukatuslikku mõju.“ Seetõttu määratlesid osalejad kohtumise käigus meetmed olukorra normaliseerimiseks.

·        Üheks olulisemaks meetmeks pidasid osapooled ettevõtjate ja/või ostukeskkondade avalikustamist, mille puhul on selgelt tuvastatud seadusrikkumised ja/või mis teevad seda süstemaatiliselt. Sõltuvalt rikkumisest võib tegemist olla nii Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Tarbijakaitseameti huviorbiidis olevate isikutega.

·         Olulise meetmena nähti ka nii ettevõtjate kui ka ostjate teadlikkuse kasvu ja sellekohast teavitustööd. Osalejad leidsid ka, et ettevõtjad ja eraisikud võiksid ka ainuüksi käesoleva info põhjal siiski üle kontrollida oma tegevuse vastavuse seadustele. 

·         Märkimisväärse võimalusena olukorra normaliseerimiseks leidsid koosolekul osalenud ka omavahelise koostöö suurendamise ja infovahetuse. Järgmise sammuna koostatakse tegevusplaan – juhis koostegutsemise ladusamaks kulgemiseks.

Näidetena senisest koostööst võiks tuua välja ettevõtted  Trendshop OÜ (Tsiigu) ja TripleTrade OÜ, kelle puhul edastas amet kaebused politseile. Kriminaalmenetluste tulemusena mõisteti mõlemate ettevõtjate juhid kelmuse paragrahvi alusel süüdi. Kriminaalmenetluse algatamiseks on Tarbijakaitseamet edastanud politseile ka kaebused, mis laekunud seoses Mugav kodu OÜ (www.treenikodus.ee) ning Aare.ee Tehnika Trükk Disain OÜ-ga.

Selle aasta esimese viie päevaga on tarbijakaitseametisse seoses euro tulekuga  pöördutud kokku 244-l korral. Ameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 on helistatud 187-l korral ning kirjalikke järelepäringuid tehti 57. Peamiselt küsisid tarbijad ja ettevõtjad eurohindade avaldamise, ümardamise, raha tagasiandmise ning eurodega arveldamise kohta. Samas on tarbijakaitseamet saanud ka mitmeid vihjeid hinnatõusude kohta, mida on seostatud euro tulekuga. 2011. aasta esimese viie päevaga on tarbijakaitseamet eurohindadega seonduvalt teinud 128 kontrolli. Rikkumistega ettevõtteid avastati 31 (eurohindade osaline puudumine, valesti ümardamine jms).

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu viimastel päevadel palju küsimusi tekitanud ümardamisreeglitele.

Käesoleva aasta 30. juunini peab euro hinna kõrval olema avaldatud ka kroonihind, mille puhul tuleb arvestada kurssi 15,6466 ja ümardamisreegleid ehk hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda komakoha järgi. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.

Näide:

6.10 : 15,6466 = 0,38986…= 0.39 €

49.90 : 15,6466 = 3,189191… = 3.19 €

264.50 : 15,6466 = 16,90463103….. = 16.90 €

Kui hind on ümardatud kuidagi teisiti, on tegemist rikkumisega ja sellest tuleks teavitada tarbijakaitseametit.

Samuti juhib tarbijakaitseamet tähelepanu sellele, et hinna kahes vääringus avaldamise juhendi kohaselt on ühikuhinna avaldamise osas ühelt vääringult teisele ülemineku perioodiks kehtestatud ajaperiood 2 kuud (01.01.2010 – 28.02.2010). Tarbijakaitseameti hinnangul oleks soovitav, et sarnaselt ühikuhindadega oleksid ka muud hinnad kauplustes hiljemalt 01.03.2011.a. kujundatud ühtmoodi eurodes ning ümber arvutatud kroonidesse.

Kõige muu hulgas on palju segadust tekitanud ka nn topeltkonverteerimisest tulenevad hinnaerinevused. Kui toode, mis varem maksis 5,50 krooni (0,35 eur) on uue hinnasildiga 0,35 eur (5,48 kr), siis tegemist ei ole rikkumisega, vaid ebatäpsusega, mis tuleneb nn matemaatilisest topeltkonverteerimisest. Kui konverteerida krooni hind eurodesse ja see hind omakorda konverteerida tagasi kroonidesse, kasutades selleks keskkurssi (15,6466), siis tulemus ei saagi tulla sama.

 

Näide:

 

Leib                                   Leib

5,50 krooni                        0,35 eur

0,35 eur                             5,48 krooni

 

Sama põhimõte kehtib kõikide toodete ja teenuste hindadele ja hinnakirjadele.

Viimastel päevadel on tehtud rohkelt ka vihjeid erinevate hinnatõusude kohta, mida seostatakse euro tulekuga.  Sinkohal on paslik meelde tuletada, et hinnakujundus on Eestis vaba välja arvatud teenuste puhul, mis nõuavad tururegulaatori kooskõlastust (vesi, elekter, gaas jm). Teiste toodete ja teenuste hinna paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe, teisisõnu on  ettevõtjal õigus hindasid ise kujundada ja mis kõige olulisem - tarbijal valida, kas ostab sellelt ettevõttelt või mitte. Siinkohal tuleb tänada meediat hinnatõusuilmingute aktiivse kajastamise eest, sest vaid sellisel moel tekib tarbijates arusaam, millised ettevõtted