Küsitlus Arhiiv
Ettevõtjale » Kasulikku » Kasulikku
Hoiuste tingimuste võrdlustabel
SIIT leiate Finantsinspektsiooni praktilise abivahendi pankade pakutavate hoiuste tingimuste võrdlemiseks.
Välgumihklite kontrollaktsioon: ülisuured välgumihklid
Välgumihklite kontrollimise käigus on ette tulnud paar juhtumit, kus ettevõtjad on ülisuured välgumihklid turule toonud, aga pole vajalikke ohutusmeetmeid tarvitusele võtnud ja annavad tarbijale eksitavat informatsiooni.
Välgumihklite kontrollimises osalejad (PROSAFE ja turujärelevalveametid 13 Euroopa Liidu liikmesriigist) on leidnud Euroopa turult hulgaliselt hiidsuuri välgumihkleid. Neid müüakse sageli nimetuse all “XXL välgumihklid”, “hiidvälgumihklid” “ülisuured (King size) välgumihklid”, “Jumbo välgumihklid” vms. Kujult ja mudelilt on nad täpselt, nagu sigaretisüütajad, aga mõõtmetelt hulga suuremad.
Kontrolli käigus avastati, et selliste välgumihklite puhul pole järgitud kõiki seaduslikke nõudeid. Seega soovivad kontrollis osalenud anda tootjatele, maaletoojatele ja ametiasutustele edasi järgmist teavet:
Seega kehtivad järgmised nõuded: · Välgumihklid peavad olema ohutud. Ohutuks loetakse neid, mis vastavad standardile EN ISO 9994. · Välgumihklid peavad olema lastekindlad. Neid loetakse lastekindlaks, kui nad vastavad standardile EN 13869. Pidage meeles, et üldjuhul ei saa selliste välgumihklite lastekindlust kinnitada viitega tavasuuruses välgumihkli lastekindlusele. Mõõtmete erinevus mõjutab oluliselt lastekindluse kriteeriume. Tuleb rõhutada, et selliseid välgumihkleid ei saa lugeda majapidamisvälgumihkliteks, ehkki need on oma kasutusotstarbe tõttu üle 100 mm pikad. Sigaretisüütajaid ja majapidamisvälgumihkleid eristatakse üksnes kasutusotstarbe, mitte suuruse põhjal: Taust Kontrolli viib läbi turujärelevalveasutuste koostöövõrgustik PROSAFE (“The Product Safety Enforcement Forum of Europe”). See on mittetulundusühing, mis viib kokku turujärelevalveametid üle Euroopa ja maailma. Kontrolli läbiviimiseks saadakse kaasfinantseeringut Euroopa Komisjonilt. Lähemat teavet saab www.prosafe.org. Vastutamatusesäte Ainuvastutajad ülaltoodud teabe eest on selle teabe autorid. Euroopa Komisjon ei vastuta selle teabe sisu ega mistahes võimaliku kasutamise eest.
Mobiilitootjad said valmis ühtse telefonilaadija
Loe lähemalt universaallaadijast
Vaata lisaks
Moodsate mobiiltelefonide kasutamisega seotud ohud ja nende vältimine
Moodsate mobiiltelefonide ehk nn nutitelefonide kasutusotstarbeks on lisaks kõneteenusele ka telefoni „arvutina“ surfimiseks kasutamine, mis eeldab kas traadita internetiühendust (WIFI) või mobiilset andmesideühendust. Tasub tähele panna, et kui mobiiltelefon võimaldab internetiühendust WIFI ühenduse kaudu, siis on see kodu-WIFIs või kõigile kasutamiseks avatud WIFI-levialades tasuta, kuid kui kasutada mobiilset internetiühendust, siis pakub seda mobiiltelefoniteenuse osutaja tasulisena. Tootjad on telefonid algseadistanud nii, et mobiiltelefoni kasutajal oleks automaatselt võimalik saada mobiilne internetiühendus, mida sideettevõtetena pakuvad Eestis näiteks EMT, Tele2, Elisa. Paraku on inimesi, kes automaatsest mobiilsest internetiühendusest teadlikud pole ning kasutavad enese teadmata tasulist internetti.
Mis on mahupõhine internetiühendus?
Mobiilse internetiühenduse korral, kus telefonikasutaja pole liitunud teenuspaketiga, käib teenusehinna arvestus mahupõhiselt e alla laetud megabaitide (MB) järgi, näiteks *1MB= 30 krooni e 1,92 eurot. Näitena võib tuua, et keskmise digifoto maht on 1 MB, st et selle allalaadimine mobiiltelefoni maksab mahupõhise arvestuse järgi 30 kr. Kuid on olemas ka kindlal kuutasul põhinev maksustamisviis, mille hinnad algavad alates 99 kr kuu ja mille raames saab kasutada praktiliselt piiramatult andmemahtu. Lihtne arvutus näitab, et kui mahupõhise maksustamisviisiga laadida alla vaid umbes kolm digifotot, siis kuutasuga internetiühenduse korral saaks sama raha eest piiramatult andmeid alla laadida terve kuu jooksul! * Viimane ei tähenda muidugi seda, et oleks soovitatav valida kindla kuumaksuga ühendus, seda enam, kui telefoniga internetti kasutada pole plaanis. Toote ostmisel ja paketi valimisel tuleb nii telefone kui erinevaid pakette omavahel võrrelda ning kindlasti paluda klienditeenindajal selgitada teenuse kõiki tingimusi. Niimoodi saab leida endale sobivaima ning taskukohasema lahenduse.
Kuidas automaatne internetiühendus toimib?
Ehkki tasuta traadita WIFI internetiühenduse leviala Eestis on üpris lai, ei kata see veel kaugeltki kõiki piirkondi ning nii võib juhtuda, et kui telefoni kasutaja on tasuta WIFI- levialast väljas, otsib telefon automaatselt tasulist mobiilset internetiühendust. See kõik on muidugi väga mugav, kuid seda vaid kasutajale, kes on selle maksumusest teadlik. Need, kes pole eelnevalt põhjalikult tutvunud sideteenuse hinnakirjaga ning toote kasutusjuhendiga, võivad hiljem saada telefoniarve näol ebameeldiva üllatuse. Enne teenuse kasutamist on lisaks mõistlik uurida sideoperaatorilt, kas maksimaalse arve suurusele on kehtestatud limiit, et võimalikke riske maandada.
Kas, kes ja kuidas saab automaatset ühendust piirata või välja lülitada?
Telefonimudelite tootjapoolne ülesehitusloogika ei pruugi teiste telefonitootjatega kattuda, mistõttu on tarvis kindlasti enne kasutamist läbi lugeda kasutusjuhend ka neil, kes arvavad telefone tundvat nagu oma viit sõrme. Telefoni automaatsele internetiühendusele saab kasutaja nö käe ette panna ka ise, kuid alati ei pruugi see olla kõige lihtsam toiming või õnnestuda. Näiteks algseadmete taastamise korral võib telefon taasühendust otsida internetiga, mis tähendab, et seadeid tuleb uuesti muuta. Viimane ei pruugi telefonikasutajale olla sugugi lihtne toiming. Kannatlikematel on soovitatav uurida põhjalikumalt kasutusjuhendit ning kui sellest ei piisa, küsida nõu ja abi ka vastavatest foorumitest.
Näide: Tarbija soovis, et tema telefon kasutaks ainult vaba traadita internetiühendust. Olles eemaldanud „linnukese“ kohas, kus pakuti võimalust sideettevõtte kaudu Interneti ühenduseks arvas telefoni omanik, et sellega on asi korras ja üllatuslike internetiarvete pärast ta muretsema ei pea, sest ligipääsu tasulisele internetiühendusele oli ta blokeerinud. Hoolimata sellest, avastas ta mõne aja pärast, et 3G ühendus on aktiivne ning arve selle teenuse eest oli kasvanud 1300 kroonini. Pöördudes telefoniteenindusse selgus peale pikka telefoni uurimist, et kahetsusväärselt oli „ linnuke“ s.t aktiivsena hoidmise käsklus jäänud kohta, mis käskis automaatselt andmevõrku vahetada.
Kindlam variant on lasta telefon seadistada soovimatu interneti eest oma telefonioperaatori juures, kuid paraku küsib nii mõnigi neist Eestis selle nende jaoks lihtsa liigutuse eest teenustasu.
Ole oma telefonist nutikam!
Hilisemate ebameeldivuste ennetamiseks paneb Tarbijakaitseamet tarbijaile südamele, et nad oleksid mobiiltelefoni valides teadlikud selle funktsioonidest ja võimetest. Samuti tuleb konsulteerida müüjaga ning küsida kindlasti selle kohta, kas telefon võimaldab automaatset internetiühendust. Kui aga telefonil on enamik funktsioone sellised, mida ostja tegelikult ei vajagi, tuleks ehk valida enda jaoks sobilikumsidevahend. Lõppude lõpuks ei soovi ju keegi olukorda, kus telefon on selle kasutajast peajagu nutikam.
Üllatusarvete vältimiseks on osad sideettevõtjad asunud kaaluma erinevate hinnaskeemide rakendamist, kus internetiühendus on fikseeritud tasu eest ja ilma mahupiiranguta või on mahupiir seatud piisavalt kõrgele nii, et ka automaatne internetiühenduse loomine ei tekitaks
tarbijale ebamõistlikku rahalist lisakulu.
Välismaale minnes
Tasub tähele panna, et välismaale minnes võivad mobiilsele internetiteenusele rakenduda teised tingimused ja hinnad ning näiteks kodus kasutatav kuutasupõhine arvestus võib välismaal asenduda mahupõhise arvestusega. Lisaks sellele võivad kehtida välismaal olles teenusele hoopis teised hinnad. Enne välismaal mobiilse internetiteenuse kasutamist tasub kindlasti hindasid ja maksustamisviise kontrollida.
* Sideteenuse maksumus on orienteeruv.
Kuidas valida õige helkur
Kaubanduses pakutavate helkurite virvarris on raske orienteeruda ning leida just see, mis vastaks kõigile kehtestatud nõuetele ning täidaks seega ka oma ainueesmärki – kaitsta Sind liigeldes hämaras ja pimedas. Tarbija ei saa poes testida helkurite vastavust nõuetele, kuid on mõned asjad, mida tuleks helkuri valimisel jälgida.
Märgistus
Jalakäijahelkurite märgistusel peab olema:
tootenimetus;
toote nimetusena peab olema tootel “Helkur”. Kui see puudub, ei saa nõuda ülejäänud helkuritele kohustuslikke märgistuse osi tootel või tootepakendil.
andmed tootja kohta;
CE- vastavusmärgis (kas tootel või toote pakendil);
viide standardile EN 13356: 2001;
sätestab nõuded helkurite kvaliteedile. Helkuril peab olema peegeldavat pinda vahemikus 15 kuni 50 cm² ühe külje kohta. Samuti on standardis määratud helkuri reflekteeriva ala tagasipeegeldumisomadused.
eestikeelne kasutusjuhend (tekstina või pildina).
Näide: “Kinnita helkur riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele nii, et see jääb rippuma umbes põlve kõrgusele. Kasuta helkurit nii hämaral kui pimedal ajal. Kõnniteeta teel liigu alati vasakpoolsel teepeenral- näoga vastutulevate autode poole! Vaheta kulunud või katkine helkur kohe uue vastu!”
Professionaalseks kasutamiseks mõeldud helkurvestidel peab olema:
Tootenimetus (“helkurvest” või “ohutusvest”);
andmed tootja kohta;
CE- vastavusmärgis (kas tootel või toote pakendil);
viide standardile EN 471: 2004 (tagasipeegeldamisomadused, reflekteeriva pinna suurus);
eestikeelne kasutusjuhend + suurustähistus ja hooldustähistus.
Mitteprofessionaalseks kasutamiseks mõeldud helkurvestidel peab olema:
tootenimetus;
andmed tootja kohta;
CE- vastavusmärgis;
viide standardile EN 1150: 1999 (tagasipeegeldamisomadused, reflekteeriva pinna suurus);
eestikeelne kasutusjuhend + suurustähistus ja hooldustähistus.
Helkuri suurus
Helkuril peab olema peegeldavat pinda vahemikus 15 kuni 50 cm² ühe külje kohta.
Eelista alati pigem suuremaid kui väiksemaid helkureid. Samuti vaata, et helkuril olev kiri või trükipilt poleks ülemäära suur ehk ei kataks helkurist tervet pinda.
Mida veel silmas pidada?
Helkurit kui odavaimat elukindlustust ei tohiks valida hinna järgi, vaid selle järgi, kas märgistusele esitatavad nõuded on täidetud ning kas helkuri suurus tundub olevat lubatud piires.
Kui tarbijal tekib kahtlus, et helkur ei vasta nõuetele või märgistus on puudulik, tuleb sellest teavitada Tarbijakaitseametit.
Euroopa Komisjoni infomaterjal "Teie reisijaõigused"
"Teie reisijaõigused" infomaterjalis jagatakse nõuandeid nii lennu-kui ka rongireisijatele.
Tarbijate tagasiside pangavahetuse kohta
Euroopa Komisjon on loonud võimaluse anda tarbijatel tagasisidet pangavahetuse kohta. Eestikeelse ankeedi leiate SIIT .
Algab reisijaõigusi tutvustav kampaania
Brüssel, 29. juuni 2010
Transport: Euroopa Komisjon algatab reisijatele nende õigusi tutvustava kampaania
Euroopa Komisjon algatab täna 23 keeles kogu Euroopat hõlmava teavitamiskampaania, mille abil saavad rongi- või lennureisijad hõlpsamini teavet oma õiguste kohta. Kuigi komisjon on viimastel aastatel kehtestanud õigusaktid, mille kohaselt tagatakse lennu- ja rongireisijatele ühesugune kohtlemine kogu Euroopa Liidus, ei ole kõik reisijad oma õigustest seni siiski veel teadlikud. Olukorra parandamiseks pannakse kõikides liikmesriikides tänasest alates suvehooajaks lennu- ja rongijaamades välja postrid, mis tuletavad inimestele nende õigusi meelde. Reisijad saavad ka uurida tasuta infolehti ja spetsiaalselt kujundatud veebilehte Euroopa Liidu kõigis ametlikes keeltes.
Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles: „Kuna suvi on käes ja miljonid eurooplased alustavad auga väljateenitud puhkust, püüame meie neile reisimise teha nii lihtsaks kui võimalik ja tuletame meelde nende õigusi ning anname teada, kust saada abi, kui on vaja oma õiguste kohta nõudmisi esitada. Teavet ei saa olla kunagi üleliia palju. Loodame kogu Euroopa lennujaamades pilkupüüdvate postrite, infolehtede ja kõigis ELi keeltes kättesaadava internetiteabega jõuda miljonite inimesteni, kes sel suvel ja lähikuudel reisivad.”
Ühe osana kampaaniast „Tea oma reisijaõigusi” on kujundatud veebileht aadressil: http://ec.europa.eu/passenger-rights. Siit leiavad reisijad teavet selle kohta, millised on nende õigused iga transpordiliigi puhul. Reisijate põhiõigusi tutvustavad infolehed ja postrid on kättesaadavad kõikjal rongi- ja lennujaamades. Kogu teave on olemas kõigis ELi ametlikes keeltes, nii et igaühel on võimalus sellega oma emakeeles tutvuda.
Reisijate õigustes on sätestatud inimestele tagatud õigused, et leida lahendus reisi jooksul tekkinud väljapääsmatus olukorras. Näiteks sellisteks juhtudeks, kui reis hilineb või see tühistatakse, või kui pagas läheb kaduma või saab kahjustada. Reisijate õigustega on ka tagatud puude või piiratud liikumisvõimega inimeste võrdne kohtlemine.
Komisjon töötab praegu välja reisijate laiendatud õigusi, mis hõlmavad ka muid transpordiliike. Eelkõige on komisjon teinud ettepanekud meritsi või siseveeteid pidi ning bussiga reisivate inimeste õiguste kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikest muudatustest olenevalt saab sellised ettepanekud kõige varem vastu võtta veel sel aastal.
Veel kaks aastat kestva kampaania käigus teavitatakse reisijaid ajakohastatud muudatustest.
Kontaktisikud:
Helen Kearns : +32 2 298 76 38 helen dot kearns at ec dot europa dot eu
Dale Kidd : +32 2 295 74 61 dale dot kidd at ec dot europa dot eu
Eurokalkulaator
Eurokalkulaator | |
1 EUR = 15,6466 EEK | Arvuta |