Küsitlus Arhiiv
Uudised » 39. Tarbijakaitseameti kontrolli- ja nõustamisalased töötulemused juunis 2010
39. Tarbijakaitseameti kontrolli- ja nõustamisalased töötulemused juunis 2010
Juunis pöördusid tarbijad kaebuste, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu Tarbijakaitseameti poole kokku 4214 korral.
Juunis esitati tarbijakaitseametile 848 kaebust (mais 420), millest 794 olid seotud teenustega ning 54 tööstuskaupadega. Kaebuste arv on sedavõrd kõrge tegevuse lõpetanud reisifirma TopTours AS tõttu. Turismiteenuste peale esitati juunis 709 kaebust, neist valdav enamus just TopToursiga seotud.
Kirjalikke järelepäringuid tehti 513, need jagunesid järgmiselt – 237 teenuste, 112 kaupade ja 45 reklaami peale. Jätkuvalt esitatakse järelepäringuid kõige rohkem telefoniteenuste, internetikaubanduse ning tehnikatoodete kohta.
Ameti info- ja nõustamistelefonile 1330 ja 6 201 707 helistati juunis 2853 korral erinevate probleemidega (võrdluseks 2009. aasta juunis tehti 987 kõnet). Kõige enam küsiti nõu turismiteenuste ning arvutitega seonduvate probleemide kohta.
Tarbijakaitseamet koostas mais kaubandus- ja teenindusettevõtetele 327 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti 46 väärteootsust kogusummas 22 300 krooni.
Viimasel kahel kuul ametile esitatud kaebuste arvu tublisti kasvatanud TopToursi saaga ei näi lõppevat. Juunis ilmes asjaolu, et osad vahendajana TopToursi reise müünud reisiettevõtted küsivad reisi ostnud inimestelt tagantjärgi lepingutele allkirjasid. Uutele lepingutele on aga lisatud varem mainimata jäetud asjaolu, kelle reise vahendatakse. Sellise pahatahtliku teoga on vahendajad soovinud vabaneda oma vastutusest tarbijate eest nende reisisumma tagastamise osas ning suruda neid üldise TopToursi tagatise alla. Viimasel juhul läheks aga võimalik hüvitis nii kõnealuste kui ka kõikide teiste nõudeesitajate suhtes lahjemaks.
„Kõige taga on loomulikult konkurentsieelise taotlus. Tarbijate mitteteavitamine tegelikust reisikorraldajast võib endas sisaldada kas tahtlikku ja/või ebakompetentset tegevust. Esimesel puhul on selgelt tegemist sooviga tähtsustada iseenese tegevust võõraste reisitoodete najal, jättes samas kliendile ekslik mulje endast kui reisikorraldajast ning luues kokkuvõtteks keelatud võttega endale stabiilne kliendi- ja tulubaas. Teine oluline ebakõla seisneb faktis, et reisifirma, olles näiliselt tarbija jaoks reisikorraldaja, muutub selleks seaduse silmis ka de facto, paraku deklareeritakse järelevalve süsteemile end endiselt vahendajana, kellele seadusest tulenevad väiksemad kohustused tagatisenõuete osas,“ lahkab tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste vahendajate käitumise võimalikke tagamaid. „Igal juhul on aga tegemist seadusele mittevastava tegevusega, mille osas TKA praegu menetlust läbi viib“ lisab Sooniste.