Uudised » 7. Tarbijakaitseameti kontrolli- ja nõustamisalased töötulemused jaanuaris 2010

 

 

Uus aasta suuremaid muutuseid ei toonud – kaebuste ning järelepäringute arvud on küll tõusnud, kuid teemad valdavalt saamad – ehitusteenused (sinna kuuluvad ka probleemid uste-akende ning nende paigaldamisega), internetikaubandus ning tehnikatooted. Küll aga on tarbijakaitseamet kontrollinud kauplustes väljastatavatel tšekkidel olevat infot ning nõuetekohasust ning leidnud puudusi, millele oleks vaja tarbijate tähelepanu pöörata. Sellest kõigest peale töötulemuste äramärkimist.

 

Ameti info ja nõustamistelefonile 6 201 707 helistati jaanuaris 1223 (detsembris 1106) korral. Neist 569 telefonikõnet puudutas tööstuskaupasid, 481 teenuseid, 22 toidukaupasid ning 13 reklaami. Ka infotelefonilt küsiti kõige enam ehitusteenuste kohta, järsult on suurenenud ka erinevate finantsteenustega seotud probleemide arv. Kaubanduse vallas nõustati telefonitsi tarbijaid kõige enam tehnikatoodetega, kuid jaanuaris küsiti rohkem ka autode ning nende ostmisega seonduvate probleemide kohta.

„Tarbijakaitseamet astus jaanuari lõpus sammu tarbijale lähemale“, lausus ameti peadirektor Andres Sooniste. Jaanuari lõpul ja veebruari alguses võttis Tarbijakaitseamet kasutusele uue infotelefoni lühinumbri, mille kulu helistajale ei erine tavanumbri omast. Uus number on 1330. Samuti suurendas Tarbijakaitseamet infotelefoni kättesaadavust ning nüüdsest on kõnejärjekorrad oluliselt vähenenud. Andres Sooniste lisas: „Tänase seisuga võtab Tarbijakaitseamet vastu ca 110 – 160 kõnet päevas, mis on enam, kui kaks korda rohkem kui seni keskmiselt. Nõustamine telefoni teel on oluliselt operatiivsem võrreldes klassikalise tarbijavastuvõtuga nii ajakulu kui ka füüsilise jalavaeva seisukohast.“

Tarbijakaitseamet koostas jaanuaris kaubandus- ja teenindusettevõtetele 378 kontrollakti. Kontrollimise põhjal tehti 6 ettekirjutust ning 34 väärteootsust kogusummas 46 080 krooni.

Viimasel ajal on tarbijad pöördunud ameti poole seoses sellega, et kauplejad on piiranud iludetailidele kaebuste esitamise võimalust. Viimase kahe kuu jooksul kontrolliti 14 jalatsikaupluses tarbijale esitatava ostmist tõendava dokumendi (tšeki) vastavust kehtestatud nõuetega. Kontrolli käigus selgus, et 8 kaupluses oli ostutšekile lisatud tarbijat eksitav teave, näiteks ”Kauplus ei vastuta aksessuaaride ning jalatsite iludetailide kadumise/purunemise eest peale ostu sooritamist”, ”Kaunistuste (kivid ja muu) eemaldumine ei kuulu tootmisvigade liiki”, ”Kaunistustele, vahetusdetailidele, sisetaldadele ja nende värvi andvusele, kontsaplekkidele ja lukkudele pretensioone vastu ei võeta”.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lausus: ”ettevõtjate omavoli seaduste kitsendamisel on lubamatu.” Sooniste jätkas: ”tarbijatel on oluline teada, et pretensiooni esitamise õigus kehtib ka toodetel olevatele detailidele, mistõttu on eelnevalt näiteks toodud informatsioon väär”.

Eksitavat infot levitanud kauplejatele saadeti välja sellekohased märgukirjad. Kõik kauplejad on lubanud eksitava teabe kassatšekkidelt eemaldada. Järelkontrolli tulemusel on selgunud, et 5 kaupluse kassatšekilt on teave eemaldatud, 3 kaupluse puhul on järelkontrolli vajadus.