Küsitlus Arhiiv
Kas ja miks kasutaksite võimalust saada kaupluses väljastatava pabertšeki asemel oma internetipanka e-kviitung?
Tulemused:
- Jah, sest see oleks keskkonnasõbralikum - 60
- Jah, sest siis oleks tšekid ühes kohas ja parem ülevaade kulutustest - 140
- Ei, paberkandjal on kindlam - 25
- Ei, sest ei saa kohapeal kontrollida, kas kassapidaja sisestas õiged hinnad - 198
- Ei, sest internetti pääsemisega on probleeme - 6
Uudised » 9. Märts on rahvusvaheline pettuste ennetamise kuu.
9. Märts on rahvusvaheline pettuste ennetamise kuu.
Pettuste ennetamise kampaania viiakse läbi igal aastal tarbijakaitse rakendusasutusi ühendava organisatsiooni ICPEN eestvedamisel. Nimetatud periood keskendub tarbijate õiguste kaitsmisele ning ohtudest teavitamisele.
Eelmisel aastal oli pettuste ennetamise kuu jooksul põhirõhk internetis levivatel ning muudel digitaalsetel ohtudel. Seoses sellega, et eelpoolmainitud valdkonnad on endiselt valulikud ning põhjustavad tarbijatele aina rohkem probleeme, on ka selle aasta pettuste ennetamise kuu peaasjalikult suunatud internetis levivatele ohtudele.
Kampaania peamiseks eesmärgiks on juhtida tarbijate tähelepanu erinevatele
virtuaalses keskkonnas levivatele lõksudele ja ohtudele, nagu näiteks e-kirjad, mis lubavad suurt pärandust või enneolematut lotovõitu. Selle skeemi põhimõtteks on veenda inimest, et viimane saab enda kasutusse suure summa, tavaliselt kas miljon eurot või naela. Selleks, et võidusummat kätte saada palutakse täita ankeet, kus muuseas võidakse küsida krediitkaardi numbrit, pangakonto numbrit, isikukoodi jm. konfidentsiaalseid andmeid. Et muuta pettus veenvamaks, lisatakse võimalusel kirjale erinevaid templeid ja allkirju. Kui varasemalt olid sellised kirjad valdavalt inglise keeles, siis nüüd on liikvel ka eestikeelsed kirjad.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres sooniste lausus: „Mitte ühtegi tundmatult adressaadilt tulnud suurt rahasummat lubavat e-kirja ei tohi tõe pähe võtta! Kõige targem on taolised kirjad kohe kustutada ning seadistada oma postkast niiviisi, et sellised kirjad läheksid otse prügikasti“. Sooniste jätkas: „samuti ei tohi uskuda neid kirjasid, kus Teid õnnitletakse loteriivõidu puhul, liiati kui Te pole ühestki taolisest loteriist osa võtnud“. Teavitused lotovõitudest võivad ilmuda hüpikaknana ka suvalist veebilehekülge külastades.
Internetipettuseks võib lugeda ka erinevaid suurt raha lubavaid tööotsi, kus inimene peaks teenimiseks vaid erinevatel veebilehekülgedel n-ö. klikke koguma. Pahatihti tuleb enne tööle asumist tasuda mingi n-ö. tööloa saamise summa. Sedasorti pakkumiste eesmärgiks on siiski vaid petta inimestelt välja alustamisetasu, millega petuskeemi tellija võib teenida kopsaka summa.
Pettuste ennetamise kuu vältel on Tarbijakaitseameti koduleheküljel üleval ka küsitlus, milliste internetipettustega tarbijad kõige enam kokku on puutunud.
