Küsitlus Arhiiv
Avaleht » Õigusaktid » Järelevalve ja pädevus
Järelevalve ja pädevus
Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet üle 30 seaduses ning üle 30 määruses sätestatud nõuete üle.
Lisaks on Tarbijakaitseametil järelevalve kohustus mitmete Euroopa Liidu ning Euroopa Nõukogu otsekohalduvates määrustes sätestatud nõuete üle.
Tarbijakaitseametil on pädevus teostada järelevalvet ka tsiviilõiguslike õigusaktide täitmise üle (näiteks Võlaõigusseadus), kuid seda vaid juhul kui tehing on tehtud tarbija ja ettevõtte vahel.
Alljärgnevalt on toodud õigusaktid ning täpsed sätted, mille alusel on Tarbijakaitseametil järelevalve kohustus, õigus rakendada haldussundi ehk teha ettekirjutusi ning rakendada rahalist karistust ehk menetleda väärtegusid. Õigusaktide täistekstiga saate tutvuda, kui vajutate õigusakti nimetusele.
Tarbijakaitseseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
Tarbijakaitseseaduse alusel on Tarbijakaitseametil nii järelevalve kohustus, rikkumiste tuvastamisel õigus koostada ettekirjutus ning väärteomenetlusi läbi viia.
§ 38. Tarbijakaitse järelevalveasutused
Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostavad järelevalvet Tarbijakaitseameti, Terviseameti, politseiasutuse ja kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusega ametiisikud (edaspidi järelevalve teostaja) oma pädevuse piires.
§ 40. Järelevalve teostaja ettekirjutus
(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalve teostaja teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab nõude lõpetada õigusrikkumine ja võimaluse korral taastada esialgne olukord või
2) kohustab peatama sellise kauba või teenuse pakkumise ja müügi, mis ei ole nõuetekohane, ning annab tähtaja kauba või teenuse nõuetega vastavusse viimiseks.
(2) Ettekirjutuses peavad olema:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus;
5) selgelt väljendatud nõue koos viidetega asjakohaste õigusaktide sätetele;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord.
(3) Ettekirjutus antakse viivitamata kaupleja esindajale allkirja vastu kätte või saadetakse talle väljastusteatega tähtkirjaga.
(4) Ettekirjutuse täitmine on kauplejale kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kauplejat selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 48. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 45–471 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 45–47 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Valla- või linnavalitsus.
(3) Käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
Kaubandustegevuse seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
Kaubandustegevuse seaduse alusel on Tarbijakaitseametil järelevalve kohustus, rikkumiste tuvastamisel õigus koostada ettekirjutus ning väärteomenetlusi läbi viia.
§ 21. Järelevalve teostajad
Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Politseiasutus;
4) Valla- või linnavalitsus.
§ 23. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Järelevalvet teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse, kui:
1) kaupleja, müüja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik müüb nõuetele mittevastavat kaupa või teenust või ei täida kauba või teenuse müügi nõudeid,
2) kaupleja müüb ilma nõuetekohase saatedokumendita kaupa,
3) tegevuskoht ei vasta nõuetele,
4) kaupleja tegutseb kauba või teenuse müügiõigust tõendava dokumendita, kui selle olemasolu on nõutav või
5) kaupleja või kaubanduse korraldaja tegutseb registreeringuta või vastava märketa registreeringus, kui registreering või vastav märge registreeringus on nõutav.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses järelevalvet teostav ametiisik:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude kauba või teenuse müügi osaliseks või täielikuks peatamiseks, lõpetamiseks või kauba või teenuse müügilt kõrvaldamiseks või
2) kohustab tegema kauba või teenuse edasise müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 33. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 24–32 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 24, 26 ja 32 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Politseiasutus;
4) Valla- või linnavalitsus.
(3) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Valla- või linnavalitsus.
(4) Käesoleva seaduse §-des 27–29 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Politseiasutus;
3) Valla- või linnavalitsus.
(5) Käesoleva seaduse §-des 30 ja 31 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Politseiasutus.
Toiduseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 47. Järelevalveasutused
(2) Lisaks Veterinaar- ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet.
§ 50. Järelevalveametniku ettekirjutus
(1) Õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.
(11) Kohustatud isik maksab maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtud ettekirjutuses määratud summa kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.
(2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama.
(3) Isiku taotlusel annab järelevalveametnik nõusoleku jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevust, kui tegevuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) Maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ettekirjutuses märgitud tähtaja jooksul on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 537. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 531–536 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Veterinaar- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada § 532 lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
(3) Käesoleva seaduse §-des 531–536 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
3) Tarbijakaitseamet.
Toote nõuetele vastavuse seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 50.Turujärelevalves osalevate asutuste pädevus
(1) Toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle teevad riiklikku järelevalvet turujärelevalveasutused. Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon.
(2) Tarbijakaitseamet teeb riiklikku järelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.
§ 54. Turujärelevalve meetmed
(1) Turujärelevalveasutusel on õigus kontrollida iga turule lastud toote ohutust ja nõuetele vastavust vajalikus ulatuses seni, kuni toode ei ole jõudnud lõpptarbijani, ka juhul, kui toode on nõuetele vastavana ja ohutuna turule lastud.
(2) Turujärelevalveasutusel on õigus oma ülesannete täitmiseks:
1) siseneda valdusse, kus toodet valmistatakse, hoitakse või pakutakse müügiks;
2) kontrollida toote ohutust ja nõuetele vastavust tõendavaid dokumente ning teha neist ärakirju;
3) kasutada tehnilisi vahendeid olukorra fikseerimiseks;
4) saada ohutuse ja nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikku teavet kõigilt asjasse puutuvatelt isikutelt.
(3) Turujärelevalveasutused kasutavad oma volitusi kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja soodustavad ettevõtja toote ohutust suurendavaid vabatahtlikke toiminguid, mille tegemise võimalus on neile käesoleva seadusega ette nähtud.
(4) Turujärelevalveasutusel on õigus:
1) toote suhtes, mis võib põhjustada ohtu teatud tingimustel, nõuda selle märgistamist eestikeelsete selgesõnaliste sellekohaste hoiatustega nende ohtude kohta, mida toode võib põhjustada, või seada toote turule laskmisele eeltingimusi, mis tagaksid ohutuse;
2) toote suhtes, mis võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda, et neid isikuid hoiatatakse ohust sobival viisil ja ajal, sealhulgas eraldi hoiatuste avaldamise abil;
3) toote suhtes, mis võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja kontrollimiseks;
4) keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;
5) nõuda või korraldada ohtliku toote viivitamatu turult kõrvaldamine ja hoiatada tarbijaid toote ohtudest;
6) nõuda, koordineerida või korraldada koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmine tarbijatelt ning vajaduse korral toote hävitamine. Toote tarbijalt tagasinõudmist tuleb rakendada juhul, kui muudest meetmetest ei piisa.
(5) Turujärelevalveasutusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid ka juhul, kui toode vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule, kuid turujärelevalveasutusel on tõendeid, et toode on ohtlik.
(6) Turujärelevalveasutus võib keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 8 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides määruses (EÜ) nr 764/2008 sätestatud menetlust. Seda nõuet ei kohaldata määruse (EÜ) nr 764/2008 artiklis 3 viidatud alustel võetavate meetmete suhtes.
(7) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse vastavushindamisasutuse õigusrikkumisi või muid olulisi puudusi, teavitab järelevalvet teinud ametiisik või asutus sellest viivitamata vastavushindamisasutuste komisjoni.
(8) Tõsise ohu korral on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega õigus keelata toote vabasse ringlusse lubamine või eksport.
(9) Turujärelevalveasutus järgib turujärelevalve meetme rakendamisel EL ühtlustamise õigusaktist tulenevaid asjakohaseid protseduurireegleid.
§62. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 59–61 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon.
Pakendiseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 26. Järelevalve
(1) Järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras.
(2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused.
§ 261. Ettekirjutus
(1) Järelevalvet teostaval isikul on õigus käesoleva seaduse täitmise tagamiseks teha ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on järelevalvet teostaval isikul õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 500 000 krooni.
§ 33. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 27–32 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 27–32 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
(3) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 29 ja 32 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
(5) Käesoleva seaduse §-des 30 ja 31 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
(6) Käesoleva seaduse §-des 29–31 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on linna- ja vallavalitsus.
Alkoholiseadus - järelevalve, väärteomenetlus
§ 49. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud;
3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud);
4) tarbijakaitseametnikud;
7) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud;
8) valla- või linnavalitsuse ametnikud.
(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavuse üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet.
§ 73. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 53-72 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 53-72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maksu- ja Tolliamet;
4) politseiasutus;
5) Tarbijakaitseamet;
8) Veterinaar- ja Toiduamet;
9) valla- või linnavalitsus.
Tubakaseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 32. Järelevalve teostajad
Käesoleva seadusega kehtestatud nõuete järgmise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud:
1) Maksu- ja Tolliamet – tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra ning tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele;
2) Tarbijakaitseamet – tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra, tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete ning suitsetamiskoha piiramise nõuete järgmise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu järgmise üle;
3) politseiasutus – kõigi nõuete järgimise üle politseiasutuse teenindataval territooriumil, välja arvatud spondeerimispiirangu ja sponsorteadete, tubakatoote müügiedenduse keelu ning suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle;
4) valla- ja linnavalitsused – kõigi nõuete järgimise üle oma haldusterritooriumil, välja arvatud suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle;
5) Terviseamet – suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt inspektsiooni põhimääruses sätestatud ülesannetele.
§ 34. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Järelevalvet teostav ametiisik võib käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 6 sätestatud nõude vormistada ettekirjutusena, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalvet teostava asutuse nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev ja koht;
3) ettekirjutuse saaja nimi või nimetus ja elu- või asukoht;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud või viide dokumendile, kus need on kajastatud;
5) ettekirjutuse õiguslik alus;
6) ettekirjutuse resolutsioon, milles nimetatakse ettekirjutuse saaja kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
7) viide võimalusele kohaldada ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
9) ettekirjutuse koostaja allkiri.
(2) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine ettekirjutuse saajale.
(3) Kui ettekirjutusest on vaja teavitada kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri
§ 51. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 37–50 loetletud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Sotsiaalministeerium.
(3) Käesoleva seaduse §-des 38–50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
(4) Käesoleva seaduse §-des 38–41 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
(5) Käesoleva seaduse §-des 38–41 ja 44–50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
(6) Käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja suitsetamisalale ja suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas on Terviseamet.
(7) Käesoleva seaduse §-des 38–43 ja 50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
(8) Käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 nimetatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimine on kohustuslik. Konfiskeerimise otsustab kohus, Maksu- ja Tolliamet või politseiasutus.
Turismiseadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 30. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet:
1) valla- või linnavalitsused;
2) Päästeamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Terviseamet.
(2) Tarbijakaitseamet teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle reisiettevõtjate osas ning valla- või linnavalitsused majutusettevõtete osas.
(3) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud õiguse andja ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
§ 31. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid;
3) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks.
(2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavad asutused kannavad andmed majutusteenuse osutajale või reisiettevõtjale tehtud ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 315. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 311 ja 314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) valla- või linnavalitsus;
3) Päästeamet;
4) Terviseamet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 313 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
Reklaamiseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 30. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud nõuete järgimise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmiste haldusorganite ametiisikud vastavalt oma pädevusele:
1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ning §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaami osas;
2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaami osas ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete rikkumise üle tervishoiuteenuse reklaami osas;
3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaami osas;
4) Finantsinspektsioon käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete järgimise üle Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatavate finantsteenuste reklaami osas;
5) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami suhtes.
(3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet advokatuuriseaduses ja vandetõlgi seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
(4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
§ 32. Järelevalve teostaja ettekirjutus
(1) Reklaamialast järelevalvet teostav asutus või tema volitatud ametiisik võib reklaamiseaduse rikkumise korral teha reklaami tellijale, teostajale ja avalikustajale ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;
2) kohustab tegema reklaamialase tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(2) Ettekirjutuses peab olema:
1) ettekirjutuse koostanud isiku nimi ja ametikoht ning asutuse nimi ja aadress, kelle nimel ettekirjutus koostatakse;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus;
5) selgelt väljendatud nõue koos viidetega asjakohaste õigusaktide sätetele;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord.
(3) Ettekirjutus võib sisaldada asendustäitmise rakendamise hoiatust ja selle kulude eeldatavat suurust ettekirjutuse täitmata jätmise korral.
(4) Ettekirjutus antakse isikule viivitamata allkirja vastu kätte või saadetakse talle väljastusteatega tähtkirjaga.
(5) Ettekirjutuse täitmine on kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 36. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud väärteo korral kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Tarbijakaitseamet ja vastavalt oma pädevusele järgmised haldusorganid:
1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ning §-s 18 sätestatud nõuete rikkumise korral ravimi reklaami osas;
2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete rikkumise korral meditsiiniseadme reklaami osas ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete rikkumise korral tervishoiuteenuse reklaami osas;
3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete rikkumise korral taimekaitsevahendi reklaami osas;
4) Finantsinspektsioon käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete rikkumise korral Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatavate finantsteenuste reklaami osas;
5) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami nõuete rikkumise korral.
Kemikaaliseadus1 - järelevalve, väärteomenetlus
§ 24. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 kemikaalide ekspordi ja impordi kohta ning REACH-määruse nõuete täitmise üle teevad:
1) Tehnilise Järelevalve Amet – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;
2) päästeasutused – teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanide osas;
3) Tööinspektsioon – töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise osas;
4) Keskkonnainspektsioon – keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras;
5) Tarbijakaitseamet – ohtliku kemikaali ja detergendi jaemüüginõuete täitmise osas;
6) Maksu- ja Tolliamet – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise ning käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kontrollimise osas;
7) Terviseamet – hulgimüügis oleva kemikaali ja detergendi turustamiseks esitatud nõuete täitmise osas;
8) Sotsiaalministeerium – käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 nimetatud haldusülesande täitmise osas.
(2) Järelevalvet teostav isik on kohustatud:
1) esitama kontrollitavale oma ametitõendi ning selgitama järelevalve teostamise eesmärki ja selle toiminguid;
2) selgitama kontrollitavale nõuete rikkumise korral rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist;
3) hoidma temale järelevalvetoimingute tegemisel teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvat teavet.
(3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus:
1) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda kemikaali käitlemisega seotud dokumentidega ning saada kemikaali ohtlikkuse ja ohutu käitlemisega seotud dokumentidest koopiaid;
2) pääseda takistamatult kontrollitavale objektile, teha mõõtmisi ja võtta analüüside tegemiseks proove;
3) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
4) määrata ekspertiise kemikaali ohtlikkuse kindlakstegemiseks ja kemikaalist johtuva riski hindamiseks tervisele, keskkonnale ja varale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on lõikes 1 nimetatud inspektsioonil, ametil või asutusel õigus rakendada sunniraha või asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 245. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 241, 242 ja 244 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 241, 242 ja 244 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Amet;
2) Päästeamet ja kohalikud päästeasutused;
3) Tööinspektsioon;
4) Keskkonnainspektsioon;
5) Tarbijakaitseamet;
6) Terviseamet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 242 ja 244 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
Lõhkematerjaliseadus1 - järelevalve, ettekirjutus
§ 74. Riikliku järelevalve teostajad
Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) Tehnilise Järelevalve Amet;
2) politseiasutus;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Päästeamet;
5) Maksu- ja Tolliamet.
§ 78. Tarbijakaitseameti pädevus
Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet pürotehnilise toote jaekaubanduse üle vastavalt tarbijakaitseseadusele, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 82. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuetele mittevastava lõhkematerjali valmistamise, kasutamise, müügi, veo või katsetamise peatamiseks või inimeste eemaldamiseks objektilt, nõuetele mittevastava isiku vastutava spetsialistina tegutsemise lõpetamiseks või peatamiseks, teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) vajaduse korral esitab nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks;
3) kohustab tegema lõhkematerjali edasise käitlemise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(2) Kui ettekirjutus tehakse ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud registris, kannab riikliku järelevalve teostaja andmed ettekirjutuse kohta registrisse viie tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse tegemise päevast. Ettekirjutust ei kanta registrisse, kui ettekirjutuse täitmiseks on ette nähtud lühem tähtaeg kui viis tööpäeva ning ettekirjutus ettenähtud tähtajaks täidetakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on üldjuhul 10 000 krooni, lõhkematerjalisektori ettevõtja puhul aga 40 000 krooni.
Biotsiidiseadus1 - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 43. Järelevalve tegijad
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad:
1) Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle töötervishoiu ja tööohutuse seadusega reguleeritud valdkonnas;
2) Keskkonnainspektsioon keskkonda kahjustava või ohustava tegevuse üle keskkonnajärelevalve seadusega reguleeritud valdkonnas;
3) Tarbijakaitseamet biotsiidi jaemüüginõuete täitmise üle tarbijakaitseseadusega reguleeritud valdkonnas;
5) Veterinaar- ja Toiduamet toiduseadusega ning veterinaarkorralduse seadusega reguleeritud valdkondades;
6) Terviseamet ohutusnõuete täitmise osas hulgimüügis, joogi- ja suplusvee töötlemisel, teenuste osutamisel ning rahvatervise seadusega reguleeritud muudes valdkondades ja ohutusnõuete täitmise osas tervishoiuteenuse osutajate üle tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkonnas.
§ 44. Ettekirjutus
(1) Järelevalvet tegeval asutuse juhil või tema volitatud ametnikul on õigus teha ettekirjutus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks.
(2) Ettekirjutus peab sisaldama:
1) ettekirjutuse koostaja nime ja ametikohta ning järelevalvet tegeva asutuse nimetust ja aadressi;
2) ettekirjutuse tegemise kohta ja kuupäeva;
3) ettekirjutuse saaja nime või nimetust ja elu- või asukohta;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid või viidet dokumendile, kus need on kajastatud;
5) ettekirjutuse õiguslikku alust;
6) ettekirjutuse resolutsiooni, milles tuuakse välja ettekirjutuse saaja kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
7) viidet sunniraha kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
8) ettekirjutuse vaidlustamise korda ja tähtaega;
9) ettekirjutuse koostaja allkirja.
(3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine ettekirjutuse saajale.
(4) Kui on vaja teavitada ettekirjutusest kolmandat isikut, saadetakse talle posti teel või elektrooniliselt ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.
§ 48. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on vastavalt oma pädevusele:
1) Tööinspektsioon;
2) Keskkonnainspektsioon;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Tervisekaitseinspektsioon;
5) Veterinaar- ja Toiduamet;
6) Tervishoiuamet.
Väärismetalltoodete seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 42. Järelevalve teostajad
(1) Käesolevas seaduses kehtestatud nõuete järgimise üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Vastavalt oma pädevusele teostavad käesolevas seaduses kehtestatud nõuete järgimise üle järelevalvet:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiasutus;
3) Maksu- ja Tolliamet;
4) valla- või linnavalitsus.
(3) Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet majandustegevuse registri andmete õigsuse üle.
§ 45. Ettekirjutus ja otsus
(1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral teeb järelevalvet teostav ametnik väärismetalltoodete käitlejale ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ning edasise väärismetalltoodete käitlemise õiguspäraseks jätkamiseks.
(2) Kui järelevalvet teostav ametnik on avastanud nõuetekohaselt märgistamata või nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmata märgisega märgistatud väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise, teeb ta ettekirjutuse, milles kohustab peatama nende väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning tooted nõuetekohaselt märgistama või, kui see ei osutu võimalikuks, siis need müügikõlbmatuks muutma või Eestist välja vedama.
(3) Järelevalvet teostava asutuse peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettepaneku alus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
4) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
(5) Järelevalve teostaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse koopia hiljemalt otsuse jõustumise päevale järgneval tööpäeval posti teel või elektrooniliselt valla- või linnavalitsusele koos ettepanekuga kustutada registreeringus märge väärismetalltoodete käitlemise kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsus tehakse ettevõtjale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 54. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 47–49 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 47–49 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele:
1) Tehnilise Järelevalve Amet;
2) Tarbijakaitseamet;
3) politseiasutus;
4) valla- või linnavalitsus.
Vedelkütuse seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 20. Järelevalveasutused
Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
1) Konkurentsiamet;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Tarbijakaitseamet.
§ 23. Tarbijakaitseamet
Tarbijakaitseameti pädevusse kütuse müügil kuulub:
1) registreeringu olemasolu kontrollimine;
2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.
§ 25. Ettekirjutus ja otsus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik ettekirjutuse, kus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) selle isiku nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress ja kontakttelefoni number, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta koos viitega käesoleva seaduse vastavale paragrahvile, mida rikutakse, ning nõue õigusrikkumise lõpetamiseks;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, korra, koha ja tähtaja kohta;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
(2) Ettekirjutuse teinud järelevalveasutus kannab ettekirjutuse andmed registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras või edastab teate ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga registrile viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
(3) Ettekirjutuse korduval täitmata jätmisel on järelevalveasutusel õigus teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuste korduv täitmata jätmine ning mis on registreeringu kustutamise aluseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 nimetatud otsuse teinud järelevalveasutus kannab otsuse registrisse või edastab selle registripidajale viivitamata kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik enne lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(6) Käesoleva seaduse nõuete korduval täitmata jätmisel 12 kuu jooksul on järelevalveasutusel õigus teha otsus, milles fikseeritakse nõuete korduv täitmata jätmine ning mis on registreeringu kustutamise aluseks. Kui nimetatud nõuete korduv täitmata jätmine toimus äriühingu ühes registreeringujärgses tegevuskohas, on järelevalveasutusel õigus teha otsus selle tegevuskoha kustutamise kohta registreeringust.
§ 35. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 29–34 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 29–34 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Konkurentsiamet;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) politseiasutus.
Mahepõllumajanduse seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 17. Järelevalve
(1) Põllumajandusamet teostab riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) isiku üle, kes tegeleb:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud toote tootmisega;
2) oma ettevõttes toodetud töötlemata põllumajandustoote pakendamise ja turuleviimisega;
3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud toote tootmise, ettevalmistamise ja turuleviimisega;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 3 lõikes f nimetatud sööda esmatootmisega.
(2) Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet isiku üle, kes tegeleb:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud toote ettevalmistamise ja turuleviimisega, sealhulgas toitlustusettevõttes;
2) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud toote ettevalmistamise ja turuleviimisega;
3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud töödeldud sööda ettevalmistamise ja turuleviimisega;
4) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 1 nimetatud toote importimisega.
(3) Lisaks Veterinaar- ja Toiduametile teostab järelevalvet põllumajandustootel mahepõllumajandusele viitava teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet.
(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikes 10 nimetatud koodnumbrid kehtestab põllumajandusminister.
§ 19. Ettekirjutus
(1) Õigusrikkumise avastamise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus, millega ta:
1) kohustab õigusrikkumise lõpetama;
2) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks, edasise õigusrikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;
3) võib peatada mahepõllumajandusliku toote importimise või turustamise ning põllumajandustoote mahepõllumajandusele viitavalt märgistamise;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse isikule või tema esindajale teatavaks allkirja vastu kohapeal. Kui ettekirjutust ei ole võimalik kohapeal allkirja vastu teatavaks teha, toimetab järelevalveametnik ettekirjutuse isikule kätte posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul järelevalvetoimingu tegemisest arvates.
(3) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut ettekirjutuse täitmisest.
(4) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 21. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Põllumajandusamet;
4) Tarbijakaitseamet.
Väetiseseadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 29. Järelevalve teostajad
(1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad:
1) Põllumajandusamet;
2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses;
3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses.
(2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd.
§ 35. Ettekirjutus
(1) Õigusrikkumise tuvastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
2) kohustab õigusrikkumise lõpetama;
3) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse käitlejale või tema esindajale teatavaks allkirja vastu kohapeal või saadab ettekirjutuse käitlejale posti teel viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse aluseks olevate asjaolude selgumisest arvates. Kui käitleja või tema esindaja keeldub ettekirjutust kohapeal vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus saadetakse käitlejale posti teel viie tööpäeva jooksul selle vastuvõtmisest keeldumisest arvates.
§ 40. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on :
1) Põllumajandusamet;
2) Tarbijakaitseamet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 371 ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandusamet.
Kalandusturu korraldamise seadus - järelevalve, ettekirjutus, väärteomenetlus
§ 68. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium, Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Amet kontrollib:
1) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, ja kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust;
2) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, ja kalamajandusliku riigiabi kasutamise nõuetele vastavust;
3) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, või kalamajandusliku riigiabiga soetatud vara kasutamise nõuetele vastavust.
(21) Tehnilise abi saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust ning tehnilise abi või selle abil soetatud vara kasutamise nõuetekohasust kontrollib Põllumajandusministeerium.
(3) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollivad Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Amet.
(4) Tootjaorganisatsiooni vastavust tunnustamise tingimustele ja nende täitmist kontrollib vähemalt kord aastas Põllumajandusministeerium.
(5) Tootjaorganisatsiooni tegevuskavade esitamist ja täitmist kontrollib Põllumajandusministeerium.
(6) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Tarbijakaitseamet vastavalt toiduseaduses sätestatud pädevusele;
3) Keskkonnainspektsioon vastavalt kalapüügiseaduses sätestatud pädevusele.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riiklikku järelevalvet teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras ning Keskkonnainspektsioon kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 70. Ettekirjutuse tegemine
(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 74. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet või Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele ning §-s 73 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus - järelevalve, ettekirjutus
§ 94. Riikliku järelevalve teostajad
(1) Riikliku järelevalve teostajad asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle on PRIA ning oma pädevuse piires VTA, PMA, Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandusuuringute Keskus, käesolevas seaduses ja asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt Keskkonnaamet ja käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust.
(7) Käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet VTA ja Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras.
(9) Käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet PMA ning jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet oma pädevuse piires.
§ 97. Ettekirjutuse tegemine
(1) Õigusrikkumise avastamise korral on järelevalveametnikul õigus teha isikule ettekirjutus, milles ta:
1) kohustab õigusrikkumise lõpetama;
2) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks, edasise õigusrikkumise ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;
3) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale posti teel väljastusteatega tähtkirjaga kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates või antakse ettekirjutuse saajale kätte allkirja vastu teatisel.
§ 106. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 103–105 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet või Veterinaar- ja Toiduamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet või jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.
Ühistranspordiseadus - järelevalve, väärteomenetlus
§ 536. Kontrollimisõigusega ametiisikud
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:
1) politseiametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente;
2) valla- või linnavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
3) maavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik kõiki § 49 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumente;
6) tarbijakaitseametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente;
7) Maanteeameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud dokumente.
(2) Käesolevas seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veonõuetest kinnipidamist kontrollivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikud.
(3) Kontrollimisõigusega ametiisikul on õigus teha ühistranspordi tegevusloa ja sõidukikaardi väljaandjale motiveeritud ettepanek nende kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning saada sellest keeldumisel selgitus.
§ 5411. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 541–54 7 ja 5410 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiasutus käesoleva seaduse §-des 541–547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
3) valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 54 4 , 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
4) maavalitsus käesoleva seaduse §-des 54 1, 542, 545, 546, 547 ja 54 10 sätestatu menetlemisel;
5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maanteeamet käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
6) Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-s 542 sätestatu menetlemisel.
Elektroonilise side seadus1 - järelevalve, väärteomenetlus
§ 133. Üldsätted
(1) Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires ning Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires (edaspidi käesolevas peatükis Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti kohta järelevalve- ja korraldusasutus).
(2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seadusega sätestatud pädevuse piires ja Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
(3) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.
§ 188. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 153–187 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155, 156, 158, 159, 161, 1663 ja 181 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.
(3) Käesoleva seaduse §-des 153–155, 156–165, 1663 ja 169–1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
(31) Käesoleva seaduse §-des 154, 166–1662, 167 ja 168 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 172–178 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Tarbijakaitseamet.
(5) Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus või Kaitsepolitseiamet.
(6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
(7) Käesoleva seaduse §-s 1551 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.
Majandustegevuse registriseadus- järelevalve, väärteomenetlus
§ 31. Andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatamata jätmine või valeandmete esitamine
(1) Registrile andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
§ 32. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on vastavalt oma pädevusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Terviseamet, maavanem ning valla- ja linnavalitsus.
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus- järelevalve, väärteomenetlus
§ 31. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostatakse keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel.
(2) Geneetiliselt muundatud taimesortide kasutamise, põllu- ja aiakultuuride liikide geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva seemne ja paljundusmaterjali ning metsataimede geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelise tootmise ja pakendamise, samuti nimetatud materjali turustamise, impordi ja ekspordi üle teostavad järelevalvet Põllumajandusamet ning Keskkonnaamet taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.
(3) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva taimekaitsevahendi üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet taimekaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.
(4) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva väetise üle teostavad järelevalvet Põllumajandusamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet väetiseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.
(5) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva toidu üle teostavad järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet, ning Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.
(6) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neis koosneva sööda üle teostavad järelevalvet Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet söödaseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse nõudeid.
§ 35. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on vastavalt oma pädevusele Keskkonnainspektsioon, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet.
Lennundusseadus1 - järelevalve, ettekirjutus
§ 584. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest
Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.
§ 585. Piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste kaitse
Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) rakendamise seoses Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega.
§ 603. Ettekirjutus
(1) Lennuameti järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed:
1) isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
(11) Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus reisijate lennureisist mahajätmise või lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega. Tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.
(2) Käesoleva seaduse § 602 lõike 2 punktis 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Lennuameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitseameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(4) Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.
Eesti Vabariigi rahaseadus - väärteomenetlus
§ 71. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine
(1) Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiasutus.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 - väärteomenetlus
§ 55. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
(3) Käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
Vedelkütuse erimärgistamise seadus - väärteomenetlus
(ei sätesta järelevalve kohustust Tarbijakaitseametile, küll aga väärteomenetluse õiguse)
§ 64. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse § -des 62 ja 63 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse § -des 62 ja 63 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maksu- ja Tolliamet;
3) politseiasutus;
4) Tarbijakaitseamet.
Autoriõiguse seadus1 - väärteomenetlus
(ei sätesta järelevalve kohustust Tarbijakaitseametile, küll aga väärteomenetluse õiguse)
§ 816. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
(3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
(5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 812–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus - järelevalve
§ 48. Lubamatus õhutada vägivalda
(1) Eesti Vabariigis on keelatud toota ja müüa mänguasju, mis imiteerivad inimeste ja teiste elusolendite hävitamise vahendeid. Erandiks võivad olla spordi- ja osavusmänguvahendid, kui neid kasutatakse eesmärgipäraselt.
(2) On keelatud lastele toota ja demonstreerida trükiseid, filme, heli- ja videosalvestusi ning esemeid, mis õhutavad julmust ja vägivalda.
(3) Käesoleva seaduse § 47 2. lõikes, § 48 1. ja 2. lõikes ning § 50 1. lõikes sätestatud nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet vastavalt seadusele Tarbijakaitseameti ametiisikud ja politseiasutus ning valla- ja linnavolikogu poolt volitatud sotsiaaltalituse ametiisikud.
Geograafilise tähise kaitse seadus - järelevalve
§ 49. Järelevalve teostajad
Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
2) Põllumajandusamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Veterinaar- ja Toiduamet.
§ 50. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused
Järelevalveasutuse ametiisikul on õigus:
1) saada valitsusasutuselt, valitsusasutuse hallatavalt asutuselt, kohaliku omavalitsuse asutuselt ning juriidiliselt ja füüsiliselt isikult järelevalvetegevuseks vajalikku teavet;
2) võtta võimaliku õiguserikkumise tuvastamiseks proove ja näidiseid;
3) saada registrist tasuta kõiki andmeid.
Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus - väärteomenetlus
§ 130. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 124–129 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 124–129 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
1) Põllumajandusamet;
2) Keskkonnaamet;
3) Tarbijakaitseamet.