• Meist
• Üldinfo
• Tarbijakaebuste komisjon
• Õigusaktid
• Infopäringu/kaebuse esitamise vorm
• Euronõu
• KKK
• Kontakt
• Pressile

Avaleht » KKK

 

 

 

1. Mida teha, kui ostetud tootel on ilmnenud defektid?
Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda koheselt müüja poole. Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esitage kaebus kirjalikult ja lisage juurde koopia müügidokumendist.

Kaebuses märkige:

1) oma nimi ning kontaktandmed;

2) kaebuse esitamise kuupäev;

3) kaubal või teenusel esinev puudus;

4) omapoolne soovitav lahend.

2. Millise aja jooksul peale defekti ilmnemist müüja poole pöörduda?
Kui avastad tootel kasutamise käigus puuduse, pöördu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates puuduse avastamisest kauplusesse, et seal oma probleem lahendada.

Ära kasuta puudusega toodet edasi, sest sedasi võid sa tekkinud defekti veelgi süvendada!

Sinu ees vastutab tootega seotud küsimustes müüja, seega pead sa saama kõik probleemid lahendatud kaupluses, kust toote ostsid.

3. Kaua on tarbijal õigus pretensiooni esitada?
Puudusega kauba puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Ehk juhtudel, kus müüjal on põhjust kahelda selles, kas printeril tekkinud viga või katkine käekotilukk on ikka tingitud tootmispraagist või on tarbija ise selle katkiminekus süüdi, tõendavad vea tekke põhjuseid asjatundjad.

Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul peab tõendamisega seonduv olema korraldatud müüja poolt ning tarbijale tasuta. Hiljem tasub tõendamisega seotud kulud tavalistelt süüdi jääv pool.

4. Mida on õigus tarbijal nõuda kui tegemist on tootmisveaga tootega?
Puudusega kauba korral on tarbijal õigus:

• nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga (kumb variant on sobivam, lepitakse osapoolte vahel kokku);
  
• nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui:
  

      1.  müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või

      2.  parandamine või asendamine ebaõnnestub või

      3.  müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud.


5. Kui tegemist on tootmisveaga, kes peab tasuma puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused?
Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu peab tasuma müüja. 
 

6. Mida teha, kui müüja eirab minu suulist kaebust?
Kui suuliselt kauplejaga kokkulepet ei saavuta, tuleb teha kauplusele kirjalik kaebus, kus esitada probleemi kirjeldus ning omapoolne konkreetne soovitud lahendus. Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama.

7. Kas garantii on sama mis pretensiooni esitamise õigus?
Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib müüja toodetele anda lisaks ka garantii ehk müügigarantii. Garantiiga peab aga müüja pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui eeltoodud õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi vältel. Näiteks peab garantii kestvus olema rohkem kui 2 aastat või sisaldama muid hüvesid nagu garantiiremondi ajaks asendustoodet, ööpäevaringset klienditeenindust vms.

Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametnike ja tarbijakaebuste komisjoni poole.

Kui tegutsete eespool esitatud soovituste kohaselt, väldite enamikel juhtudel võimalikku kahju ja suudate oma seaduslikke õigusi suhetes müüjaga kaitsta.

8. Millal ei ole mõtet kaebust esitada?
Kui toodet on:

• kasutatud ebaõigetes kasutamistingimustes või ei ole järgitud kasutamisjuhendis toodud nõudeid;

• valesti hooldatud, mille tulemusena on kaup mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõiked, rebendid, kemikaalidega kahjustumine).

Eelpool loetletud õigused kehtivad kaubal puuduste ilmnemisel ka postimüügist, Internetist ja ka allahinnatud kaupade puhul. Viimast aga ainult siis, kui hind ei ole alandatud kauba puuduse tõttu (sellisel juhul peab olema kauba juures märge kauba puuduse kohta).

9. Kas allahinnatud toodetele ei saa kaebust esitada?
Pretensiooni esitamise õigus kehtib kõikidele toodetele sh allahinnatud toodetele kaupadele olenemata
kohast kust on toode ostetud või tellitud.

10. Mida teha, kui hinnad kassas ja müügisaalis ei ühti?
Kui kassast läbi löödud hinnad ei vasta müügisaalis kaupade juures teavitatud hindadele ja ostutšekil on kõrgemad hinnad, siis pole tarbijal õigust saada toodet madalama hinna eest. Kui ostja pole kassast läbi löödud hinnaga nõus, võib ta toote ostmisest lihtsalt loobuda. Samas tuleb müüja sellist tegu käsitleda tarbija eksitusse viimisena, mis on karistatav.

Kõige parem on eksituse selgudes lahendada probleem kohe, kassa juurest lahkumata. Kui tarbija avastab aga eksituse või hinnapettuse alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti, soovitavalt veel samal päeval, pöörduda müüja poole ning esitada talle koheselt pretensioon ostu tühistamiseks.

11. Kas kasutusjuhend peab olema paberkandjal või võib olla ka CD-l e. elektroonsel kujul?
Kasutusjuhendi tootega kaasandmise kohustus tuleneb Võlaõigusseaduse § 211.

Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

Vedamisele kuuluva asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle tema tegevuskohas, mis on lepinguga kõige enam seotud, selle puudumisel aga ostja elu- või asukohas. Kui dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu, tuleb need üle anda ostuhinna maksmise kohas. Asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle arvestusega, et ostjal oleks piisavalt aega asi ebamõistliku viivituseta sihtkohas vastu võtta või seda vabalt käsutada.

Kasutusjuhend võib tarbija ja kaupleja kokkuleppel olla nii elektroonselt (CD-plaadil või e-maili aadressile saadetud) kui ka paberil. Kui aga tarbijal ei ole võimalik tutvuda CD-l asuva juhendiga või ei ole tarbijal võimalik kasutada internetti on kaupleja kohustatud võimaldama kasutusjuhendi ka paberkandjal.

12. Kas on võimalik ümber vahetada nädal aega tagasi ostetud toode, kui see on kasutamata ja ka pakend on alles?
Tarbijatel ei ole seaduslikku alust nõuda kvaliteetse kauba ümbervahetamist või tagastamist. Kvaliteetse kauba ümbervahetamine või selle eest raha tagastamine sõltub konkreetse poe (kaupleja) ja tarbija vahelisest kokkuleppest. Ümber peab vahetama 14 päeva jooksul ainult sellised tooted, mis on ostetud interneti kauplusest, tellitud kataloogist või TV-poest. Tavakauplusest ostetud toodet ei pea kauplus ümber vahetama, kuid seda võib kauplus teha, kui ta hindab häid kliendisuhteid.


13. Tarbijal läheb asi katki, kuid firma kust asi sai ostetud on vahepeal pankrotti läinud. Kelle poole on tarbijal võimalus oma murega pöörduda?
Kui garantiid teostab müüja ja ettevõte läheb pankrotti on tarbijal võimalus pöörduda pankrotihalduri poole oma nõudega nii kaua kuni kestab pankrotimenetlus. Kui aga garantii andjaks on tootja, siis on võimalus pöörduda tootja poole.


14. Müüja valetas kauba päritolumaa kohta. Kas tarbijal on sel juhul õigus raha tagasi küsida?
Kui tarbija suudab tõendada, et müüja on kauba päritolumaa kohta valed andmed esitanud, on tarbija saanud lepingutingimustele mittevastavat kaupa. Kui päritolumaa oli aga tarbija jaoks olulise tähtsusega lepingutingimus, on tal õigus nõuda kauba asendamist lepingutingimustele vastava asjaga.Kui see ei ole  võimalik, võib tarbija nõuda hinnaalandust või lepingust taganeda.


15. Kas müüja on kohustatud teavitama tarbijat tema õigustest (pretensiooni esitamise tähtaeg, kauba ümbervahetamine, kauba parandamine, asendamine, raha tagastamine jne)?
Jah, kaupleja ja (tootja) on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta. Tarbijale antav teave peab kindlasti olema tõene.


16. Kas tarbijal on seadusele tuginedes õigus nõuda leppetrahvi, kui seda ei ole lepingus määratud?
Tarbijal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt leppetrahvi maksmist, kui selline õigus pole lepingus määratud.


17. Kas tarbijal on seadusele tuginedes õigus nõuda viivist, kui seda ei ole lepingus määratud?
Jah, viivist võib nõuda seadusele tuginedes. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (kui võlgnik on kohustust rikkunud), nõuda viivist. Kui lepingus ei ole viivise määra sätestatud, saab lepingupool nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses.

 
18. Kas kaupluses on riiulite vahe kuidagi määratletud? Sageli on need vahed väga kitsad, kuid kui tarbija millegi vastu läheb ja asja lõhub, on see siis tema süü, et ta peab asja kinni maksma?
Riiulitevahe laius ei ole seadusega kindlaks määratud. Kui "elevant" juhtub "portselanipoodi" on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendavad tarbija ja müüja vastastikkusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on pooltel võimalus pöörduda kohtusse.


19. Kui kiiresti peab ekspertiisi läbi viima (sageli venib see väga pikale ning lubatakse üha uusi tähtaegu, millest kinni ei peeta)?
Konkreetset tähtaega müüjapoolsete tõendite esitamiseks ehk nö ekspertiisi tegemiseks õigusaktides ette nähtud ei ole. Oluline on aga see, et müüja peab asja puuduse, mille eest ta vastutab, parandama või asendama mõistliku aja jooksul. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on tarbijal õigus muuhulgas lepingust taganeda. Sellest tulenevalt peab müüja ka mõistliku aja jooksul kindlaks tegema, kas ta puuduse eest vastutab või mitte. Mõistlik aeg on aeg, mida peaks tavaliselt mõistlikuks samas olukorras heauskselt tegutsev teine isik ja see aeg sõltub alati ka asjaoludest ja olukorrast.


20. Müüja nõuab tarbija käest ekspertiisitasu ettemaksuna (kogusumma või teatud %). Kas selline käitumine on õigustatud?
Esimese kuue kuu jooksul eeldatakse, et defekt oli kaubal olemas juba ostu sooritamise momendil, kui müüja tahab väita vastupidist, lasub tal selle tõendamise kohustus. Ülejäänud 1,5 aasta jooksul on tõendamise kohustus tarbijal, kuid seda tuleb teha kokkuleppel müüjaga, täpsustades tasumise momenti.

Lähtudes ülaltoodust ei ole müüjal esimese kuue kuu jooksul õigust tarbijalt mingit tasu nõuda, kuid vastastikkused kokkulepped ei ole välistatud.


21. Kas müüja on kohustatud tarbijale müüma kaupluse riiulil väljasolevat näidist, väites et seda saab osta ainult tellimisel?
Müüjal ei ole näidise müümise kohustust. Kui kauba ostmine on ette nähtud tellimise teel, siis on näidis vajalik kaubandustegevuse arendamiseks (uute tellimuste vormistamiseks). Müüja peab näidise vastavalt märgistama.
 

22. Kui kauplusest ostetud kaubal ilmneb tootmispraak, kas müüjal on õigus tagastada nt 50% kauba maksumusest (põhjendades, et tarbija on ju mingi aja seda kaupa kasutanud)?
Vastavalt võlaõigusseaduse § 189 lg 1 võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta lepingust taganemise korral tagastab kõik üleantu. Lõike 4 kohaselt võib asja eest tagasimakstavat summat vähendada, kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena.

Seega, kui asja on kasutatud korrapäraselt, ei anna Tarbijakaitseameti hinnangul asja kasutusaeg alust tagastatava summa vähendamiseks. Tarbija peab saama 100% asja eest tasutud raha tagasi. 
 

Kui Teil on tekkinud probleemi lahendamisel arusaamatusi või küsimusi, helistage Tarbijakaitseameti nõuandetelefonile 1330 või vaadake www.tka.riik.ee .