Korteriühistuga seonduvad küsimused ning vastused

1. KÜ. Kõikidel majas on keskküte ja ühel korteril on elektriküte. Kas selle korteri omanik peab maksma tema pinda läbivate soojatorude eest ?

Üldjuhul jah peab maksma, sest korterit läbivad keskküttepüstikud, mis kütavad ka teatul määral seda korterit, kuid seda otsustab juba korteriühistu üldkoosolek kas ja kui suures ulatuses tuleb maksta (%/m²).

2. KÜ. Üldkoosolekul enamhäältega on võetud vastu otsus, et talvel korterites maksimum temperatuuriks on 15⁰C, kuna suurem osa korteriomanike sissetulekud ei luba enamat, siis otsustati niiviisi majandamiskulude pealt kokku hoida. Ühel korteriomanikul on korteris külm ja on väiksed lapsed? Mida teha?

Elamuseadus § 7 lg 1 p 1 ”Eluruumidele esitatud nõuded”

p7 õhutemperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.

Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18º C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide järgi (27º C)

Mida teha? Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

3. KÜ. Kellele reeglina kuuluvad veemõõtjad korterites ja kes peab neid taatlema?

Korterisisesed veearvestid kuuluvad korteriomanikule ja temal on ka kohustus esitada mõõtevahendid kordustaatlusele.

Kordustaatlusega tehakse kindlaks, kas mõõtevahend vastab jätkuvalt taatluseeskirjades esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile.

Taatluskehtivuse ajal tuleb mõõtevahendit taadelda sel juhul, kui on tõestatud, et mõõtevahend ei vasta taatluseeskirjades fikseeritud nõuetele.

Erakorralise taatlemise korral algatab taatluse põhjendatud kahtluse korral mõõteseaduse

§ 14 mõtte kohaselt järelvalveks volitatud isik.

4. KÜ. Korteriomanik teeb korteris omavolilised ümberehitused (nt. Lõikab läbi radiaatorid ja paneb elektrikütte asemele). Kui sellega kaasneb küttesüsteemi rike, kes selle eest vastutab ja mida teha?

Loobuda ühes korteris keskküttest, et minna üle elektriküttele on tegemist nii tehnilise kui ka õigusliku probleemiga. Nimelt on enamiku hoonete keskküttesüsteem ehitatud nii, et keskkütteradiaatoreid ei ole võimalik keskküttesüsteemist välja lülitada ilma süsteemi tasakaalust välja viimata.

Tehniliselt on seetõttu tegemist tehnosüsteemi muutmisega, mille tegemiseks on alates 01.01.2003 vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Eelnev ehitusprojekti koostamine ei ole vajalik, samas võib kohalik omavalitsus lähtudes kavandavate tööde ohtlikkusest sellise nõude esitada.

Lisaks tuleb silmas pidada, et küttesüsteem kuulub mõttelistes osades kõikidele korteriomanikele ja seda muuta ilma kõigi teiste kaasomanike nõusolekuta ei tohi.

     Korteriomanik, kes ilma omavalitsuse kirjaliku loata või ilma kaasomanike nõusolekuta oma korteri keskküttest välja lülitamise tagajärjel põhjustas süsteemi tasakaalust välja viimise on ka selle eest vastutav

5. Korteriühistu müüb inimestele sooja vett hinnaga 50kr/m³ . Kas selline käitumine on õigustatud?

Vett müüb vee-ettevõtja korteriühistule Konkurentsiametiga või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud hindade alusel. Korteriühistu jaotab maja üldveemõõtjaga mõõdetud tarbitud vee kulusid. Kui ilmneb, et vee majasisesel transpordil korteriteni on tekkinud lisakulud või veekaod, peavad korteriomanikud need kulud kinni maksma.

6. KÜ. Kes peab hooldama ja taatlema maja üldveemõõtja?

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 15 müüdava vee ja ärajuhitava heitvee arvestus lg 1 – ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja hooldab ja taatleb maja üldveemõõtjat

7. KÜ. Küte. Majas on paigaldatud soojusemõõtja. Kes seda kontrollib, hooldab, parandab?

Kaugkütteseaduse § 15. Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine

(1)   Võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(2)   Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti

(3)   Kui olemasolev tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti

(4)   Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning tarbija katab ümberseadistamisega seotud kulud.

8. Kust tekib majas üldelekter ja kuidas seda jaotatakse?

Üldelekter on üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, liftid, sanitaarsõlmed jne) ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks kasutatav elektrienergia.

KÜS §15¹. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

9. Majas on osadel gaasiküte ja osadel on keskküte? Ühes korteris keskküte ei tööta. Mida teha?

Vt vastust nr 4

10. KÜ. Millal korteriühistu peab esitama arveid. Kui pikk peab olema ajavahemik arve kättesaamisest kuni kinnimaksmise tähtpäevani. Kui suur võib olla viivis?

KÜ põhikirjas on ühistu liikmete poolt kinnitatud arvete esitamise, maksmise ja viivise arvestamise kord.

KÜS § 4 korteriühistu põhikiri lg 2 lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude tasumise alused ja kord.

11. KÜ. Korterimajas küttesüsteem ei tööta. Esimesel korrusel on külm ja 5. korrusel on 20 ⁰C sooja? Mida teha. Kelle poole pöörduda kui juhatus ei reageeri?

Kui juhatus ei reageeri – korteriühistu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Kui on valitseja, siis teatada valitsejale. Kui on soojatootjaga täiendav kokkulepe, siis teatada soojatootja esindajale. Majasisesed võrgud kuuluvad mõttelistes osades kõikidele kaasomanikele ja seepärast ei ole soojatootjal mingeid kohustusi nende töökorras hoidmiseks. Kuid ta võib ühistule vastavaid tasulisi teenuseid osutada, kui korteriomanikud vastava otsuse vastu võtavad.

12. Kui KÜ juhatus ei ole huvitatud, et maja sisese probleemi ära lahendada, kelle poole pöörduda ja mida saab ette võtta?

Korteriühistu kõrgeim organ on üldkoosolek

MTÜS § 19 üldkoosoleku pädevus ja § 20 üldkoosoleku kokkukutsumine.

13. KÜ. Naaber uputas allolevat korterit. Uputaja ega KÜ ei reageeri?

 Kui korterit on uputatud, tuleks esmalt uputus fikseerida vastava aktiga . Kui korter ei ole kindlustatud ja uputajaga ei saavutata kompromisslahendust , siis on võimalus pöörduda kohtu poole.

14. Korteriomanik ei ole korteris elanud, kuid talle esitatakse pidevalt veearveid (mitte üldvesi). Mida teha?

Kui korteris ei toimu veetarbimist ja esitatakse veearveid, siis tuleks esmalt selgituse saamiseks pöörduda arvete esitaja poole. Arve esitajat võiks kirjaliku avaldusega informeerida, et korteris veetarbimist ei ole, kuna paljud korteriomanikud jätavad põhjusetult veenäidud esitamata ning arvete esitaja on sunnitud neile veearved esitama üldistel alustel.  Kuid iseenesest korteris mitteelamine ei ole aluseks elamu majandamisega seotud kulude mittetasumiseks ja neid tuleb tasuda võrdsetel alustel teiste korteriomanikega, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.

15. Kuidas kujuneb korteriühistutes osamaks?

KÜS § 7 lg 1 korteriühistu liikme osamaksusuurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele.

16. Veetorustiku hooldamine enne liitumispiiri ja peale liitumispiiri?

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse

§ 3 lg 1 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt

lg 2 liitumispunkt on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga

§10 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldamine

Veevärk ja kanalisatsioon, mis jääb liitumispunktist kinnistu poole, on kinnistu hooldada ja mis jääb teisele poole liitumispunkti on vee-ettevõtte hooldada .

17. Kas inimene kes ei oma korteriomandit majas võib olla juhatuse liige?

Mittetulundusühingu seadus § 28 juhatuse määramine ja pädevus

(1) Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. (KÜS § 5). Kuid kui üldkoosolek peab seda vajalikuks, võib juhatusse valida ka isiku, kes ei ole ise korteriomanik.

18. Majas KÜ juhatuse poolt võeti otsus, et vahetatakse veevarustuse süsteemi torustik välja. Üks korteriomanik ei lase töömehi oma korterisse. Mida teha?

Torustik on kaasomandisse kuuluv ese. Kaasomandi eseme valitsemine ja majandamine toimub korteriühistu enamusotsuste alusel.

Korteriomandiseaduse §11 lg 1 p 3- korteriomaniku kohustused- võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kui korteriomanik ikkagi keeldub, tuleb sunni rakendamiseks pöörduda kohtu poole.

19. Käterättide kuivati vannitoas ära võetud. Kas peab suvekütte eest maksma?

Ühistu üldkoosoleku otsus ütleb kuidas toimida suvekuudel sooja vee jaotamisega, kas jaotada 1) vee soojendamise tasuks, 2) tsirkulatsiooni tasuks, 3) käterätikuivati tasuks, 4) arvestada soojuskaoks. Kõik elamus olevad soojatorud on korteriomanike kaasomandis, kes peavad kinni maksma ka selles sooja vee tsirkuleerimisel tekkivad soojakaod. Käterättide kuivatit kui sooja vee süsteemi osa ei tohi korteriomanik omavoliliselt maha võtta. Käterätikuivati mahavõtmine ei vabasta soojakadude eest tasumiseks, sest soojakadu ei toimu mitte üksnes vannitoas asuvast käterätikuivatist, vaid ka kogu maja läbivates soojaveetorudes. Üldkoosolek võib teha mingeid soodustusi käterätikuivatiteta korteritele, kuid ei pea seda tegema.

20. Kas korteriomanik võib looduba KÜ poolt valitud firmast veemõõtjate kontrollimisel ja taatlemisel?

Peaks olema fikseeritud kodukorras. Mõõdiku taatlemine toimub vastavas laboratooriumis, millega seotud tegevust võib korraldada korteriomanik või vahendaja majavalitseja.

21. Maja elektrisüsteemi rike põhjustas ühes korteris mitme kodumasina ulatusliku rikke. KÜ ei ole nõus kahju hüvitama.

Korteriühistu ei peagi kahju hüvitama. Kahju peab hüvitama süüdlane, kes põhjustas rikke (kui süüdlane on olemas).

22. KÜ tellis majale korstna remondi. Töö käigus remondifirma lõhkus korstna ja põhjustas kahjustusi korteri pinnal. KÜ kui töö tellija ei ole nõus reageerima.

Lahenduse saamiseks on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole, kuna kahju hüvitamine on tsiviilõiguslik vaidlus.