• Meist
• Üldinfo
• Tarbijakaebuste komisjon
• Tarbijakaitsenõukogu
• Õigusaktid
• Infopäringu/kaebuse esitamise vorm
• KKK
• Kontakt
• Must nimekiri
• Pressile

Tarbijale » Reisimine » Millele pöörata tähelepanu ehitise ajutise kasutuslepingu (puhkuse osaku ) sõlmimisel (11.02.2011)

Ehitise ajutise kasutamise (puhkuseosaku või ajaosaku) lepingud on aastate vältel paljudele tarbijatele probleeme tekitanud. Tarbijakaitseametisse on pöördunud tarbijad, kes on segaduses ja õnnetud, kuna nad on käinud puhkuseosakute tutvustustustel, mis osutusid aga hoopis müügiprotsessiks. Neid veendi tundide kaupa sõlmima lepingut korteri kasutamiseks igaaastaseks nädalaseks puhkuseks kaunis kuurordis Hispaanias, Portugalis jm. Meiega ühendust võtnud tarbijad kahetsevad sügavalt ja imestavad, et kuidas nad üldse kuni kümneid tuhandeid eurosid puudutavale lepingule alla kirjutasid.

Võlaõigusseaduse 20. peatükk Ehitise ajutise kasutamise leping (§ 379 – 388), reguleerib üksikasjalikult sellega seonduvat.

Seaduses sätestatu kehtib selliste ehitise ajutise kasutamise lepingute puhul, mis on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks.

Esitlus või lepingu sõlmimine

Tavaliselt kutsutakse tarbijaid ajutiseks kasutamiseks mõeldud majutusvõimaluste esitluskohtumistele otsepostituskirjadega, telefoni teel või tänaval juurde tulles. Sama situatsiooniga võite kokku puutuda ka välisriigis puhkusel viibides, kus Teie juurde astub müügimees ja kutsub Teid õhtusele esitlusüritusele koos lubatavate üllatustega.

Kui ehitise või selle osa ajutise kasutamise võimalust pakutakse tarbijale isiklikult esitluskohtumisel, peab pakkuja kutses informeerima, et tegemist on ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimise kampaaniaga.

Lisaks peab kutses informeerima ehitise iseloomust, hindadest ja muudest kuludest, asukohast jt aspektidest.

Kui esitlusele saabujatele pakutakse kinke või lotovõite, siis nende jagamist ei saa esitada kohtumise põhieesmärgina ja kinkide esitlemine ei saa olla kutse põhisisuks.

Ehitise ajutise kasutamise pakkumisele on iseloomulik, et Teid veendakse tegema lepingu sõlmimise otsus esitluse ajal.

Pane tähele!:

Kui saate kutse või kohtate müügimehi, kes soovivad Teile pakkuda ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimist ja kutsuvad Teid kokkusaamisele, siis säilitage kaine mõistus ja mõelge enne toote tutvustusele minekut hoolikalt, kas Teil ikka on soovi sellise lepingu sõlmimiseks.

Mõelge enne kui otsustate!

Kui Te siiski olete ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisest huvitatud, siis tuleks mõelda alljärgnevatele asjaoludele:

·         Mis see tegelikult maksma läheb? Arvestage, et reisimaksumus kodukohast sihtpunkti kujuneb Teile igaaastaseks lisakuluks. Seejuures on sel viisil ostetud lennupiletid tavaliselt oluliselt kallimad reisipaketis sisalduvatest lennupiletitest.

·         Teil tuleb maksta iga-aastast hooldustasu, mis muudab Teie nädalase puhkuse sellevõrra kallimaks. Seega tuleb hoolikalt kalkuleerida, kas sellise lepingu sõlmimine omab mingitki mõtet.

·         Lugege tingimused ja leping hoolikalt läbi. Teil on õigus saada kirjalikku teavet oma emakeeles.

·         Pakkuja on kohustatud Teid informeerima lepingust taganemise õigusest.

·         Olge ettevaatlik pakkujate suhtes, kes lepingus viitavad mõne teise riigi seadustele mitte selle riigi, kus leping sõlmitakse.

·         Nõudke mõtlemisaega enne, kui lepingule alla kirjutate!

Esitlustel väidetakse tihti, et tegemist on hea investeeringuga ja osak on vabalt müüdav. Tarbijakaitseameti poole pöördunute avalduste põhjal võib öelda, et hiljem on osaku müük praktiliselt võimatu. Seega - kui olete osaku ostnud, siis tuleb arvestada asjaoluga, et selle eest makstud raha tagasisaamise võimalus on minimaalne.

Rahvusvaheline termin ehitise ajutise kasutamise õiguse kohta on timeshare. Eestis räägiti enne võlaõigusseaduse jõustumist tavaliselt puhkuse- või nädalaosakutest, nüüd kinnisasja, ehitise või selle osa ajutise kasutamise lepingust.

Nõuded lepingule

Ehitise kasutamisleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, mõlemate poolte poolt allkirjastatud ja Teie poolt valitud keeles (kas eesti keeles, Teie muu elukohariigi keeles või EL liikmesriigi keeles, mille kodanik Te olete) .

Vastavalt Võlaõigusseaduse §-dele 380 peab pakkuja andma ehitise ja kasutusõiguse kohta teavet igale soovivale huvitatud isikule väljastades ehitise ja kasutusõiguse kirjelduse.

Põhilised andmed selles on:

·         Ehitise ja kasutusõiguse üldine kirjeldus.

·         Pakkuja ja ehitise omaniku nimi ja aadress, juriidilisest isikust pakkuja või omaniku puhul ka tema seadusliku esindaja nimi ja aadress.

·         Pakkuja õiguslik seisund ehitise suhtes.

·         Selgitus, et tarbija ei saa ehitise omanikuks ega omanda ehitisele asjaõiguslikku kasutusõigust, kui tarbija ei saa ehitise omanikuks.

·         Lepingu esemeks oleva kasutusõiguse täpne olemus, muu hulgas kasutusõiguse tähtaeg ja ajavahemik aastas, millal kasutusõigust võib teostada.

·         Kasutusõiguse teostamise tingimused ehitise asukohariigis ning andmed, millised tingimused on täidetud ja millised tingimused tuleb kasutusõiguse saamiseks veel täita.

·         Ehitise ja selle asukoha täpne kirjeldus, kui kasutusõigus puudutab kindlaksmääratud ehitist.

·         Lepingu kehtimise aeg (tähtpäev, millest alates tarbija võib lepingus ettenähtud õigust kasutada).

·         Andmed kommunaalteenuste (valgustus, vesi, ehitise korrashoid, telefon, elekter, prügivedu jms) kohta, mis on tarbija käsutuses ning nende teenuste kasutamise tingimused.

·         Andmed ühisrajatiste (bassein, saun jms) kohta, kuhu tarbijal on juurdepääs ning nende ühisrajatiste kasutamise tingimused.

·         Ehitise korrashoiu ja remondi, samuti valitsemise ja majapidamise põhimõtted.

·         Kasutusõiguse teostamise eest makstav tasu ning ehitise kasutamise kulude arvestamise alused, sealhulgas andmed kohustuslike maksude ja lõivude ning täiendavate valitsemiskulude kohta (muu hulgas majandamise, korrashoiu ja remondi eest).

·         Hinnang tasu suuruse kohta, mida tarbija peab maksma ühisrajatiste ja kommunaalteenuste eest

·         Tarbija võimalused lepingus ettenähtud kasutusõigust vahendada või võõrandada, samuti andmed kulude kohta, kui pakkuja või kolmas isik vahendab vahetamist või võõrandamist.

Vahetusõigus on paljudele tarbijatele tähtis valikukriteerium. Erinevad vahetussüsteemid võimaldavad kasutusõiguse rakendamist sama organisatsiooni teistes puhkekeskustes. Vahetusüsteeme peavad eraldi organisatsioonid, mille liikmeks kasutusõigust omav tarbija võib astuda, kui ehitise ajutise kasutamise lepingus on selline võimalus ette nähtud. Vahetussüsteemi kuulumise eest tuleb maksta aastamaks ja eraldi maks vahetuse eest.

·         Lepingust taganemise tingimused ning kulud lepingust taganemisel. Tarbijat tuleb teavitada, kellele, kuidas ja millise aja jooksul tuleb taganemisest teatada. Pakkuja või krediidiandja ei saa nõuda maksuülekannet enne, kui kümnepäevane taganemistähtaeg on möödas.

·         Kuidas tarbija saab ehitise ja kasutusõiguse kohta täiendavat teavet.

Kui kasutusõigus puudutab projekteeritavat või ehitatavat ehitist, tuleb ehitise ja selle kasutamise kirjelduses lisaks märkida:

·         Ehitise valmimise mõistlikult eeldatav aeg

·         Elamiseks hädavajalike teenuste nagu gaasi, elektri, vee ja telefoni kasutuselevõtu aeg

·         Andmed ehitusloa olemasolu kohta, samuti ehituse üle järelevalvet teostava ametiasutuse nimetus ja aadress

·         Andmed kindlustuse kohta. Kas kindlustus on antud ehituse valmimiseks või ostjale ettemaksude tagastamiseks. Lisaks tuleb informeerida kindlustuse andja, kindlustusviis, summa ja selle kasutustingimuste kohta.

·         Objekti võimalikust liitmisest vahetus- või taasmüügi süsteemi.

Täpne loetelu kirjeldusele ja lepingule esitatud nõuetest on esitatud Võlaõigusseaduse §-s 380, 381.

Kui oled juba lepingule alla kirjutanud ja kahetsed nüüd tehingut?

Teil on õigus lepingust taganeda kümne päeva jooksul pärast lepingu allakirjutamist. Selle ajaperioodi jooksul pole pakkujal õigust nõuda Teilt mitte mingisuguse summa tasumist.

Tähtis on teada, et taganemisel ei saa pakkuja mingeid kulusid kinni pidada. Ainuke erand on lepingu sõlmimisega seonduvad lepingu tõestamise või kinnitamise kulud, kui see oli eraldi kokku lepitud, näiteks notari tasu lepingu kinnitamise eest.

Lepingust taganemise soov tuleb teha kirjalikult selles keeles, milles leping on sõlmitud.

Teatud juhtudel, kui tarbija suhtes ei ole täidetud osa seadusest tulenevaid nõudeid, võib lepingust taganemise tähtaeg pikeneda. Selle kohta on otstarbekas uurida üksikasjalikult Võlaõigusseaduse §-s 383 sätestatud tingimusi.

Pane tähele!

Kui pakkuja pakub lepingut, mis on jõus vähem kui kolm aastat, siis ole eriti ettevaatlik! Tarbijana peaks eriti tähelepanelik olema ja jälgima, kas leping on ikka 3-aasta pikkune. Väga sageli on lepingus märgitud päevad nt lepingu kehtivus on 1094 päeva.ehk isegi 1 päev vähem, kui 3 aastat Sellisel juhul on tegemist puhkuseklubiga ning kogu eelpooltoodud tarbijat kaitsev regulatsioon selle kohta ei kehti, sealhulgas loomulikult puudub ka tagastusõigus.