Küsitlus Arhiiv
- Kuidas esitada kaebust
- Puudusega toote tagastamine
- Elektrienergia
- Korteriühistutega seonduv
- Tarbija õigused ja kohustused
- Autod
- Ebaausad kauplemisvõtted
- Ehitus, mööbel
- Finants
- Hinnateave
- Internetikaubandus ja kaugmüük
- Kauba märgistus
- Mobiili- ja e-teenused
- Ohutus
- Reisimine
- Rõivad, jalatsid, ehted
- Tehnika
- Toidukaubad
- Testid
- Kasulikud lingid
Tarbijale » Reisimine » Pakettreisi ostja õigused seoses looduskatastroofiga Islandil (aprill 2010)
Pakettreisi ostja õigused seoses looduskatastroofiga Islandil (aprill 2010)
1) Tarbijad (reisijad), kelle pakettreis öeldi üles vääramatu jõu (Islandi tuhapilv) tagajärjel Võlaõigusseaduse § 879 sätestatud alustel, reisi kestel:
Lepingu ülesütlemine Võlaõigusseaduse § 879 nimetatud alustel (vääramatu jõu tagajärjel) ei tähenda lepingupoolte vastastikuste kohustuste lõppemist. Reisilepingu ülesütlemise järgselt vabaneb reisikorraldaja ja reisija enda reisilepinguga võetud kohustuse täitmisest, kuid see viib järgmiste tagajärgedeni:
reisikorraldaja kaotab õigused reisitasule ning saab nõudeõiguse mõistlikule hüvitisele osutatud reisiteenuste eest ja reisi lõppemiseks veel osutatavate teenuste eest;
reisikorraldaja peab võtma tarvitusele lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige tagama reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi;
lepingupooltel on kohustus kanda reisija tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades;
lepingu ülesütlemisest tekkivad muud lisakulud kannab kumbki lepinguosaline ise.
Võlaõigusseadusest nähtuvalt, kannab kumbki pool ülesütlemisest tekkivad muud lisakulud. Sellisteks lisakuludeks reisija jaoks on eelkõige majutuse- ja toitlustusega seotud kulud, samuti saamata jäänud tulu.
Reisikorraldaja on kohustatud võtma tarvitusele vajalikud abinõud tagamaks reisijale samaväärne tagasireis, millega seonduvad lisakulud kannavad pooled võrdselt. Sellisteks lisakuludeks on nii tagasireisiga seonduvad kui ka tagasireisi vältel toimuvad lisakulud (teatud juhtudel tagasireisi vältel toimuv majutus, toitlustus). Juhul, kui reisikorraldaja tagab reisijale samaväärse tagasireisi, ei pruugi reisija jaoks kaasneda lisakulusid, samas kui reisikorraldaja organiseerib eraldi tagasireisi ning sellega kaasnevad lisakulud, on reisija kohustatud lisakulud kandma pooles osas. Reisikorraldajal lasub kohustus tõendada tarbijale/reisijale, et lisakulud on tehtud konkreetse tarbija tagasitoimetamiseks.
2) Tarbijad, kelle pakettreis öeldi üles vääramatu jõu (Islandi tuhapilv) tagajärjel Võlaõigusseaduse § 879 sätestatud alustel enne „väljalendu“:
Reisilepingu ülesütlemist vääramatu jõu tõttu reguleerib võlaõigusseaduse § 879, mis kohaldub lepingu ülesütlemisele nii enne reisi kui ka juba toimuva reisi ajal ning annab reisijale kui reisikorraldajale õiguse öelda leping üles vääramatu jõu asjaoludel.
Lepingu ülesütlemise korral vääramatu jõu tõttu, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule, kuid saab selle asemele nõudeõiguse reisija vastu, mis on suunatud osutatud teenuste mõistlikule hüvitamisele.
Osutatud teenuse mõiste määratlemisel ei saa lähtuda mitte selle tavapärasest tähendusest ega subjektiivsetest lootusest selle sisu osas vaid selle legaaldefinitsioonist.
Legaaldefinitsiooni sätestab VÕS § 866 lg 2, mille kolmanda punkti kohaselt on reisiteenuseks muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Seega on reisikorraldaja vastutav kõigi osateenuste eest, samuti reisi korralduslike küsimuste ja reisi korraldamiseks vajaliku organisatsiooni loomise eest. Tulenevalt eeltoodust, ei ole teenuseks ja seega kuluks näiteks mitte ainult majutus- ja veoteenus, vaid toodete komplekteerimine, hotellide broneerimine, reisijale organiseeritud viisa, kuid samuti reisi organiseerimiseks tehtu. Sellised teenused on osutatuks juba enne reisi tegelikku algust ning nendega seoses kantud kulutuste hüvitamiseks ongi seadusandja ettenäinud võlaõigusseaduses sisalduva regulatsiooni.
Reisijal on õigus tema poolt makstud reisitasu tagastamisele ning reisikorraldajatel on nõudeõigus selliste põhjendatud kulutuste osas, mille ta on teinud juba enne reisi algust ning see reis on ülesöeldud VÕS § 879 lg 1 alusel.
Mitmed reisikorraldajad on teavitanud reisijaid, et sellised kulutused on keskmiselt tuhat krooni iga reisija kohta, kuid reisitasu tagastamisel ei realiseerita enda nõudeõigus reisitingimustes ettenähtud nn „bürookulude“ summat (reeglina ca 45 eurot) ületavas osas.
Tarbijakaitseamet selgitab, et tekkinud on olukord, mis on niivõrd uudne ja erakordne, et antud olukorras tuleks käituda poolte vahel mõistlikkuse põhimõtete kohaselt, suhtudes olukorda ja lahenduse leidmisele teineteise suhtes heas usus tegutsedes.
Palume kannatlikkust ning mõistvat suhtumist vääramatu jõu ehk looduskatastroofi tõttu võimatuks osutunud pakettreisilepingute täitmise tagajärgede lahendamisel.









