Küsitlus Arhiiv
Ettevõtjale » Reklaam » Reklaamiseadus ja poliitiline reklaam
Reklaamiseadus ja poliitiline reklaam
Tarbijakaitseamet, reklaamiseaduse üle järelevalve teostajana, pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kui haldusala õigustloova valitsusasutuse poole täpsustamaks asjaolu, kas valimis- ja poliitreklaam kuulub reklaamiseaduse reguleerimisalasse (kui, siis millises ulatuses) või mitte.
Iga paari aasta järel toimuvate valimiskampaaniate käigus avaldatakse erinevate meediakanalite ja reklaamikandjate vahendusel valimis- ja poliitilisi reklaami, milliste sisu ja kujundus tekitavad sageli küsitavusi nii avalikkuse kui ka üksikisikute poolt, kes pöörduvad selle osas ka Tarbijakaitseameti kui reklaamiseaduse üle järelevalve teostaja poole.
Küsimuse osas, kas poliitiline reklaam kuulub reklaami mõiste alla või mitte, on pro ja contra seisukohti avaldatud nii seadusandja, erakondade, reklaamifirmade, meedia kui ka järelevalvaja enda poolt. Hoolimata ebaselgusest on Tarbijakaitseamet seni menetlenud poliitilise valimisreklaami järelepärimisi ja kaebusi nö juhtumipõhiselt ning rakendanud nn tavapärast kaebuste menetluse reeglistikku
Hiljutises Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valimis ja poliitreklaami puudutavas vastuses Õiguskantsleri järelepärimisele viidati asjaolule, et poliitiline reklaam võib olla reklaamiseaduse ese vaid juhtudel, kui see on seotud kauba või teenuse pakkumisega või ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamisega.
Sellest tulenevalt küsis Tarbijakaitseamet MKM-lt selgitusi järgmistes reklaamiseaduse kohaldamisega seotud võimalikes küsimustes:
Kas poliitiline ja valimisreklaam on reklaamiseaduse ese?
Kui valimis- ja poliitreklaam on reklaamiseaduse ese vaid teatud juhtudel, siis palume täpsustada, millistel juhtudel võib poliitiline reklaam olla reklaamiseaduse esemeks ja millistel mitte?
Kui valimis- ja poliitreklaam on reklaamiseaduse ese, siis milline peaks olema TKA roll poliitilise reklaami nõuetekohasuse hindamisel, järelevalve teostamisel, sanktsioonide rakendamisel jne?
Alljärgnevalt on esitatud olulisemad seisukohad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastusest (05.10.10 nr 21-3/09-00468/004) Tarbijakaitseametile seoses poliitilise reklaamiga:
Valimiskampaania käigus tehtavat reklaami ei saa vaadelda kui kauba, teenuse, ürituse ega ka avalikes huvides avalikustatava idee kohta soovitud tagajärgede saavutamiseks levitatavat teavet. Poliitilise teabe vastavust ei ole võimalik hinnata reklaamiseaduses toodud nõuete alusel (nt eksitav reklaam, võrdluse kasutamine reklaamis), samuti ei peaks Tarbijakaitseamet kui sõltumatu haldusorgan teostama järelevalvet erakondliku tegevuse üle.
Poliitiline reklaam kui eraldiseisev ja oma olemuselt kommerts- ja sotsiaalreklaamist erinev nähtus tuleks reguleerida valimisseadustes.
Poliitiline- ja valimisreklaam on hetkel kehtiva õiguse seisukohast tavakeele väljendid, mitte õigusmõisted
Reklaami mõiste piiritlemiseks eesmärgi alusel võiks küsida järgmised küsimused:
Kas teave on edastatud teenuse osutamise suurendamise eesmärgil?
Kas teave on edastatud kauba müügi suurendamise eesmärgil?
Kas teave on edastatud ürituse edendamise eesmärgil?
Kas teave on edastatud isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil?
Kui vastus vähemalt ühele eeltoodud küsimusest on jaatav, võib tegu olla reklaamiga.
Asjakohane on ülaltoodud küsimuste juurde märkida järgmist:
*„teenuse osutamine“ ei saa hõlmata avalikke teenuseid, mida rahastatakse maksudest; seda seetõttu, et õigused avalikele teenustele ei sõltu maksumaksja rahalisest sooritusest.
*„ürituse edendamine“ ei hõlma valimisvõiduks tehtavaid pingutusi, kuna valimised jäävad mõiste „üritus“ piiridest väljapoole
*„isiku käitumise avalikes huvides suunamine“ ei hõlma valimisvõiduks tehtavaid pingutusi.
Lisaks eeltoodud küsimustele tuleks küsida, kas tegemist on selgelt valimistega seonduva teabega. Juhul kui vastus sellele küsimusele on jaatav, on teabe subsumeerimine reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punkti 3 järgi välistatud, kuna reklaamiseadus ei vasta PS § 104 nimetatud kõrgendatud häälteenamusega vastuvõtmise nõudele. Tõenäoliselt välistab see enamiku Tarbijakaitseameti praktikas esile kerkida võivatest juhtumitest ning on vägagi võimalik, et need juhtumid, millele Tarbijakaitseameti järelevalvepädevus laieneb, ei sisalda endas tüüpiliselt rikkumisi.
Teatavatel juhtudel võib “poliitiline- ja valimisreklaam“ olla reklaamiseaduse esemeks, mistõttu tuleks siin asuda kaasusepõhisele lähenemisele.
Siiski rõhutame üle, et valdaval osal juhtumitest reklaamiseadus aga siiski ei hõlma “poliitilist“ reklaami, mistõttu ei toeta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium reklaamiseaduse laiendavat tõlgendamist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuse täistekstiga saab tutvuda SIIN:
Sellest tulenevalt lähtub Tarbijakaitseamet reklaamiseaduse järelevalve teostamisel ülaltoodud seisukohtadest.